Sarnasusi In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aluspaar, DNA, Ensüüm, Informatsiooni-RNA, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Kromosoom, Kromosoomistik, Mikro-RNA, Nukleaas, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Ribosoom, RNA, Valgud.
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Aluspaar ja In situ hübridisatsioon · Aluspaar ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja In situ hübridisatsioon · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja In situ hübridisatsioon · Ensüüm ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
In situ hübridisatsioon ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
In situ hübridisatsioon ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Komplementaarsusprintsiip (geneetika) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
In situ hübridisatsioon ja Kromosoom · Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
In situ hübridisatsioon ja Kromosoomistik · Kromosoomistik ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mikro-RNA
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.
In situ hübridisatsioon ja Mikro-RNA · Mikro-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Nukleaas
Nukleaas on ensüüm, mis lagundab DNA-s ja RNA-s nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid.
In situ hübridisatsioon ja Nukleaas · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleaas ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
In situ hübridisatsioon ja Nukleiinhapped · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleiinhapped ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
In situ hübridisatsioon ja Nukleotiidid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidid ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
In situ hübridisatsioon ja Ribosoom · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
In situ hübridisatsioon ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
In situ hübridisatsioon ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
In situ hübridisatsioon on 41 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 2.53% = 14 / (41 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: