Indoeuroopa keeled ja Norra keel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Indoeuroopa keeled ja Norra keel

Indoeuroopa keeled vs. Norra keel

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna. Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Sarnasusi Indoeuroopa keeled ja Norra keel

Indoeuroopa keeled ja Norra keel on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Germaani keeled, Põhjagermaani keeled, Rootsi keel, Taani keel.

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Germaani keeled ja Indoeuroopa keeled · Germaani keeled ja Norra keel · Näe rohkem »

Põhjagermaani keeled

norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.

Indoeuroopa keeled ja Põhjagermaani keeled · Norra keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Indoeuroopa keeled ja Rootsi keel · Norra keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Indoeuroopa keeled ja Taani keel · Norra keel ja Taani keel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Indoeuroopa keeled ja Norra keel ühist
Millised on sarnasused Indoeuroopa keeled ja Norra keel

Võrdlus Indoeuroopa keeled ja Norra keel

Indoeuroopa keeled on 97 suhted, samas Norra keel 26. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 3.25% = 4 / (97 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Indoeuroopa keeled ja Norra keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika