Sisukord
787 suhted: AAC, Aadressisiin, Aadressiteisenduse protokoll, Aadressitu käsk, Aadressiväli (operand), Aarsus, Abortimine, Ad hoc-võrk, Ada (programmeerimiskeel), ADSL, ADSL2+, Agiilne arendus, AIML, Ajajaotusega hulgipöördus, Ajatempel, Ajaveeb, Ajax, Aju-arvuti liides, Akendussüsteem, Alamprogramm, Alglaadimine, Alglaadur, Algoritm, Allalaadimine, Amdahli seadus, Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood, Analoog-digitaalmuundur, Analoogsignaal, Andmebaas, Andmebaasi disain, Andmed, Andmeedastus, Andmehõive, Andmekaeve, Andmekandja, Andmestruktuur, Andmetöötlus, Andmetöötlussüsteem, Andmetüüp, Andmete pakkimine, Andmete varundamine, Andmeturve, Anonüümne funktsioon, ANSI, Antikythera mehhanism, Apache, Aritmeetika-loogikaplokk, Arvuti, Arvuti arhitektuur, Arvuti lisaseadmed, ... Laienda indeks (737 rohkem) »
AAC
AAC ehk Advanced Audio Coding on 1997 kasutusele võetud helifaili pakkimise viis.
Vaata Informaatika mõisteid ja AAC
Aadressisiin
Aadressisiin on protsessoris paiknev ja aadressiregistrit mäluga ühendav sidekanal, mis võimaldab protsessoril mälu juhtida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressisiin
Aadressiteisenduse protokoll
Aadressiteisenduse protokoll (inglise Address Resolution Protocol, lühend ARP) on protokoll IP-aadressi vastendamiseks riistvara aadressi ehk MAC-aadressiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressiteisenduse protokoll
Aadressitu käsk
Aadressitu käsk (zero-address instruction) on arvutustehe, mille puhul operandide asukoha määrab käsukood ja seda sõltumatult ei spetsifitseerita.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressitu käsk
Aadressiväli (operand)
Aadressiväli on informaatikas operand (masinakäsu osa), mis sisaldab aadresse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aadressiväli (operand)
Aarsus
Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aarsus
Abortimine
Abortimine on arvutiprogrammi täitmise enneaegne lõpetamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Abortimine
Ad hoc-võrk
Ad hoc võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi-võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ad hoc-võrk
Ada (programmeerimiskeel)
Ada on kõrgtaseme üldotstarbeline algoritmiline protseduurne kompileeritav reaaalaja programmeerimiskeel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ada (programmeerimiskeel)
ADSL
Edastussageduste kasutamine ADSL-ühenduse puhul Vasakul jagajaga kokkuehitatud kõrgsagedusfilter ja paremal eraldi Telefoni-, arvutivõrgu- ja televäljundid ADSL-ruuteri tagaküljel Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus (ingl Asymmetric Digital Subscriber Line, ADSL) on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks.
Vaata Informaatika mõisteid ja ADSL
ADSL2+
Kiirus ja kaugus ADSL2+ on ADSL-tehnoloogia edasiarendus, mis võimaldab andmesideühendust üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefonikaablite) allalaadimiskiirusega kuni 24 Mbit/s ja üleslaadimiskiirusega kuni 3,5 Mbit/s (Annex M).
Vaata Informaatika mõisteid ja ADSL2+
Agiilne arendus
Agiilne arendus (inglise keeles agile devemoplement) on tarkvaraarenduse metoodika, mis rõhutab kiiret ja paindlikku lähenemist tarkvara loomisele, mis võimaldab meeskonnal reageerida muutuvatele vajadustele ja keskkonnale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Agiilne arendus
AIML
AIML (lühend ingliskeelsetest sõnadest Artificial Intelligence Markup Language) on tehisintellekti märgistuskeel, mis on loodud loomulikus keeles suhtlevate vestlusagentide loomiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja AIML
Ajajaotusega hulgipöördus
Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ajajaotusega hulgipöördus
Ajatempel
Ajatempel kirjal Ajatempel (inglise timestamp) on sümbolite rida või kodeeritud info, mis näitab, millal määratud sündmus toimus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ajatempel
Ajaveeb
Ajaveeb ehk veebipäevik ehk blogi (inglise keeles weblog, lühendatult blog) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi ehk sissekandeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ajaveeb
Ajax
Ajax (ingl. Asynchronous JavaScript And XML) on kogum omavahel seotud veebiarenduse tehnikaid, mida kasutatakse rakenduse kliendi poolel interaktiivsete veebirakenduste loomisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ajax
Aju-arvuti liides
Aju-arvuti liides (AAL) ehk aju-masina liides või ka aju otseliides (inglise keeles brain-computer interface) on seade otsekommunikatsiooniks peaaju ja väliste seadmete vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aju-arvuti liides
Akendussüsteem
Üks võimalik akende paigutus Akendussüsteem on süsteem arvuti graafikakuvari ressursside ühiskasutuseks mitme rakenduse vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Akendussüsteem
Alamprogramm
Alamprogramm (veel kutsutud protseduur, funktsioon, rutiin või meetod; inglise routine, subroutine) on informaatikas lähtekoodi korduvkasutatav osa, mis täidab kindlat ülesannet.
Vaata Informaatika mõisteid ja Alamprogramm
Alglaadimine
Alglaadimine (slängis buutimine) on protsess, mis leiab, laeb ja käivitab arvuti sisselülitamisel arvutis oleva operatsioonisüsteemi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Alglaadimine
Alglaadur
Alglaadur (inglise bootstrap loader) on lühike arvutiprogramm, mis laadib tegeliku laaduri ehk programmi, mis omakorda laadib operatsioonisüsteemi või rakenduse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Alglaadur
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Algoritm
Allalaadimine
Allalaadimine (inglise downloading) on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) kohalikku süsteemi (tööjaama).
Vaata Informaatika mõisteid ja Allalaadimine
Amdahli seadus
Amdahli seadus on informaatikas arvutiteadlase Gene Amdahli esitatud eeskiri, mis ennustab ligikaudselt, kui palju arvutiprogramm kiireneb juhul, kui osa programmist optimeeritakse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Amdahli seadus
Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood
ASCII tähestikus on 95 prinditavat tähemärki, numbrid 32 kuni 126. Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood (lüh ASCII, ingl American Standard Code for Information Interchange) on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, mis sisaldab.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood
Analoog-digitaalmuundur
AD-muunduri näide Kiip ICL7107 avatult Stereosignaali AD-muundur arvuti helikaardil Analoog-digitaalmuundur ehk AD-muundur (inglise keeles analog-to-digital converter, lühend ADC) on elektroonikaseade või elektroonikakomponent (kiip) analoogsignaali digiteerimiseks, s.t teisendamiseks digitaalsignaaliks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Analoog-digitaalmuundur
Analoogsignaal
Analoogsignaali näide Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta).
Vaata Informaatika mõisteid ja Analoogsignaal
Andmebaas
Andmebaas on korrastatud infokogum.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmebaas
Andmebaasi disain
Andmebaasi disain on andmete korraldamine andmebaasi mudeli kohaselt. Andmebaasi disainer määrab, milliseid andmeid tuleb säilitada ja kuidas on nad omavahel seotud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmebaasi disain
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmed
Andmeedastus
Andmeedastus (ka andmeülekanne) on andmete teisaldamine elekterside vahenditega ühest punktist teise või mitmesse muusse punkti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmeedastus
Andmehõive
Andmehõive (inglise keeles data acquisition) on andmete (inglise keeles data) kogumine andmehõivesüsteemi kuuluvatest seadmetest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmehõive
Andmekaeve
Andmekaeve põhikomponendid Andmekaeve ehk andmekaevandamine (inglise keeles data mining) on automaatne protsess kasulike mustrite paljastamiseks suurtest andmehulkadest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmekaeve
Andmekandja
pisi pisi pisi Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmekandja
Andmestruktuur
Andmestruktuur on informaatikas andmete talletamise ja organiseerimise viis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmestruktuur
Andmetöötlus
Andmetöötlus (inglise data processing) on andmete (inglise k data) sihipärane toimetamine, mille eesmärk on teadmiseni (informatsioon, info) jõudmine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetöötlus
Andmetöötlussüsteem
Andmetöötlussüsteem ehk arvutisüsteem on andmeid töötlev üksus, mis hõlmab ühte või mitut arvutit, välisseadmeid ja tarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetöötlussüsteem
Andmetüüp
Andmetüüp on informaatikas teatud tüüpi andmete klassifikatsioon või kategooria, mis tavaliselt tähendab võimalike väärtuste hulka; operatsioone, mida saab nende väärtustega läbi viia ja/või viis esindada neid väärtuseid masinatüüpidena.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmetüüp
Andmete pakkimine
Andmete pakkimine (ka andmete tihendamine, andmetihendus) on informaatikas andmete mahu vähendamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmete pakkimine
Andmete varundamine
Andmete varundamine ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et võimaldada hilisem andmete taastamine (data recovery).
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmete varundamine
Andmeturve
Andmeturbe kolm komponenti: konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus Andmeturve (inglise information security) on kõik aspektid, mis on seotud andmete või andmetöötlusvahendite konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Andmeturve
Anonüümne funktsioon
Anonüümne funktsioon on funktsioon (või protseduur), millele pole määratud nime.
Vaata Informaatika mõisteid ja Anonüümne funktsioon
ANSI
ANSI (lühend nimest American National Standards Institute, tõlgitud kui Ameerika Riiklik Standardite Instituut, Ameerika Standardiinstituut) on Ameerika Ühendriikide standardiorganisatsioon.
Vaata Informaatika mõisteid ja ANSI
Antikythera mehhanism
Põhifragment Antikythera mehhanismist Antikythera mehhanism on antiikajast pärit mehaaniline arvuti, mis oli konstrueeritud arvutama ja osutama astronoomia nähtusi, näiteks kuu- ja päikesevarjutused, kuufaasid, planeetide liikumine tähistaevas jne.
Vaata Informaatika mõisteid ja Antikythera mehhanism
Apache
Apache võib tähendada mitut asja.
Vaata Informaatika mõisteid ja Apache
Aritmeetika-loogikaplokk
4-bitine ALU 74181 skeem Aritmeetika-loogikaplokk (inglise arithmetic logic unit, lühend ALU) on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Aritmeetika-loogikaplokk
Arvuti
Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti
Arvuti arhitektuur
käsuvoogude liikumist Arvuti arhitektuur määrab arvuti loogikalise struktuuri ja tööviisi, sealhulgas riistvara ja tarkvara komponentide omavahelised seosed.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti arhitektuur
Arvuti lisaseadmed
Arvuti lisaseadmete alla kuuluvad arvutiga ühendatavad seadmed, mis pole arvuti töötamiseks esmavajalikud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvuti lisaseadmed
Arvutiõpetus
Arvutiõpetus (inglise computer studies) on õppeaine, kus õpetatakse arvutit kasutama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiõpetus
Arvutihiir
Juhtmega arvutihiir Juhtmevaba arvutihiir Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutihiir
Arvutikaitse
Arvutikaitse all mõeldakse peamiselt tegevusi, mille eesmärgiks on arvuti omaniku tahte vastase tegevuse kõrvaldamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutikaitse
Arvutikeel
Arvutikeel (inglise keeles computer language) on keel, mida kasutavad arvutid või mida kasutatakse seoses arvutitega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutikeel
Arvutilingvistika
Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutilingvistika
Arvutimäng
Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutimäng
Arvutipõhine tõlkimine
Arvutipõhine tõlkimine on tõlkimise vorm, mille puhul tõlkija kasutab tõlkimise abivahendina arvutitarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutipõhine tõlkimine
Arvutiprogramm
Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm" või "tarkvararakendus") on arvutile arusaadavate käskude kogum.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiprogramm
Arvutisimulatsioon
Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutisimulatsioon
Arvutispetsialist
Arvutispetsialist on töötaja, kelle ülesanne on asutuse arvutite tarkvara ja riistvara paigaldamine ja hooldus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutispetsialist
Arvutisuhtlus
Arvutisuhtlus (inglise keeles Computer-mediated communication ehk CMC) on defineeritud kui iga suhtlus, mis toimub kahe või enama elektroonilise seadme kaasabil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutisuhtlus
Arvutitehnika
Arvutikomponendid Arvutitehnika ehk tehniline informaatika (ka arvutustehnika; inglise keeles computer engineering) on informaatika haru, mis tegeleb arvutite ja arvutivõrkude riistvara konstruktsiooniga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutitehnika
Arvutivõrk
Arvutivõrk on kogum erinevatest andmesideseadmetest (sõlmedest ehk kontaktpunktidest), mille kaudu on arvutid, printerid, serverid, nutitelefonid ja teised seadmed andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil omavahel ühendatud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutivõrk
Arvutiviirus
assembleris Stoned Code Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutiviirus
Arvutusjõudlus
Arvutusjõudlus näitab arvutisüsteemi andmetöölemisvõimekust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Arvutusjõudlus
ASCII-kunst
ASCII-kunst ehk märgikunst sündis 1970. aastate lõpus, kui arvuti veel graafika peent kunsti ei tundnud.
Vaata Informaatika mõisteid ja ASCII-kunst
Assembler
Assembler on kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Assembler
Assemblerkeel
pisi Assemblerkeel on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mille käsud vastavad üksüheselt sihtprotsessori masinkoodi käskudele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Assemblerkeel
Audiokoodek
Audiokoodek on audiosignaali kodeerimise ja dekodeerimise koodek.
Vaata Informaatika mõisteid ja Audiokoodek
Autentimine
Elektrooniline autentimine on elektrooniline protsess, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku e-identimist või elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse kinnitamist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Autentimine
Automaatika mõisteid
Siin on loetletud automaatika mõisteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Automaatika mõisteid
Avaandmed
Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avaandmed
Avalik pilv
Avalik pilv (inglise keeles public cloud) on pilvandmetöötluse teenuse pakkumine kõigile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avalik pilv
Avaliku võtme taristu
Avaliku võtme taristu ehk PKI (ingl public key infrastructure) on süsteem, millesse kuuluvad IT vahendid, inimesed, poliitikad ja protseduurid avalike võtmete sidumiseks kasutajate identiteetidega, tavaliselt digitaalsertifikaatide abil; mehhanism andmete ja sidekanalite kaitsmiseks avaliku võtme krüptograafia abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avaliku võtme taristu
Avatud lähtekood
Avatud lähtekood (inglise keeles open source) tähendab avalikku ja vaba juurdepääsu toote lähtekoodile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud lähtekood
Avatud lähtekoodiga tarkvara
Avatud lähtekoodiga tarkvara lähtekood ja dokumentatsioon on kõigile vabalt kättesaadav nii tutvumiseks kui muutmiseks ja levitamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud lähtekoodiga tarkvara
Avatud süsteemide sidumise arhitektuur
Avatud süsteemide sidumise arhitektuur (inglise keeles Open Systems Interconnection model, OSI model) on ISO ja ITU-T koostöös 1977.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud süsteemide sidumise arhitektuur
Avatud teadmus
Avatud teadmus (inglise keeles open knowledge) on vabakultuuri teosed, millele pääseb vabalt ligi, mida saab vabalt kasutada, täiendada ning jagada, seadmata piiranguid muuks kui teadmuse allikapärasuse ja avatuse tagamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud teadmus
Avatud teadus
Avatud teadus (inglise open science) tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ning teadusandmetele, mille loomiseks ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Avatud teadus
Üheleherakendus
Üheleherakendus on veebirakendus või veebisait, mis suhtlusel kasutajaga kirjutab käesoleva veebilehe dünaamiliselt üle, selle asemel et serverist tervet uut lehte alla laadida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Üheleherakendus
Ühesuunaline funktsioon
Ühesuunaline funktsioon on arvutiteaduses kasutatav funktsioon mida on suvalisel sisendil lihtne arvutada aga võttes suvalise kujutise on raske leida originaali.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ühesuunaline funktsioon
Ühiktestimine
Ühiktestimine on tarkvaraarenduses arvutiprogrammi väikseimate osade testimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ühiktestimine
Üldistav programmeerimine
Üldistav programmeerimine (inglise keeles Generic programming) on programmeerimistehnika, mis võimaldab kasutada erinevaid andmetüüpe seni kuni andmetüübid täidavad teatud tingimusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Üldistav programmeerimine
Ülekiirendamine
Ülekiirendamine (slängis klokkimine, kellamine; inglise keeles overclocking), tähendab arvutikomponendi töölepanekut originaalsätetest suuremal kiirusel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ülekiirendamine
Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
GPS-satelliidid tiirlevad kuuel orbitaaltasandil, igal tasandil neli satelliiti Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk GNSS (lühend ingliskeelsest väljendist global navigation satellite system) on üle maailma asukohamääramist ja navigatsiooni võimaldav sidesatelliitide süsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
Üleslaadimine
Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Üleslaadimine
Äritarkvara
Äritarkvara, ka ärirakendus, on tarkvara või arvutiprogrammide kogum, mida kasutavad ärikasutajad, et täita mitmesuguseid ärifunktsioone, muu hulgas tootlikkuse suurendamiseks või mõõtmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Äritarkvara
Õigusinformaatika
Õigusinformaatika on teadusharu, mis uurib infotehnoloogia rakendamise võimalusi õigusteaduses.
Vaata Informaatika mõisteid ja Õigusinformaatika
Õngitsusleht
Õngitsusleht on välimuselt mingi ametliku (organisatsiooni, asutuse, panga) veebilehe sarnane libaveebileht, mida kasutatakse kräkkerite poolt inimestelt isikuandmete, paroolide või muude konfidentsiaalsete andmete teada saamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Õngitsusleht
Baasvahetussüsteem
AMIBIOS 686. BIOS on salvestatud PLCC-pesas asuvale kiibile Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) on personaalarvuti riistvara juhtimiseks mõeldud madala taseme tarkvara, mis toimib liidesena riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Baasvahetussüsteem
Bait
Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bait
Binutils
Binutils ehk GNU Binutils on kahendfailidest arvutiprogrammide ja nende komponentidega töötavate GNU tarkvaraarenduse töövahendite kogum.
Vaata Informaatika mõisteid ja Binutils
Bioinformaatika
Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bioinformaatika
Bitcoin
Bitcoin (otsetõlge inglise keelest 'bitimünt') on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk virtuaalraha ehk e-raha, millega saab kaubelda kogu maailmas.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bitcoin
Bitikiirus
Bitikiirus (inglise keeles bit rate, bitrate) on telekommunikatsioonis ja infotehnoloogias kasutatav mõõtühik, mis väljendab ajaühiku jooksul ülekantavate bittide arvu, mõõtühik bitt sekundis, tähis (bit/s (ngl bps). Suuremad ühikud moodustatakse kümnendeesllidetega, seega näiteks 1 kbit/s.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bitikiirus
Bitt
Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bitt
Blu-ray Disc
Blu-ray-ketas (inglise Blu-ray Disc, lühendatult BD) on optiline andmekandja (andmekandja optilisel kettal), millelt loetakse ja millele kirjutatakse laseriga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Blu-ray Disc
Bluetooth
Bluetoothi logo Bluetooth on standardiseeritud protokollil põhinev traadita side tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastust telefonide, arvutite ja muude nutiseadmete vahel üle lühikeste vahemaade.
Vaata Informaatika mõisteid ja Bluetooth
BNC-pistikühendus
BNC-pistik BNC-pesa BNC-pistikühendus (Bayonet Neill-Concelman) ehk bajonettühendus on üks tavalisemaid bajonettühendusega kõrgsageduslikke pistikühendusi, mida kasutatakse koaksiaalkaablite otsas.
Vaata Informaatika mõisteid ja BNC-pistikühendus
Brauser
Brauser, ka veebibrauser (inglise keeles web browser), (veebilehitseja pole selles tähenduses soovitatav) on rakendusprogramm Internetis liikumiseks ja veebilehtede kuvamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Brauser
BSD-litsents
BSD-litsents on tarkvaralitsents, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi BSD kaitsmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja BSD-litsents
Btrfs
Btrfs (ligikaudne hääldus 'better ef ess') ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili koopia muutmisel kasutajale isiklikku eksemplari loov (copy-on-write) failisüsteem, mis on saadaval Linuxi ja ReactOS-i operatsioonisüsteemidele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Btrfs
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Vaata Informaatika mõisteid ja C
C++
C++ on üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.
Vaata Informaatika mõisteid ja C++
CD
CD (inglise keeles compact disc) on andmekandjana kasutatav optiline ketas.
Vaata Informaatika mõisteid ja CD
Churchi tees
Churchi tees (ka Churchi-Turingi tees) on hüpotees, mis väidab, et kõiki võimalikke arvutusi saab läbi viia arvuti algoritmide abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Churchi tees
CMOS
CMOS (ingl k Complementary Metal-Oxide-Semiconductor ehk "komplementaarne metall-oksiid-pooljuht") on loogikalülituste rühm ja tehnoloogia.
Vaata Informaatika mõisteid ja CMOS
CMYK
CMYK on subtraktiivne (valguse neeldumisel põhinev) värvimudel, mida kasutatakse neljavärvitrükis ning trükiettevalmistuse kirjeldamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja CMYK
COBOL
COBOL on üks vanimaid programmeerimiskeeli.
Vaata Informaatika mõisteid ja COBOL
CompactFlash
CompactFlash kaart mahtuvusega 2 GB CompactFlash (lühendatult CF) on mälukaart, mille leiutas 1994.
Vaata Informaatika mõisteid ja CompactFlash
Conway seadus
Conway seadus on nimetatud arvutiteadlase Melvin Conway järgi, kes tutvustas ideed 1967.
Vaata Informaatika mõisteid ja Conway seadus
Copyleft
Äraspidi ''c'' ringi sees on ''copyleft'''i sümbol Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Copyleft
CSMA/CD
CSMA/CD (inglise keeles Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection - (multipöördus süsteem põrketuvastusega) on arvutivõrgu juhuslik pöördumisviis, mille korral jagavad kaks või enam arvutit kasutatavat meediat (andmete edastuskeskkonda) ilma keskse juhtimiseta.
Vaata Informaatika mõisteid ja CSMA/CD
CSS
CSS (ingliskeelne lühend sõnadest Cascading Style Sheets – kaskaadlaadistik) on küljendamisel kasutatav märgistuskeel, milles märgitakse üles peamiselt veebilehtede kujundust.
Vaata Informaatika mõisteid ja CSS
D-sub
D-sub (ka D-sub-miniatuurne ühendus) (inglise D-subminiature) on arvutustehnikas levinud elektriline pistikühendus tehnoloogiliste seadmete omavaheliseks ühendumiseks ja suhtluseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja D-sub
Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll
Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lühend DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguhalduril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seadmetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC- ja/või IP-aadresside nimekiri) ning võimaldab seda kasutada määratud ajavahemikul.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll
Dünaamiline muutmälu
Dünaamiline muutmälu ehk DRAM (ingl dynamic random access memory) on muutmälu tüüp, mis säilitab bitiväärtusi kondensaatoris elektrilaenguna või selle puudumisena.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline muutmälu
Dünaamiline veebileht
Dünaamiline veebileht on veebileht, mille sisu luuakse reaalajas ning mis muutub või kohandub automaatselt külastaja tegevuste ja määratud tingimuste järgi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dünaamiline veebileht
DDR SDRAM
Pilt:Desktop DDR Memory Comparison.svg|pisi|В различных„поколениях“ и видахDDR, ключ-выемка находится в другом месте разъёма Lauaarvuti DDR-moodulid DIMM--korposes PC3-10600 DDR3-SO-DIMM (4 GB, 204 viiku) DDR SDRAM (ingl Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory, kahekordse andmeedastuskiirusega sünkroonne dünaamiline suvapöördusega mälu), ka DDR RAM, on arvuti mälu tüüp, mida kasutatakse arvutitehnikas operatiiv- ehk muutmäluna.
Vaata Informaatika mõisteid ja DDR SDRAM
DDR2 SDRAM
DDR2 SDRAM (inglise keeles Double Data Rate Two Synchronous Dynamic Random-Access Memory) on teise põlvkonna topeltkiirusega dünaamiline muutmälu.
Vaata Informaatika mõisteid ja DDR2 SDRAM
DDR3 SDRAM
DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutatavaid dünaamilisi muutmälusid, millel on kiire ülekandekiirusega liides.
Vaata Informaatika mõisteid ja DDR3 SDRAM
DDR4 SDRAM
DDR4-2133 DDR4 SDRAM (Double Data Rate type Four Synchronous Dynamic Random-Access Memory) on neljanda põlvkonna topeltkiirusega sünkroonne dünaamiline muutmälu.
Vaata Informaatika mõisteid ja DDR4 SDRAM
Dekompilaator
Dekompilaator analüüsib olemasolevat arvutiprogrammi või teeki ning tekitab sellest lähtekoodi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dekompilaator
Demilitariseeritud tsoon (informaatika)
üks võimalusi eraldada sisevõrk ja välisliikluseks ligipääsetavad serverid Demilitariseeritud tsoon on osa omaniku arvutivõrgust, millele ligipääs välisvõrkudest, nt Internetist, on avatud kõigile ja mis on tulemüüri abil eraldatud sama omaniku sisevõrgust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Demilitariseeritud tsoon (informaatika)
DHTML
DHTML (ka dünaamiline HTML) on mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid tehnoloogiaid, mille abil luuakse interaktiivseid ja animeeritud veebisaite.
Vaata Informaatika mõisteid ja DHTML
Dialoogsüsteem
Veebilehe abiline Dialoogsüsteem ehk dialoogisüsteem (lühend DS) on programm, mis suhtleb inimesega loomulikus keeles.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dialoogsüsteem
Digilõhe
Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digilõhe
Digiretsept
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst kirjutab patsiendile välja arvutis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digiretsept
Digitaal-analoogmuundur
Digitaal-analoogmuundur (inglise keeles digital-analog converter, lühendina DAC) on elektrotehnikas seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaal-analoogmuundur
Digitaalallkiri
Digitaalallkiri ehk digitaalne allkiri ehk digiallkiri (või ka elektrooniline allkiri ehk e-allkiri) on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalallkiri
Digitaallaud
Digitaallaud Wacom Intuos 3 Digitaallaud ehk digiteerimislaud ehk graafikalaud ehk graafikatahvel (ingl graphics tablet) on arvuti sisendseade, mis võimaldab joonistada kujutisi otse arvutisse, nagu joonistataks pliiatsiga paberile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaallaud
Digitaalloogika
Digitaalloogika on andmetöötluse süsteem, mis põhineb Boole'i algebra loogikatehetel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalloogika
Digitaalne abonendiliin
Digitaalne abonendiliin (ingl digital subscriber line, DSL) on üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefoniliinide) töötavate andmeside juurdepääsutehnoloogiate koondnimetus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalne abonendiliin
Digitaalne kirjaoskus
Digitaalne kirjaoskus (varem infokirjaoskus, teabekirjaoskus) on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalne kirjaoskus
Digitaalsignaal
Digitaalsignaal ehk arvsignaal, ka digitaalne signaal, on ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digitaalsignaal
Digiteerimine
Horisont kõige esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit Digiteerimine ehk digimine on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Digiteerimine
Direct3D
Direct3D on tehnoloogiaettevõtte Microsoft loodud madala taseme graafika rakendusliides, mis on Windowsi operatsioonisüsteemides saadaval alates Windows 95 versioonist, osana DirectX-i rakendusliidete kogust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Direct3D
DirectX
DirectX on Microsoft Corporationi loodud rakendusliideste kollektsioon arvuti pildi ja heli esitamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja DirectX
Disassembler
Disassembleri abil tõlgitakse masinkood assemblerkeelde.
Vaata Informaatika mõisteid ja Disassembler
Diskett
8″, 5¼″ ja 3½″ disketi lugerid Diskett (ka ümbrikketas), kõnekeeles flopi, flopiketas, flopidisk (inglise keeles floppy disk, diskette) on magnetiline andmekandja, mis oli arvutustehnikas laialdaselt kasutusel 1970.–1990.
Vaata Informaatika mõisteid ja Diskett
Diskreetimissagedus
Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Diskreetimissagedus
Diskreetsignaal
Diskreetsignaal on selline elektrisignaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Diskreetsignaal
DisplayPort
DisplayPort on digitaalse kuvamisliidese standard, mille töötas välja Elektrooniliste Videostandardite Assotsiatsioon (VESA).
Vaata Informaatika mõisteid ja DisplayPort
DNS
DNS võib olla.
Vaata Informaatika mõisteid ja DNS
Doksimine
Doksimine (inglise neologismist doxing või doxxing) on eraeluliste või delikaatsete andmete kogumine ja avalikustamine Internetis, enamasti vastu andmetesse puutuvate isikute või organisatsioonide tahtmist ning nende kahjustamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Doksimine
Dokumendi objektimudel
Näide DOM hierarhiast HTML dokumendis Dokumendi objektimudel (inglise keeles Document Object Model, lühend DOM) on platvormist ja keelest sõltumatu XML-, XHTML- ja HTML- dokumentidega suhtlemise liides.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendi objektimudel
Dokumendihaldus
Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendihaldus
Dokumendivahetuskeskus
Dokumendivahetuskeskus (edaspidi DVK) on Eestis riigi poolt hallatavate erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (edaspidi DHS) ning teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine infosüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Dokumendivahetuskeskus
Domeeninimede süsteem
Domeeninimede süsteem (ingl Domain Name System ehk DNS) on internetiteenus, mis teisendab domeeninimed internetis või sisevõrgus kasutatavateks IP-aadressideks ja vajadusel ka vastupidi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Domeeninimede süsteem
Domeeninimi
Domeeninimi on tavaliselt füüsilise või juriidilise isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on õiguspäraselt registreeritud, nt Eesti Interneti SA-s viimase poolt volitatud registripidaja kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Domeeninimi
Dupleks
Dupleks on telekommunikatsiooni võrgus kahe osapoole vahel loodav suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks).
Vaata Informaatika mõisteid ja Dupleks
DVB-C
DVB-C (Digital Video Broadcast - Cable ehk 'digitaalse videosignaali ülekanne – kaabel') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu seal seni edastatud analoogtelevisiooni signaali asemel.
Vaata Informaatika mõisteid ja DVB-C
DVB-T
DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'maapealne digivideolevi') on ETSI (European Telecommunications Standards Institute) standard2004, ITU, ja tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi.
Vaata Informaatika mõisteid ja DVB-T
DVD
DVD (inglise Digital Versatile Disc – digitaaluniversaalplaat; Digital Video Disc – digitaalvideoketas) on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit.
Vaata Informaatika mõisteid ja DVD
DVI
DVI (lühend ingliskeelsest nimetusest Digital Visual Interface, digitaalvideoliides) on 1999.
Vaata Informaatika mõisteid ja DVI
E-Eesti
E-Eesti (ka e-Eesti, inglise keeles e-Estonia) on Eesti valitsuse juhitav liikumine, mis keskendub Eesti infotehnoloogia ja Eesti kui e-riigi arengule, millega kaasneb ka Eesti kodanikele elektroonsete teenuste (e-teenuste) võimaldamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-Eesti
E-kiri
Saksakeelne e-kiri E-kiri (inglise keeles e-mail ehk email) ehk elektronkiri (kõnekeeles ka meil) on tarkvaraga seadmes (nt telefon, arvuti jne) koostatud kiri, mida saab edastada ning vastu võtta arvutivõrkudes elektroonilisel kujul.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-kiri
E-luger
E-luger ehk e-raamatute luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-luger
E-majandus
Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-majandus
E-post
E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post (kõnekeeles ka meil), on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-post
E-raamat
E-raamatu leheküljega tahvelarvuti raamaturiiulis E-raamat ehk digiraamat on arvutivõrgu kaudu levitatav raamat, mis on loetav e-lugeri abil, samuti nutitelefoni ja arvuti ekraanil.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-raamat
E-residentsus
E-residendi digitaalne isikutunnistus ehk e-residendi digi-ID E-residentsus on riiklikult väljastatud digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, näiteks võimalus anda digitaalseid allkirju.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-residentsus
E-teenus
E-teenus (inglise E-service, pikemalt elektroon(ili)ne teenus, inglise electronic service) on teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-teenus
E-tervis
E-tervis on mõiste, millega tähistatakse üldisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid vahendeid haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja seireks ning tervise säilitamiseks ja elulaadi kujundamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja E-tervis
ECMAScript
ECMAScript ehk ECMA-262 on Ecma International poolt standardiseeritud programmeerimiskeel.
Vaata Informaatika mõisteid ja ECMAScript
Edastusohje protokoll
Edastusohje protokoll (ingl Transmission Control Protocol ehk TCP) on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes.
Vaata Informaatika mõisteid ja Edastusohje protokoll
EEPROM
Jadasiiniga EEPROM trükklplaadil EEPROM, ka E2PROM (ingl Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory, elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, milles salvestatud informatsiooni saab kustutada elektriliselt (elektripinge impulssidega).
Vaata Informaatika mõisteid ja EEPROM
EFI
EFI (Extensible Firmware Interface) ehk laiendatav püsivaraliides on spetsifikatsioon, mis korraldab, kuidas tarkvara suhtleb püsivaraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja EFI
EGA
Mitte-IBM-i EGA kaart Arachne veebibrauserist kasutamas 640×350 graafikarežiimi. Pilt sisaldab 15 värvi EGA (Enhanced Graphics Adapter) on IBMi 1984.
Vaata Informaatika mõisteid ja EGA
EKool
eKool on Koolitööde AS-i internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem, mis ühendab koolijuhatajaid, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi, lapsevanemaid.
Vaata Informaatika mõisteid ja EKool
Ekspertsüsteem
Ekspertsüsteem on tarkvararakendus, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, kasutades andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ekspertsüsteem
Eksploit
Eksploit (inglise tegusõnast to exploit, "midagi enda kasuks ära kasutama") on tarkvara, andmetomp või käskude jada, mis kasutab ära programmi defekti või nõrkust, et põhjustada riistvara, tarkvara või elektroonika käitumist, mis kas ei ole sihtotstarbeline või seda ei ole ette nähtud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Eksploit
ELASA
ELASA (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus) on sihtasutus, mille eesmärk on ellu viia projekt EstWin, et viia valguskaablitel põhinevad uue põlvkonna lairibaühendused kõikjale Eesti maapiirkondades.
Vaata Informaatika mõisteid ja ELASA
Elastsus (pilvandmetöötlus)
Elastsus on pilvandmetöötluses omadus, mis kirjeldab süsteemi võimekust kohaneda töökoormuse muutustega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Elastsus (pilvandmetöötlus)
Elektronmuusika mõisteid
Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".
Vaata Informaatika mõisteid ja Elektronmuusika mõisteid
Elektroonika mõisteid
Siin on loetletud elektroonika mõisteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Elektroonika mõisteid
Elektroonikakomponentide loend
Elektroonikakomponendid on elektroonikas kasutatavad kindlate parameetritega terviklikud üksikdetailid, millest luuakse elektroonikalülitusi ja koostatakse mitmesuguse otstarbega elektroonikaplokke (sõlmi).
Vaata Informaatika mõisteid ja Elektroonikakomponentide loend
Elektrotehnika mõisteid
Siin on loetletud elektrotehnika mõisteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Elektrotehnika mõisteid
Emaplaat
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt arvuti komponente ja millel on pistikupesad lisakomponentide ja välisseadmete ühendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Emaplaat
Emotikon
Naerunägu Emotikon on emotsioonide väljendamiseks kasutatav tekstipõhine kirjavahemärkide ühendus, mis kujutab näoilmeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Emotikon
Emulaator
Emulaator (inglise emulator) on arvutiprogramm, mis võimaldab programme käivitada teises riistvaras või operatsioonisüsteemis kui see, mille jaoks need tegelikult on loodud.
Vaata Informaatika mõisteid ja Emulaator
EOD
EOD (ingliskeelsest nimetusest eBook on Demand – "e-raamat nõudmisel") on teenus, millega pakutakse raamatukogude lugejatele võimalust tellida autoriõiguste kaitse alt vabast raamatust kvaliteetne PDF-vormingus digitaalkoopia ehk e-raamat.
Vaata Informaatika mõisteid ja EOD
EPROM
EPROM-mälukomponent Läbi kvartsakna (keskel) saab ultraviolettvalgusega andmeid kustutada EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, mis võimaldab andmete korduvat kirjutamist ja mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta (nii nagu teisedki ROMi versioonid).
Vaata Informaatika mõisteid ja EPROM
Eraldusvõime
Eraldusvõime on kujutist näitava seadme (kuvari) või kujutist jäädvustava seadme (printeri) omadus esitada kujutist suurema või vähema täpsusega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Eraldusvõime
Esisiin
Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks Esisiin (FSB ingl Front Side Bus) on arvuti liides vanemates (1990–2000) Inteli protsessoritega arvutites.
Vaata Informaatika mõisteid ja Esisiin
Esituskiht
Esituskiht (inglise keeles Presentation Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri kuues kiht.
Vaata Informaatika mõisteid ja Esituskiht
EstWin
EstWin on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning telekomiettevõtete ühisprojekt, mille eesmärk on katta 2015.
Vaata Informaatika mõisteid ja EstWin
Ethernet
Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördussüsteem põrketuvastusega).
Vaata Informaatika mõisteid ja Ethernet
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on Eesti riiklik sihtasutus, mis loodi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi liitmisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Ettevõtte portaal
Ettevõtteportaal (inglise keeles Enterprise Portal) ehk ettevõtte infoportaal ehk lihtsalt portaal on tarkvararaamistik (ingl. k. software framework), mis on mõeldud eri rakenduste, infoallikate, inimeste ja tööprotsesside integreerimiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ettevõtte portaal
Ext4
Failisüsteem ext4 on Linuxi failisüsteemi ext3 edasiarendus, mis parandab oluliselt failisüsteemi töökindlust ning suurendab selle võimalikku mahtu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ext4
F-RAM
F-RAM ehk ferroelektriline RAM (ka FeRAM või FRAM) on säilmälu tüüp (non-volatile), mis sarnaneb DRAMiga, kuid mittejuhtivate kihtide asemel kasutatakse kondensaatoriks ferroelektrilisi kihte.
Vaata Informaatika mõisteid ja F-RAM
Fail
Fail (inglise keeles file) on nimeline ja terviklik andmekogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Fail
Failiedastusprotokoll
Failiedastusprotokoll (inglise File Transfer Protocol, FTP) on standardne arvutivõrgu protokoll, mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, näiteks internetis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Failiedastusprotokoll
Failinime laiend
Failinimelaiend ehk nimelaiend ehk faililaiend on liik metaandmeid, mida kasutatakse enamikus operatsioonisüsteemides, et määrata, kuidas faili kasutada, ilma et selleks peaks faili avama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Failinime laiend
Failipaigutustabel
Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Failipaigutustabel
Failisüsteem
Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadmele andmete organiseeritud paigutamine, et need oleksid hiljem leitavad ja kättesaadavad.
Vaata Informaatika mõisteid ja Failisüsteem
Failivorming
Failivorming (inglise k file format) on andmete struktureerimis- ja paigutusviis failis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Failivorming
Füüsiline kiht
Füüsiline kiht on OSI-mudeli esimene ehk kõige alumine kiht.
Vaata Informaatika mõisteid ja Füüsiline kiht
FidoNet
FidoNet on kakspunktühendustel põhinev ülemaailmne sidevõrk sõnumite vahetamiseks eraviisiliselt ja konverentsides.
Vaata Informaatika mõisteid ja FidoNet
FireWire
Kuue ja nelja kontaktiga FireWire 400 pesad FireWire 400 pistikud: nelja kontaktiga vasakul ja kuue kontaktiga paremal FireWire on IEEE standardil 1394 põhinev isokroonne andmesideliides, mis töötab jadasiini põhimõttel ja võimaldab andmete kiiret edastamist reaalajas.
Vaata Informaatika mõisteid ja FireWire
FLAC
FLAC (Free Lossless Audio Codec) on tasuta audiokoodek (kooder/dekooder või tihendaja/hõrendaja), mis võimaldab digitaalsete helifailide kokkusurumist ilma andmekaota.
Vaata Informaatika mõisteid ja FLAC
Flopiseade
Väline USB-flopiseade Imation 01946 Flopiseade ehk disketiseade on arvuti lisaseade flopide/diskettide lugemiseks ja kirjutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Flopiseade
Formaalne grammatika
Formaalseks grammatikaks nimetatakse informaatikas ja keeleteaduses formaalse keele täpset kirjeldust, mis tähendab keele kuuluvate stringide (sõne (informaatika)) määratlemist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Formaalne grammatika
FPGA
Altera Stratix IV GX FPGA FPGA (field-programmable gate array, kohapeal programmeeritav väravamassiiv või programmeeritav ventiilmaatriks) on integraallülitus, mille tootja on disaininud nii, et selle lülituse täpse konfiguratsiooni saab määrata ehk programmeerida kasutaja.
Vaata Informaatika mõisteid ja FPGA
Freim
Freim (inglise keeles frame), ka raam, on 1970.
Vaata Informaatika mõisteid ja Freim
Funktsionaalne programmeerimine
Funktsionaalne programmeerimine on programmeerimise paradigma, mis rõhutab funktsioonide rakendamist väärtustele vastandina imperatiivsele programmeerimisele, mis käsitleb väärtuste muutmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Funktsionaalne programmeerimine
GameMaker Studio
GameMaker Studio on programm, mis võimaldab luua mänge, suuremat programmeerimise kogemust omamata.
Vaata Informaatika mõisteid ja GameMaker Studio
Garage48
Garage48 on üritus (inglise keeles "hackathon"), mis võimaldab inimestel ja iduettevõtetel uusi äriideid ellu viia.
Vaata Informaatika mõisteid ja Garage48
Geoinformaatika
Geoinformaatika on teadusharu, tehnoloogia ja rakendus, mis tegeleb geoinfosüsteemide teadusliku põhjendamise, projekteerimise, loomise ja kasutamisega, geoinformaatika tehnoloogiate väljatöötamise ning praktilistel ja teaduslikel eesmärkidel geoinfosüsteemide rakendamisega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Geoinformaatika
Geoinfosüsteem
Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Geoinfosüsteem
Geomaatika
Geomaatika on geograafilisi andmeid käsitlev tegevuste kompleks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Geomaatika
GitHub
GitHub on Ameerika firma, mis pakub veebimajutusteenust tarkvaraarenduseks, kasutades Giti tarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja GitHub
GLONASS
GLONASS-K satelliit GLONASS (vene keeles ГЛОНАСС – Глобальная навигационная спутниковая система - Globalnaja navigatsionaja sputnikovaja sisteema) on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis töötati välja NSV Liidus ning mida praegu juhib ja haldab Venemaa.
Vaata Informaatika mõisteid ja GLONASS
GNU
GNU projekti logol on gnuu pea GNU (GNU's Not Unix, rekursiivne lühend) on täielikult vabast tarkvarast koosnev UNIXi-laadne operatsioonisüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja GNU
GNU GPL
GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.
Vaata Informaatika mõisteid ja GNU GPL
GPS
Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Vaata Informaatika mõisteid ja GPS
Graafikakonveier
Graafikakonveier ehk toru on mitmeetapiline mudel, mida kasutatakse arvutigraafikas objektide kuvamiseks kahemõõtmelisele ekraanile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Graafikakonveier
Graafikaprotsessor
Nvidia GeForce4 Ti 4600 GPU Graafikaprotsessor või GPU (inglise keeles graphics processing unit, tuntud ka kui VPU ehk visual processing unit ehk visuaalprotsessor) on 3D- ja 2D-graafika visualiseerimiseks ja kiirendamiseks kohandatud mikroprotsessor.
Vaata Informaatika mõisteid ja Graafikaprotsessor
Graafiline kasutajaliides
Graafiline kasutajaliides (inglise keeles graphical user interface, lühend GUI) on arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja osutusseadise ehk hiire ning ka klaviatuuri abil (nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatakse puutetundlikku ekraani).
Vaata Informaatika mõisteid ja Graafiline kasutajaliides
GRUB
GNU GRUB (lühemalt Grub) on GNU projekti raames arendatav opsüsteemi alglaadur, mis võimaldab buutimisel valida mitme installitud opsüsteemi hulgast ühe.
Vaata Informaatika mõisteid ja GRUB
Hajusarvutus
(a) ja (b) Hajussüsteem. (c) Paralleelsüsteem Hajusarvutus on töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hajusarvutus
Hädastopp
Hädastopp Hädastopp on nupp või lüliti masinatel, mis on ette nähtud masina kiireks peatamiseks hädaolukorras.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hädastopp
Häkker
Häkker (inglise keeles hacker) on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.
Vaata Informaatika mõisteid ja Häkker
Hübriidne andmetalletus
SSHD Seagate 1000Gb Hübriidne andmetalletus (eraldi komponendina hübriidseade, hübriidketas või SSHD, inglise hybrid drive või solid-state hybrid drive) on välismälu-andmekandja tehnoloogia, mis kasutab informatsiooni talletamiseks paralleelselt nii tavalist kõvaketast (HDD) kui ka välkmälul põhinevat pooljuhtseadet (SSD).
Vaata Informaatika mõisteid ja Hübriidne andmetalletus
Hülgvara
Hülgvara või vanavara (inglise keeles abandonware 'hüljatud vara/kaup') on tarkvara, mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hülgvara
Hüperlink
Kursor hüperteksti viitel arvuti kuval Hüperlink (lühivormina link) on hüpertekstis viide (ühesuunaline osutamine) teisele (hüper)dokumendile (vms objektile võrgus, nt viirusele) või selle osale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hüperlink
Hüpertekst
Hüpertekst on arvutis, nutitelefonis või mõnes teises elektroonilises seadmes kuvatav tekst, milles viidatakse teistele tekstidele või muudele objektidele hüperlinkidega, mille aktiveerimisel sisendseamega–osutajaga (kursor) saab lugeja ligipääsu viidatavale objektile, kui selle laadimine arvutisse õnnestub.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hüpertekst
Hüperteksti edastusprotokoll
Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hüperteksti edastusprotokoll
HDMI
HDMI ehk High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumliides) on 2002.
Vaata Informaatika mõisteid ja HDMI
Helikaart
Helikaart ''Sound Blaster Live! Value'' Helikaart on arvuti komponent, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Helikaart
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Informaatika mõisteid ja Hiir
Host
Host (inglise keeles host (otsetõlkes peremeesarvuti)) on arvuti, mis jagab teistele arvutitele või muudele seadmetele infot, erinevalt teistest võrguseadmetest (näiteks ruuterist), mis kasutavad infot liikluse korraldamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Host
HPFS
HPFS (High Performance File System) on failisüsteem, mis loodi spetsiaalselt OS/2 operatsioonisüsteemile, et üle saada FAT failisüsteemi puudustest.
Vaata Informaatika mõisteid ja HPFS
HTML
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti.
Vaata Informaatika mõisteid ja HTML
HTTP-küpsis
Küpsis (ka HTTP-küpsis või küpsisefail, inglise keeles cookie, HTTP cookie) on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu.
Vaata Informaatika mõisteid ja HTTP-küpsis
HTTPS
HTTPS (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol Secure ehk turvaline hüperteksti edastusprotokoll) on turvaline protokoll autenditud ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes.
Vaata Informaatika mõisteid ja HTTPS
HyperTransport
HyperTransport (HT) on paketipõhine, suure ribalaiusega, madala latentsusajaga skaleeritav tehnoloogia, mida kasutatakse protsessorite omavahel ühendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja HyperTransport
IBM PC
IBM Personal Computer, tuntud ka kui lihtsalt IBM PC või IBM mudel 5150, on algne versioon ja eelkäija riistvara platvormile.
Vaata Informaatika mõisteid ja IBM PC
IEEE 802.11
IEEE 802.11 on raadiokohtvõrgu standardite perekond tööks sagedusalades 2,4–2,4835 GHz (loavaba sagedusala) ja 5,725–5,850 GHz andmete edastamiseks maksimaalse kiirusega 11–300 Mbit/s.
Vaata Informaatika mõisteid ja IEEE 802.11
Ikoon (infotehnoloogia)
Mitmesuguseid ikoone Ikoon ehk piktogramm on arvuti ekraanil kuvatav graafiline sümbol, mida saab mingi funktsiooni või rakenduse valimiseks osutada näiteks hiirega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ikoon (infotehnoloogia)
IMAP
IMAP (internetisõnumitele juurdepääsu protokoll, ingl Internet Message Access Protocol) on rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab meilikliendil juurdepääsu meiliserveris olevatele elektronkirjadele.
Vaata Informaatika mõisteid ja IMAP
Imperatiivne programmeerimine
Imperatiivne programmeerimine on programmeerimise paradigma, mis kirjeldab arvutust käskudena, mis muudavad programmi olekut.
Vaata Informaatika mõisteid ja Imperatiivne programmeerimine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (lühend IKT) on andmete töötlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning võtete koondnimetus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Infoarhitektuur
Infoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infoarhitektuur
Infohaldus
Infohaldus on mitmesugustes vormides info (paber- ja elektroonilised dokumendid, audio, video jms) kogumine eri allikatest ning selle töötlemine, säilitamine ning kasutajatele jagamine eri kanalite kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infohaldus
Infojuhtimine
Infojuhtimine on erinevates vastastikes seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnateguritega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infojuhtimine
Infokihistumine
Infokihistumine on ühiskonnagruppide erinevus nende infooskuste ja infole ligipääsu alusel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infokihistumine
Infootsing
Infootsing on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infootsing
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Vaata Informaatika mõisteid ja Informaatika
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Informatsioon
Informatsiooniteooria
Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Informatsiooniteooria
Infosüsteem
Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infosüsteem
Infotehnoloogia
Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infotehnoloogia
Infotehnoloogiaõigus
Infotehnoloogiaõigus (IT Law) on õigusharu, mille eesmärk on pakkuda õiguslikku raamistikku infotehnoloogiliste vahendite, teenuste ja taristu õiguspäraseks kasutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infotehnoloogiaõigus
Infovajadus
Infoteadlane Nicholas Belkin on öelnud: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infovajadus
Infoväsimuse sündroom
Infoväsimuse sündroom (inglise keeles information fatigue syndrome, IFS) või info ülekülluse sündroom (information overload syndrom, IOS) on haigus, mis tekib infoülekülluse tagajärjel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infoväsimuse sündroom
Infrapunaliides
Infrapunaliides USB Infrapunaliides mobiiltelefonis Siemens CXT70 Infrapunaliides ehk IrDA-port (IrDA – Infrared Data Association) on infrapunasignaalide edastaja ja vastuvõtja.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infrapunaliides
Infrastruktuur teenusena
Infrastruktuur teenusena (inglise keeles Infrastructure as a service, IaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine kasutaja teenuse arenduseks ja osutamiseks teenusepakkuja määratud infotehnoloogilise infrastruktuurina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Infrastruktuur teenusena
Integreeritud programmeerimiskeskkond
Integreeritud programmeerimiskeskkond (IDE, ingl integrated development environment) on tarkvararakendus, mis pakub programmeerijatele mitmekülgseid tööriistu tarkvara arendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Integreeritud programmeerimiskeskkond
Intel i486
Intel i486DX2 100 MHz protsessor Intel i486 ehk 486 ehk 80486 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli x86-protsessorite perekonda.
Vaata Informaatika mõisteid ja Intel i486
Internet
Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internet
Internetiaadress
Internetiaadress ehk üldine infoallika asukohamääraja (ingl uniform resource locator, URL) on infotehnoloogias ühene aadress, mida kasutatakse infoallikate leidmiseks ja kasutamiseks internetis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiaadress
Internetifoorum
phpBB tarkvara kasutav internetifoorum FUDforumi tarkvara kasutav internetifoorum Veebifoorum (ka internetifoorum) on veebipõhine arutelusait, kus inimesed saavad pidada vestlusi postituste abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetifoorum
Internetiprotokoll
Internetiprotokoll (ingl. Internet Protocol, IP) on peamine sideprotokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis kasutatavate võrguseadmete vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiprotokoll
Internetiprotokollistik
Internetiprotokollistik ehk TCP/IP on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse interneti ja muude võrkude toimimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetiprotokollistik
Internetitelefon
Internetitelefon või IP-telefon (inglise keeles VoIP, Voice over Internet Protocol) on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP-andmesidepakette, mida saadetakse Interneti või kohtvõrgu kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetitelefon
Internetivabadus
Internetivabadus on internetikasutajate õigus alusetute piiranguteta ligipääsuks internetile ja internetisisule ning internetikasutusega seotud õigustest kinnipidamisele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Internetivabadus
Interpretaator
Interpretaator on arvutiprogramm masinkoodiks kompileerimata programmikoodi käivitamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Interpretaator
IPsec
IPsec (inglise Internet Protocol Security) on internetiprotokolli (IP) turvalisuse parandamiseks loodud protokollide kogu.
Vaata Informaatika mõisteid ja IPsec
IPv4
IPv4 ehk internetiprotokolli versioon 4 on neljas versioon internetiprotokollist (IP), mis defineerib IP-aadresside esitamise viisi.
Vaata Informaatika mõisteid ja IPv4
IPv6
IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" Internetiprotokoll (inglise keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja IPv6
Irdketas
Irdketas on andmekandja (kõvaketas, mälupulk, mälukaart), mida saab arvutist eemaldada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Irdketas
ISA siin
ISA-siin (lühend inglise keelest Industry Standard Architecture) ehk harustandard-arhitektuuri siin on arvuti siinide ISA standardile vastav siin IBM-iga ühilduvates arvutites.
Vaata Informaatika mõisteid ja ISA siin
Isehäälestumine
Isehäälestumine (Plug and play, lühend PnP) on arvuti oskus tuvastada ja seadistada uut riistvara automaatselt – ilma et kasutaja peaks seadet enne füüsiliselt seadistama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Isehäälestumine
ISKE
ISKE ehk Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem on Eesti avaliku sektori andmeturbe standard.
Vaata Informaatika mõisteid ja ISKE
Isokvant
Isokvant (inglise isoquant) tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone.
Vaata Informaatika mõisteid ja Isokvant
Jadasiin
Jadasiin ehk järjestiksiin on ühiskasutusega sidekanal, milles bitte edastatakse üksteise järel mööda üht traati või kiudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Jadasiin
Jaga-ja-valitse algoritm
suurima järjestikuse alamloend leidmise jaoks Jaga-ja-valitse algoritmid on klass algoritme arvutiteaduses mis põhinevad mitmeharulisel rekursioonil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Jaga-ja-valitse algoritm
Jaosvara
Jaosvara (inglise shareware) on arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Jaosvara
Java
Java on platvormist sõltumatu objektorienteeritud programmeerimiskeel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Java
JavaScript
JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida peamiselt kasutatakse koos HTML'i ja CSS'iga, et veebisaite teha.
Vaata Informaatika mõisteid ja JavaScript
Järgur
Järguri tööpõhimõte Järgur, varem ka raadiorepiiter, on selline vaheraadiojaam raadioside vaheseade, mis tavaliselt koostatakse põhimõtteliselt kahe raadiojaama baasil (koos eriliste filtritega), ning mis võimaldab ühes radiovõrgus olevate raadiojaamade sideraadiust oluliselt suurendada, võrgus liikuvat informatsiooni muutmata, mägisel maastikul on järgur sageli asendamatu, et side üldse oleks võimalik.
Vaata Informaatika mõisteid ja Järgur
Järjestikplaanur
Järjestikplaanur (inglise keeles Round Robin) on üks lihtsamaid ressursijaotuse algoritme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Järjestikplaanur
Järjestikport
Isane D-sub DE-9 jadaliidese ühenduspistik IBM PC-ga ühilduva arvuti kestas SGI stiilis arvuti Järjestikport ehk jadaport (ka jadaliides, järjestikliides) on RS-232 standardiga ühilduv port arvuti ühendamiseks järjestiksiiniga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Järjestikport
Jõudlustest
Jõudlustest (inglise Benchmark) on arvutitehnikas protseduur riist- või tarkvara jõudluse hindamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Jõudlustest
JPEG
Kassi pilt, kus kvaliteet paraneb vasakult paremale JPEG on digitaalpiltide pakkimise standard, mis on mõeldud iseäranis digitaalfotograafia jaoks.
Vaata Informaatika mõisteid ja JPEG
JScript
JScript on Microsofti loodud ECMAScripti dialekt.
Vaata Informaatika mõisteid ja JScript
JSON
JSON (inglise keeles JavaScript Object Notation) on lihtsustatud andmevahetusvorming, mis põhineb JavaScripti programmeerimiskeele alamhulgal.
Vaata Informaatika mõisteid ja JSON
Juhtkang
Juhtkangi osad: 1 – pulk; 2 – alus; 3 – päästik; 4 – lisanupud; 5 – automaattulistamise lüliti; 6 – gaasiregulaator; 7 – vaatenurgalüliti; 8 – iminapp Juhtkang (inglise keeles joystick) on sisendseade, mis koosneb alusel pöörlevast pulgast, mis omakorda edastab oma nurka/suunda juhitavale seadmele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juhtkang
Juhtkuul
Juhtkuul Juhtkuul (inglise keeles trackball) on osutusseadis arvutikasutamise lihtsustamiseks, mis põhimõtteliselt kujutab endast selja peale pööratud arvutihiirt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juhtkuul
Juku (arvuti)
Juku oli Eestis 1980.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juku (arvuti)
Juturobot
Juturobot on arvutiprogramm, mis simuleerib arukat suulist või kirjalikku vestlust ühe või mitme inimesega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juturobot
Juurdepääs
Juurdepääs on arhiivinduses kasutatav termin, mis tähistab demokraatlikes riikides põhiseadusega tagatud ligipääsu ametlikele dokumentidele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juurdepääs
Juurkaust
Juurkaust ehk juurkataloog on failisüsteemides esimene või kõrgeimal hierarhiatasemel asuv kataloog.
Vaata Informaatika mõisteid ja Juurkaust
Kaardiluger
Kaardiluger on elektrooniline arvuti lisaseade, mis loeb elektroonilisi kaarte.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kaardiluger
Kaheksandarv
Kaheksandarv (ka oktaalarv, mitte segi ajada oktaanarvuga) on kaheksandsüsteemis kujutatud arv.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kaheksandarv
Kahend-kümnendkood
Kahend-kümnendkood ehk BCD (inglise Binary-Coded Decimal) on kahendarvu eriliik, millesse on paigutatud (kodeeritud) kümnendsüsteemi arvude kohad nelja või kaheksa biti kaupa.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kahend-kümnendkood
Kahendarv
Kahendarv ehk binaararv on kahendsüsteemis kujutatud arv.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kahendarv
Kahendsüsteem
Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kahendsüsteem
Kakspunktprotokoll üle Etherneti
Kakspunktprotokoll üle Etherneti (ingl Point-to-Point Protocol over Ethernet, lüh PPPoE) on kakspunktprotokolli (PPP) versioon, mis töötab Etherneti peal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kakspunktprotokoll üle Etherneti
Kanalikiht
Kanalikiht ehk andmelülikiht (inglise keeles data link layer) on teine kiht seitsmekihilises OSI-mudelis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kanalikiht
Kasutaja
Tüüpiline kujutus kasutaja ikoonist arvutiprogrammis Kasutaja on inimene, kes kasutab arvutit või internetiteenust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutaja
Kasutajadatagrammi protokoll
Kasutajadatagrammi protokoll (ingl User Datagram Protocol, UDP) on transpordikihi andmesideprotokoll, mis on defineeritud IPga sõnumite saatmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajadatagrammi protokoll
Kasutajaliides
Kasutajaliides (inglise user interface, lühendatult UI) on ühenduslüli kasutaja ja arvutiprogrammi vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajaliides
Kasutajanimi
Kasutajanimi (inglise keeles username) on arvutisüsteemi või võrguteenuse kasutaja nimi, mille valib tavaliselt kasutaja.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kasutajanimi
Kataloogikaart
Kataloogikaart on kaartkataloogi osaks olev sedel, millele on kantud andmehulgas või kollektsioonis orienteerumiseks vajalik teave.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kataloogikaart
Katkestus
Informaatikas tähendab katkestus asünkroonset signaali, mis katkestab programmi täitmise tsükli, et kontroll järgmisele protseduurile üle anda.
Vaata Informaatika mõisteid ja Katkestus
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kaugseire
Käideldavus
Käideldavus on üks kolmest infoturbe põhimõistest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käideldavus
Käsk (informaatika)
Käsk on arvutile edastatav instruktsioon mingi ülesande täitmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsk (informaatika)
Käskjuhitavus
Mõnes Linuxi opsüsteemid on käskjuhitavad Käskjuhitavus (inglise command-driven) on informaatikas selline arvutiprogrammide ja opsüsteemide juhtimisviis, kui neid juhitakse spetsiaalsetest sõnadest või tähtedest koosnevate käskude abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käskjuhitavus
Käsuinterpretaator
Käsuinterpretaator '''Windows PowerShell''' Käsuinterpretaator '''bash''' (nt Linux keskkonnas) Käsuinterpretaator on tekstipõhine käsutöötlusprogramm (kasutajaliides), millega saab juhtida operatsioonisüsteemi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuinterpretaator
Käsuprotsessor
Käsuprotsessor ehk käsutöötlusprogramm ehk operatsioonisüsteemi kest (shell) ehk operatsioonisüsteemi kasutajaliides on operatsioonisüsteemi välimine kiht, mis korraldab kasutaja ja süsteemi tuuma vahelist andmevahetust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuprotsessor
Käsurida
Fedora 15 Käsurida ehk korraldusrida (ingl. Command line interface, CLI) on tekstipõhine kasutajaliides inimese ja arvuti vahel, mille puhul käsud antakse enamasti sisestades tekstkäske.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsurida
Käsustik
Käsustik (ingl instruction set) on arvuti protsessori masinakäskude täielik kogu ja ühtlasi arvuti arhitektuuri element, mis liidestab tarkvara (sealhulgas arvutiprogrammid) riistvaraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsustik
Käsuviip
Käsuviip on tähis käsurea alguses mis näitab arvutiprogrammi valmisolekut kasutajalt käske vastu võtta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Käsuviip
Küberfüüsiline süsteem
Küberfüüsiline süsteem ehk küberfüüsikaline süsteem (inglise keeles cyber-physical system, lühendatult CPS) on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilist maailma virtuaalse maailmaga ning võib sisaldada tarkvarasüsteeme, sidetehnoloogiat, sensoreid, ajameid jmt, mis suhtlevad mh sardsüsteemide tehnoloogiat kasutades reaalse maailmaga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Küberfüüsiline süsteem
Küberkuritegevus
Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Küberkuritegevus
Küberneetika mõisteid
Siin on loetletud küberneetika mõisteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Küberneetika mõisteid
Küberrünne
Küberrünne ehk küberrünnak on pahatahtlik tegevus, mis seisneb suunatud sissetungimises võõrasse arvutivõrku, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Küberrünne
Küberruum
Küberruum on mõtteline keskkond, milles leiab aset suhtlus arvutivõrkude kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Küberruum
KülaTee
"KülaTee" oli Eesti Riigikantselei finantseeritud maapiirkondade andmesideteenuste arendusprogrammhttp://valitsus.ee/et/uudised/kabinetinoupidamised/3074/tanatakse-kulatee-programmi-labiviijaid (vaadatud 10.03.2013), mis viidi ellu 1999–2000.
Vaata Informaatika mõisteid ja KülaTee
Kümnendkorrektsioon
Kümnendkorrektsioon (inglise decimal adjust) on operatsioon, mida tehakse kahendarvudega, et tulemus viia kahend-kümnendkoodi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kümnendkorrektsioon
Kõlar
Kõlar on elektroakustiline muundur, mis koosneb harilikult ühest, kahest või enamast valjuhääldist, neid eraldavatest sagedusfiltritest ja korpusest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõlar
Kõnesüntees
Kõnesüntees (inglise keeles speech synthesis) on inimkõne kunstlik produtseerimine kas inimhääle omaduste sünteesimise abil või salvestatud inimkõne üksuste (foneemid, difoonid, sõnad vms) ühendamise teel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnesüntees
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnesüntesaator
Kõnetuvastus
Kõnetuvastus (inglise speech recognition, lühend SR) on inimkõne sisu automaatne äratundmine arvutustehnika vahenditega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõnetuvastus
Kõrgemat järku funktsioon
Kõrgemat järku funktsioon on funktsioon, mis võtab funktsioone parameetritena ja/või tagastab funktsiooni.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõrgemat järku funktsioon
Kõrgkeel
Python Kõrgkeeleks nimetatakse arvutiteaduses programmeerimiskeelt, mis konkreetse arvuti ülesehitusest ja operatsioonisüsteemist ei sõltu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõrgkeel
Kõvaketas
Kõvaketas avatult. Näha on kolm ketast, lugemis-kirjutuspea ja ajamimehhanism Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmetalletusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku mittemagnetilisi, enamasti kas alumiiniumsulamist või klaasist plaate (kettaid), mis on kaetud õhukese magnetilise ferrooksiidlakikihiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kõvaketas
Keerdpaarjuhe
UTP-kaabel Keerdpaarkaabel ehk keerupaarikaabel, keerupaarijuhe või lihtsalt keerdpaar (ingl twisted pair (cabling)) on kaablitüüp, mida kasutatakse laialt telekommunikatsioonis, näiteks telefoniliides ja enamikus Etherneti võrkudes.
Vaata Informaatika mõisteid ja Keerdpaarjuhe
Kermit
Kermit on protokoll failide transportimiseks kahe arvuti vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kermit
Keskseade
Protsessor (CPU) arvuti kõige üldisemas plokkskeemis:RAM – muutmälu, ROM – püsimälu Inteli protsessor 80486DX2 (suurus 12×6,75 mm) Keskseade ehk keskprotsessor ehk kesktöötlusseade (inglise keeles central processing unit, CPU), lühidalt protsessor, on arvuti või programmeeritava kontrolleri riistvara, mis täidab programmide masinakeeles antud juhiseid ning on peamine vahend ettenähtud aritmeetika-, loogika- ja sisend-/väljundoperatsioonide teostamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Keskseade
Ketta-opsüsteem
Ketta-opsüsteem (ingl disk operating system, DOS) on arvuti operatsioonisüsteem nii kõvaketta kui ka pehmeketta haldamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ketta-opsüsteem
Kiibistik
Kiibistiku näide Kiibistiku andmevahetus emaplaadil Kiibistik (ingl chipset) on arvuti emaplaadil paiknev kiipide komplekt, mis ühendab keskprotsessori arvuti muude osadega ja haldab kogu emaplaadi talitlust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiibistik
Kiip
trükkplaadil Mitmesuguste väljaviikudega kiipe Kiip (ka mikrokiip) on väike räniplaat, mille pindkihis on pooljuhttehnoloogia kohaselt moodustatud integraallülitus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiip
Kiipkaart
Kiipkaart (inglise smart card) või mikrokiipkaart (ICC) on väike plastkaart, mis sisaldab arvutikiipi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiipkaart
Kiire Ethernet
Kiire Ethernet (inglise keeles Fast Ethernet) on arvutivõrkudes üldine termin osa Etherneti standardite kohta(IEEE 802.3u).
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiire Ethernet
Kiirendatud graafikaport
alt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiirendatud graafikaport
Kiirsortimine
Kiirsortimine (ka kiirmeetod, Hoare'i meetod) on tõhus jaga-ja-valitse põhimõttel sortimisalgoritm. Selle töötas välja Tony Hoare 1959.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiirsortimine
Kirje
Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kirje
Kiudkanal
Kiudkanal (ingl. Fibre Channel e FC) on võrgutehnoloogia, mis on mõeldud andmete salvestamiseks arvutivõrku.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiudkanal
Kiudoptika
pisi Kiudoptika ehk fiiberoptika (inglise keeles fiber optics) on optika haru, mis käsitleb valguse levimist peentes kiududes ja sellega seotud füüsikalisi nähtusi ning selle rakendusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kiudoptika
Klahvinuhk
Võimalikke konfidentsiaalseid andmeid sisaldav ekraanipilt Tarkvaralise klahvinuhi logifail, mis põhineb eelmisel ekraanipildil Klahvinuhk või klahviloger (inglise keeles keylogger) on tarkvara või seade, mis salvestab arvuti kasutaja klahvi- ja nupuvajutusi või muid sisestustoiminguid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klahvinuhk
Klass (programmeerimine)
Klass on objektorienteeritud programmeerimisel keelekonstruktsioon, mille põhjal luuakse objekte.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klass (programmeerimine)
Klassifikaator
Klassifikaator ehk liigiti on klassifikatsiooniks ehk liigituseks kasutatav aparaat, liigitusskeem või muu liigitusvahend.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klassifikaator
Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine
Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine ehk klassipõhine programmeerimine on objektorienteeritud programmeerimise (OOP) stiil, kus pärimine käib klasside kaudu, mitte objektide enda kaudu (prototüübipõhine programmeerimine).
Vaata Informaatika mõisteid ja Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine
Klasteranalüüs
Klasteranalüüs (ingl. cluster analysis) on informaatikas objektide klastriteks rühmitamise ehk klasterdamise moodus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klasteranalüüs
Klaviatuur (infotehnoloogia)
Klaviatuuril tippimine Klaviatuur ehk sõrmistik on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klaviatuur (infotehnoloogia)
Klient (infotehnoloogia)
Arvuti võrguskeem, mis näitab, kuidas klientarvutid suhtlevad serverarvutiga läbi interneti Klient (inglise keeles client) on infotehnoloogias serverilt jaosteenuseid saav funktsionaalüksus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Klient (infotehnoloogia)
Kodeerimine
Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kodeerimine
Kogukonnapilv
Kogukonnapilv (inglise keeles community cloud) on pilvandmetöötluse üks tüüpidest, millega võimaldatakse pilveteenust piiratud arv isikutele või organisatsioonidele ning mida valitsetakse, juhitakse ja turvatakse ühiselt kõigi seotud osapoolte poolt või kolmanda osapoole juhitud teenusepakkuja poolt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kogukonnapilv
Kohtvõrgu jaotur
Kaheksa pordiga jaotur Kohtvõrgu jaotur (ka hub, mitmepordiline järgur, kontsentraator) on arvutivõrgu seade, mille ülesanneteks on ühendada sõlmed võrku ja lubada andmesidesignaali saata ainult ühel sõlmel korraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrgu jaotur
Kohtvõrgu kommutaator
Kommutaator kodukasutuseks Kommutaator (prantsuse keeles commutateur réseau, inglise keeles network switch) on arvutivõrgu seade, mille abil luuakse ühendused koht- ehk LAN-võrgus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrgu kommutaator
Kohtvõrk
Kohtvõrk ehk LAN (inglise keeles local area network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maa-alal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kohtvõrk
KOI7
KOI-7 (vene keeles КОИ-7, Код Обмена Информацией, 7 бит) on vene keele kirillitsa tähestikule kohandatud ASCII 7-bitiline märgistik (standardid GOST 13052-74 ja 19768-74).
Vaata Informaatika mõisteid ja KOI7
Kolmemõõtmeline arvutigraafika
Kolmemõõtmeline arvutigraafika (ka ruumiline arvutigraafika, 3D-graafika) on stereopilt, kolmemõõtmeline graafika, kolmemõõtmeliste objektide loomine, kuvamine ja töötlemine arvutis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline arvutigraafika
Kolmemõõtmeline modelleerimine
Kolmemõõtmelise tõmbluku mudel Kolmemõõtmeline modelleerimine (ka 3D-modelleerimine) on kolmemõõtmelise arvutigraafika üks osa, kus luuakse virtuaalne kolmemõõtmeline mudel, muutes hulknurkasid, servasid ja tippe.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline modelleerimine
Kolmemõõtmeline printimine
See video näitab kera valmistamist FDM-tehnoloogiat kasutades. Kera valmistamiseks kulus pool tundi Kolmemõõtmeline printimine ehk 3D-printimine on 3D-printeri abil CAD-failist (kavandist) kolmemõõtmelise eseme valmistamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline printimine
Kommentaar (programmeerimine)
Illustratsioon Java lähtekoodist. Eelkommentaarid on punased, ridadevahelised kommentaarid rohelised ja programmi kood on sinine. Kommentaar on programmeerimises arvutiprogrammi lähtekoodi osa, mis sisaldab inimloetavaid märkmeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kommentaar (programmeerimine)
Kommertsvara
Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kommertsvara
Kompilaator
Kompilaator ehk translaator on arvutiprogramm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood).
Vaata Informaatika mõisteid ja Kompilaator
Konfidentsiaalsus
Konfidentsiaalsus on üks infoturbe kolmest põhimõistest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Konfidentsiaalsus
Konfiguratsioon (informaatika)
Konfiguratsioon ehk konfigureerimine on arvutisüsteemi riistvara ja/või tarkvara korraldus ja ühendusviis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Konfiguratsioon (informaatika)
Konsooliemulaator
Konsooliemulaator on arvutiprogramm (emulaator), mis võimaldab arvutil käivitada mängukonsoolile (nagu Atari 2600, Super Nintendo või Game Boy) loodud tarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Konsooliemulaator
Kontoritarkvara
Kontoritarkvara on tarkvara, mis võimaldab arvutis teha töid, mida tüüpilisel kujul kontorites, büroodes vm.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kontoritarkvara
Kontrollkood
Kontrollkood (redundancy check) on arvutivõrgus ülekandevigade avastamiseks ja parandamiseks mõeldud kood.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kontrollkood
Kontrollsumma
Kontrollsumma on informaatikas andmete tervikluse kontrollimiseks kasutatava algoritmi väljund.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kontrollsumma
Koodek
Koodek (ingl codec, moodustatud sõnadest coder + decoder või sõnadest compressor + decompressor) on audio- ja videosignaali digitaalse kodeerimise ja dekodeerimise algoritm ehk arvutiprogramm.
Vaata Informaatika mõisteid ja Koodek
Koodjaotusega hulgipöördus
Koodjaotusega hulgipöördus (ingl Code-Division Multiple Access, lühend CDMA) on ühispöörduse tehnoloogia (sidekanali tihendusmeetod), mis põhineb koodijaotusega multipleksimisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Koodjaotusega hulgipöördus
Kordus (muusika)
Kordus on muusikas vormi kujundav kompositsioonimeetod.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kordus (muusika)
Krüptograafia
Krüptograafia (kreeka keelest kryptós – peidetud, gráphein – kirjutama) on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Krüptograafia
Kuhi (informaatika)
Kuhja struktuur Kuhi on informaatikas andmestruktuur, mis põhineb puul ja rahuldab "kuhja tingimust": iga tipu võtmeväärtus on alamtippude omast suurem või sellega võrdne.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kuhi (informaatika)
Kurivara
Kurivara (ka kahjurvara, pahavara, õelvara, ründevara, ründetarkvara, kahjulik tarkvara) (inglise keeles malware) on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle haldaja ja valdaja teadmata kahjustada või kuritarvitada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kurivara
Kursor
Vilkuv tekstikursor nime Wikipedia kirjutamisel Kursor (ingl. cursor või pointer) on kahemõõtmelises graafilises kasutajaliideses kasutatav liikuv tähis, mis näitab arvutikuvaril või mingil muul digiekraanil tööjärje kohta aktiivses failis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kursor
Kuueteistkümnendarv
Kuueteistkümnendarv (ka heksadetsimaalarv) on kuueteistkümnendsüsteemis kujutatud arv.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kuueteistkümnendarv
Kuva
Kuva on digitaalsete andmete nähtav kujutis, näiteks kuvari ekraanil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kuva
Kuvar
Kuvar on infot nähtavaks tegev elektrooniline seade (nt lauaarvuti väljundseadmena) või seadis (nt ekraan teleril, süle- ja tahvelarvutil, nutitelefonil).
Vaata Informaatika mõisteid ja Kuvar
Kuvari eraldusvõime
Kuvari eraldusvõime on kuvaseadmete omadus, mis näitab, mitut pikslit seade on võimeline kuvama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kuvari eraldusvõime
Kvantarvuti
Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Kvantarvuti
Laiendplaat
PCI-Express laiendussiini käiv videokaart PCI ja PCI-Express siinid Laienduskaart on elektroonikalülitus elektroonikaseadmele mingisuguse täiendava funktsionaalsuse lisamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Laiendplaat
Laivõrk
raamita Laivõrk (inglise keeles wide area network – WAN) on telekommunikatsiooni võrk või arvutivõrk, mille kokkuleppeline ulatus on üle 1 kilomeetri.
Vaata Informaatika mõisteid ja Laivõrk
Lambda-arvutus
Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lambda-arvutus
LAMP-platvorm
LAMP (või L.A.M.P.) on lühend, mis tähistab komplekti operatsioonisüsteemist ja kolmest vabavaralisest komponendist, mis võimaldavad luua dünaamilisi veebilehti või servereid.
Vaata Informaatika mõisteid ja LAMP-platvorm
Latentsusaeg
Latentsusaeg (inglise keeles latency), latentsus või ka peitaeg on informaatikas mis tahes viibe või ooteaeg, mis pikendab tegelikku või eeldatavat reaktsiooniaega üle soovitava aja.
Vaata Informaatika mõisteid ja Latentsusaeg
LaTeX
LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi.
Vaata Informaatika mõisteid ja LaTeX
Lähtekood
integreeritud arenduskeskkonnas Lähtekood (kõnekeeles kood) on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lähtekood
Lõim (informaatika)
Näide protsessist kahe lõimega läbi aja Lõimed (inglise thread) on informaatikas operatsioonisüsteemi või arvutiprogrammi omadus mitmeks protsessiks, mis eeldab, et protsess operatsioonisüsteemis võib koosneda mitmest striimist, mis täidetakse paralleelselt (sealhulgas täpsustamata on, mis järjekorras protsesse täidetakse).
Vaata Informaatika mõisteid ja Lõim (informaatika)
Lõng (informaatika)
Lõng on informaatikas jada sõnumeid, mis sisaldavad tihedalt seotud informatsiooni ja mida saab kergesti isoleerida teistest sõnumitest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lõng (informaatika)
Lõplik olekumasin
Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat (inglise finite state automaton) kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest ehk siiretest ja toimingutest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lõplik olekumasin
Lõplik olekumuundur
Lõplikuks olekumuunduriks nimetatakse lõplikku olekumasinat, millel on kaks mälulinti: sisend ja väljund.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lõplik olekumuundur
Lõunasild
Põhja- ja lõunasilla ühenduste skeem Lõunasild (inglise keeles southbridge) on personaalarvuti kiibistik, mis vahendab suhtlust põhjasilla ja USB-seadmete, kõvaketaste, võrguliideste, heliseadmete jms aeglasemate sisend-väljundseadmete vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lõunasild
Lehekülgede saalimine
Lehekülgede saalimiseks nimetatakse arvutite operatsioonisüsteemides mäluhalduse algoritme, mis jagavad arvuti mälu väikesteks osadeks ja eraldavad hiljem mälu lehekülgede kaupa.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lehekülgede saalimine
Lempel-Ziv-Welch
Lempel–Ziv–Welch (lühendatult LZW) on universaalne kadudeta pakkimist võimaldav algoritm, mille lõid Abraham Lempel, Jacob Ziv ja Terry Welch.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lempel-Ziv-Welch
Lidar
Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lidar
Ligipääsetavus
Brasiilias. Ligipääsetavus on toodete, seadmete, teenuste või keskkondade kujundamine sellisel viisil, mis tagab puudega inimestele toote või teenuse maksimaalse kasutatavuse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ligipääsetavus
Lihtne meiliedastusprotokoll
Lihtne meiliedastusprotokoll (ingl Simple Mail Transfer Protocol, SMTP) on internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade edastamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lihtne meiliedastusprotokoll
Liides
Liides (inglise interface) on kahe seadme, arvutiprogrammi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd.
Vaata Informaatika mõisteid ja Liides
Liitreaalsus
Liitreaalsus (ka rikastatud reaalsus; inglise keeles augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineerimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Liitreaalsus
Liivakast (infotehnoloogia)
Liivakast on infotehnoloogias rakenduse osa, kus kasutajad saavad rakendust katsetada, nii et nende tegevuse tagajärjed ei mõjuta rakenduse üldist tööd.
Vaata Informaatika mõisteid ja Liivakast (infotehnoloogia)
Lindiseade
DDS-lindiseade. Selle peal asuvad (vasakult paremale): DDS-4 lint (20 GB), 112m Data8 lint (2.5 GB), QIC DC-6250 lint (250 MB) ja 3.5" diskett (1.44 MB) Lindiseade ehk striimer (ingl streamer või tape drive) on andmete salvestamise seade, kus andmed salvestatakse magnetlindile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lindiseade
Lingikõdu
Lingikõdu ehk lingimädanik (tõlge ingliskeelsest terminist link rot) on protsess, mille käigus veebilehtedele viitavad hüperlingid aeguvad ja muuvad nn kõdulinkideks, mis risustavad otsimootorite tulemusi ning takistavad kasutajatel vajaliku infot leidmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lingikõdu
Linkur
Linkur (inglise keeles linker) on arvutiprogramm, mis võtab erinevad objektikoodi ja teegifailide nn importteegid ning ühendab need kokku ühtseks, käivitatavaks programmiks (või ka uueks programmiteegiks).
Vaata Informaatika mõisteid ja Linkur
Lisaplokiliides
jaoturil (paremal) Lisaplokiliides (inglise AUI – Attachment Unit Interface) on 15 kontaktiga D-tüüpi pistikühendus, mida kasutatakse Etherneti-seadme ja MAU-seadme (Medium Attachment Unit) ehk transiivri vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lisaplokiliides
Lisp
Lisp (ka LISP) on pika ajalooga programmeerimiskeelte perekond.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lisp
Loendi hõlmamine
Loendi hõlmamine on mõnes programmeerimiskeeles kasutatav süntaktiline konstruktsioon loendi põhjal uue loendi moodustamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Loendi hõlmamine
Looduskaamera
Looduskaamera (ka seirekaamera) on kaugjuhitav kaamera, mille ülesandeks on automaatne ülesvõtete tegemine looduses toimuvast.
Vaata Informaatika mõisteid ja Looduskaamera
Loogikapomm
Loogikapomm on mingi arvutiprogrammi sisse peidetud koodilõik, mille kahjustav toime käivitub etteantud tingimuste täitumisel, näiteks kindlal ajahetkel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Loogikapomm
Loogikavärav
Loogikavärav (ingl logic gate) ehk loogikaelement on digitaalne elektroonikalülitus, mis sooritab Boole'i algebra operatsioone.
Vaata Informaatika mõisteid ja Loogikavärav
Loogiline programmeerimine
Loogiline programmeerimine on laiemas mõistes matemaatilise loogika kasutamine programmeerimiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Loogiline programmeerimine
Lubaringvõrk
Näited token ring võrkudest Lubaringvõrk ehk Token ring on IBM'i arendatud determineeritud pöördumisviisiga kohtvõrgu tehnoloogia.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lubaringvõrk
Lunavara
Lunavara (inglise keeles ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on pahavara, mis krüpteerib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, mille järel kurjategijad nõuavad andmete dešifreerimisvõtme eest lunaraha.
Vaata Informaatika mõisteid ja Lunavara
MAC-aadress
MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise aadress (inglise keeles Media Access Control address) on füüsilise võrguliidese unikaalne identifitseerija.
Vaata Informaatika mõisteid ja MAC-aadress
Magnetsüdamikmälu
Magnetsüdamikmälu Magnetsüdamikmälu on mälu tüüp, kus info on kodeeritud magnetsüdamiku magnetvälja suunalisuse kaudu: üks suund esindab seisundit 1 ja teine seisundit 0.
Vaata Informaatika mõisteid ja Magnetsüdamikmälu
Mahutavus (andmekandja)
Mahutavus (ka mälumaht, salvesti maht) on maksimaalne andmehulk (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada andmekandjale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mahutavus (andmekandja)
Makro
Makro on informaatikas reegel või eeskiri, mis kirjeldab, kuidas sisendandmeid teisendada väljundandmeteks, vastavalt defineeritud protseduurile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Makro
Mall
Mall on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mall
Manussüsteem
uuteri sisust. Tänapäevane manussüsteemi näide Manussüsteem ehk sardsüsteem (ka liitsüsteem) on juhtfunktsioonidega arvuti suurema süsteemi osana.
Vaata Informaatika mõisteid ja Manussüsteem
Masinakäsk
Masinakäsk (instruction) on masinakeele käsk, mis paneb protsessori tegema ühte elementaartoimingut, näiteks tehet.
Vaata Informaatika mõisteid ja Masinakäsk
Masinakeel
Masinakeelemonitor monoplaatarvutis WDC 65816/65802, monitor näitab disassemblerit, protsesside registrit ja mälutõmmiseid Masinakeel (ka masinkeel, masinkood, masinakood) on programmeerimiskeel, mis on arvuti protsessorile otseselt arusaadav.
Vaata Informaatika mõisteid ja Masinakeel
Masinõppimine
Masinõppimine (inglise keeles machine learning) on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Masinõppimine
Masintõlge
Masintõlge (ka automaattõlge, raaltõlgeTehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981. Lk 304) on arvutilingvistika haru, mis uurib võimalusi tõlkida tarkvara abil teksti või kõnet ühest loomulikust keelest teise.
Vaata Informaatika mõisteid ja Masintõlge
Massiiv (programmeerimine)
Ühedimensionaalne kuue liikmega massiiv Massiiv on programmeerimises andmestruktuur, mis koosneb elementide hulgast, millest igaühel on oma indeks (järjekorranumber) või võti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Massiiv (programmeerimine)
Mällu vastendatud fail
Mällu vastendatud fail on osa virtuaalmälust, mille sisu vastab mingile osale failist või faililaadsest ressursist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mällu vastendatud fail
Mäluaadress
Mäluaadress ehk aadress (memory address, address) on arv, mis omistatakse igale asukohale arvuti mälus (tänapäeval tavaliselt igale baidile), et määratleda andmete või käsu asukohta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluaadress
Mäluaadressiregister
Mäluaadressiregister ehk aadressiregister (memory address register, MAR) on keskprotsessori register, mis tagab järgmise mälupesa aadressi viitamise.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluaadressiregister
Mälukaart
Aja jooksul on mälukaartide füüsilised mõõtmed järjest vähenenud. Mälukaart on välkmälu kasutav väike elektrooniline andmekandja andmete digitaalkujul salvestamiseks ja säilitamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälukaart
Mäluketas
Mäluketas (inglise RAM drive) ehk virtuaalketas on muutmälu osa, mida operatsioonisüsteem kohtleb teisese mäluna.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluketas
Mälukontroller
Intel 82PM45 mälukontroller Mälukontroller (ingl. Memory Controller) on digitaalahel, mis haldab sisenevat ja väljuvat andmevoogu arvuti põhimälust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälukontroller
Mälumoodul
Mälumoodul on suure arvu viikudega trükkplaat, millele on monteeritud mälukiibid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälumoodul
Mälupõhine andmebaas
Mälupõhine andmebaas (inglise keeles in-memory database, lühend IMDB) on andmebaasi haldamise süsteem, mis talletab andmeid muutmälus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupõhine andmebaas
Mälupesa
Dünaamilise mälu element, mis koosneb ühest väljatransistorist (FET) ja kondensaatoritest (C) Mälupesa on arvuti mälu väikseim adresseeritav üksus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupesa
Mälupulk
Mälupulk ehk USB-mälupulk (inglise keeles USB flash drive) on USB-pistikuga kokkuehitatud välkmäluseade.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mälupulk
Mäluseade
Mäluseade (inglise keeles data storage) ehk andmesalvesti (saksa keeles Datenspeicher) on infotehnoloogias funktsionaalne üksus, millesse saab andmeid paigutada (kirjutada), milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta (lugeda).
Vaata Informaatika mõisteid ja Mäluseade
Mängumootor
Mängumootor on tarkvararaamistik arvutimängude loomiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mängumootor
Märgistuskeel
Märgistuskeel (ka märgendkeel; inglise markup language) on dokumendi tekstisse selle töötlemise hõlbustamiseks manustatavatest lipikutest ehk märgenditest koosnev käsukeel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Märgistuskeel
Meetod (programmeerimine)
Meetod on objektorienteeritud programmeerimises funktsioon, mis on seotud kindla objektiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Meetod (programmeerimine)
Menüü (informaatika)
Rippmenüü koos alammenüüga Menüü või menüüriba on graafiline juhtelement.
Vaata Informaatika mõisteid ja Menüü (informaatika)
Metaandmed
Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Metaandmed
Metaprogrammeerimine
Metaprogrammeerimine on selliste arvutiprogrammide kirjutamine, mis manipuleerivad andmetena teisi programme (või iseennast), või mis teevad osa tööst, mida harilikult tehtaks programmi jooksmise ajal, juba kompileerimise ajal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Metaprogrammeerimine
Metsakaamera
Metsakaamera (nimetatud ka notsukaamera, Sea-TV) oli looduskalender.ee ja EENeti ühisprojekt, mille raames pandi Tartus metsloomade söögikoha juures üles videokaamera ja kaamerapilti sai otse (live'is) näha internetist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Metsakaamera
Micro Channel Architecture
16-bitine ''Micro Channel Architecture'' pesa. Micro Channel Architecture (MCA) oli IBM-i loodud 16- või 32-bitine arvutisiin.
Vaata Informaatika mõisteid ja Micro Channel Architecture
MIDI
Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid oktavites MIDI süsteemis MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface, muusikainstrumendi digitaalne liides) on 1981.
Vaata Informaatika mõisteid ja MIDI
Mikrokontroller
Ultraviolettkiirgusega kustutatava püsimäluga mikrokontroller 62E40 aastast 1993 firmalt STMicroelectronics ATtiny2313 firmalt Atmel Kõvaketta juhtplaat mikrokontrolleriga Fujitsu MAP3735NC Mikrokontroller (algse nimega ühekiibi mikroarvuti) on mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mikrokontroller
Mikroteenused
Mikroteenused on tarkvaraarendamise tehnika - teenusorienteeritud arhitektuuri stiili variant – mis struktureerib rakenduse lõdvalt sidestatud teenuste kogumina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mikroteenused
MIPS
MIPS on mitmetähenduslik lühend.
Vaata Informaatika mõisteid ja MIPS
Mnemokood
Mnemokood on teabe näitlikuks salvestamiseks kasutatav lühend või kood, mis lihtsustab inimesel teabe meeldejätmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mnemokood
Modem
ADSL-modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum.
Vaata Informaatika mõisteid ja Modem
Molekulaartehnoloogia
Molekulaartehnoloogia on teadusharu, mis moodustab arvuti abil matemaatilisi mudeleid ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid, et analüüsida ja lahendada teaduslikke probleeme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Molekulaartehnoloogia
Monitor
Monitor mitme tähendusega sõna.
Vaata Informaatika mõisteid ja Monitor
Moore'i seadus
Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Moore'i seadus
MP3
MP3 ehk MPEG Audio Layer III on helifailivorming, mis põhineb helisignaali kadudega tihendamise tarkvaral.
Vaata Informaatika mõisteid ja MP3
MPEG-1
MPEG-1 on video ja heli kadudega pakkimise standard.
Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-1
MPEG-2
MPEG-2 on MPEG-i poolt väljatöötatud ja 1997.
Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-2
MPEG-4
MPEG-4 on MPEG-standard (ISO/IEC-14496), mis kirjeldab muuhulgas video- ja audioandmete kadudega pakkimist.
Vaata Informaatika mõisteid ja MPEG-4
MRAM
MRAM ehk magnettakistuslik RAM on RAM-mälu, mida on arendatud alatest 1990ndatest.
Vaata Informaatika mõisteid ja MRAM
Muaree-efekt
Muaree-efekt on interferentsmuster, mis tekib kahe või enama nihutatud või pööratud rastri või võrgustiku üksteise peal asetsemisest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Muaree-efekt
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Mudel
Multiedastus
Mitmikedastus (ülal) võrrelduna tavaedastusega (all). Oranžid ringid kujutavad lõpp-punkte, rohelised ringid marsruutimispunkte Multiedastus ehk multisaade (inglise keeles multicast, multicasting) on selline andmeside edastamise liik, kus samad andmepaketid jõuavad korraga mitmesse sihtkohta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Multiedastus
Multimeedium
Multimeedium (inglise keeles multimedia) on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatris või kontserdil, kinos või mujal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Multimeedium
Multipleksimine
Üldine multi- ja demultipleksimise skeem Multipleksimine (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et neid on võimalik samal ajal edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Multipleksimine
Multitegumtöö
Informaatikas tähendab multitegumtöö mingi kindla aja jooksul mitme eri ülesande (protsessi) samaaegset täitmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Multitegumtöö
Muutmälu
Muutmälu ehk operatiivmälu ehk RAM (inglise keele sõnadest random-access memory, suvapöördusmälu, otsepöördusmälu) on pooljuhtmälu liik, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
Vaata Informaatika mõisteid ja Muutmälu
Muutuja (informaatika)
Muutuja on informaatikas koht (aadress) mälus, mis hoiab väärtusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Muutuja (informaatika)
Näks
Näks ehk poolbait (inglise keeles nibble, nybble, halfbyte) on infoühik, mis sisaldab neli bitti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Näks
Nõutav jahutusvõimsus
Nõutav jahutusvõimsus (inglise keeles Thermal Design Power ehk TDP) on Inteli definitsiooni kohaselt maksimaalne protsessorist eralduv soojusvõimsus normaalsetes töötingimustes ja nimipingete juures, mis vastavad toiteahelate spetsifikatsioonile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Nõutav jahutusvõimsus
Netimärkmik
HP 2133 Mini-Note minisülearvuti A4-formaadis raamatuga HP 2133 Mini-Note minisülearvuti tavalise hariliku pliiatsiga. Sellel mudelil on 8,9-tolline kuvar Netimärkmik (inglise netbook) ehk minisülearvuti on väike, kerge ja odavama hinnaklassi sülearvuti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Netimärkmik
Nimeruum
Nimeruum on nimetamiskokkuleppe järgi (hõivatud) nimede kasutus informaatikarakendustes, näiteks arvuti(võrgu)nimed (suvalise võrguseadme nimi võrgus), domeeninimed, nimeruum andmebaasis, näiteks MediaWikis jne.
Vaata Informaatika mõisteid ja Nimeruum
NTFS
NTFS ehk New Technology File System on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja NTFS
Nuhkvara
Nuhkvara (inglise keeles spyware) on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata.
Vaata Informaatika mõisteid ja Nuhkvara
Nullpäeva turvaauk
Nullpäeva turvaauk (ingl zero-day (vulnerability)) on tarkvara nõrkus, mis ei ole teada nendele, kes sooviks seda kõrvaldada (näiteks tarkvara müüjad).
Vaata Informaatika mõisteid ja Nullpäeva turvaauk
Nutikell
MetaWatch Strata Optic Green (MW3006) Nutikell on käekell, millel on lisaks aja- ja kalendrinäitudele mitmeid nutitelefoni või pihuarvuti omadusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Nutikell
NVM Express
NVM Express logo NVM Express (NVMe) või NVMHCI (inglise keeles Non-Volatile Memory Host Controller Interface Specification) on liides, mis lubab juhttarkvaral suhelda säilmälude alamsüsteemiga kasutades PCI Express siini.
Vaata Informaatika mõisteid ja NVM Express
Objektkood
Objektkood või objektfail on üks programmi loomise vaheetappe, kus lähtekoodi failid on kompileeritud, kuid nad ei moodusta veel ühtset tervikut, programmi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Objektkood
Objektorienteeritud programmeerimine
Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimise paradigma, mis kasutab "objekte" – andmestruktuure, mis koosnevad andmeväljadest ning meetoditest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Objektorienteeritud programmeerimine
Ontoloogia (informaatika)
Ontoloogia (inglise keeles ontology) on informaatikas toimesüsteemi või ka üldisemalt mingi valdkonna jaoks oluliste mõistete hulk koos nende mõistete omavaheliste seostega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ontoloogia (informaatika)
OpenGL
OpenGL (Open Graphics Library) on standardne kirjeldus, mis defineerib mitmekeelse, mitmeplatvormilise programmiliidese (API) 2D- ja 3D-arvutigraafikat kuvavate rakenduste loomiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja OpenGL
Operatsioonisüsteem
Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Operatsioonisüsteem
Optiline andmekandja
Laseketas ja DVD-ketas Salvestus CD- või DVD-kettale Optiline andmekandja on mäluseade (välismälu), millele kirjutatakse ja millelt loetakse teavet valgusega (laserikiirega) www.vallaste.ee.
Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline andmekandja
Optiline hiir
Juhtmeta hiir Optiline hiir on osutusseade (inglise pointing device), mis erinevalt mehaanilisest (rullikuga) hiirest kasutab aluspinnal liikumise tuvastamiseks valgust kiirgavaid pooljuhist dioode ja fotodioode.
Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline hiir
Optiline märgituvastus
Optiline märgituvastus (ka optiline tekstituvastus, inglise keeles optical character recognition ehk OCR) on trükitud või käsitsi kirjutatud teksti teisendamine masinloetavale kujule.
Vaata Informaatika mõisteid ja Optiline märgituvastus
Optilise ketta ajam
Tavaline arvuti CD-luger/kirjuti Standardses mõõdus CD-plaadi diameeter on 120 mm Optilise ketta ajam (ODD) on kettaseade, mis kasutab laserit või elektromagnetlaineid, et lugeda või kirjutada andmeid optilistelt plaatidelt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Optilise ketta ajam
Ortofoto
Ortofoto on geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto, mida saab kasutada vahemaade mõõtmiseks samamoodi kui kaarti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ortofoto
Otsekood
Otsekood on informaatikas muutmata kujul kahendarv, mis kirjeldab mingit positiivset arvväärtust otseselt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Otsekood
Otsemällupöördus
Otsemälupöördumised (inglise keeles Direct Memory Access ehk DMA) on moodus suurte andmeplokkide kandmiseks seadmest muutmällu (ka vastupidi) ilma protsessori vahelesegamiseta.
Vaata Informaatika mõisteid ja Otsemällupöördus
Otsingumootor
Otsingumootor ehk otsimootor on arvutiprogramm (tavaliselt otsinguprogrammide-andmebaaside süsteem), mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini leida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Otsingumootor
P2P-võrgustik
P2P-sõlmede võrk, puudub tsentraalne infrastruktuur Võrdõigusvõrk, ka P2P-võrk (lühend P2P tuleneb ingliskeelsest sõnaühendist peer-to-peer; eesti keeles vahel ka partnervõrk) on IT-s ja sidetehnikas võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogum, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära.
Vaata Informaatika mõisteid ja P2P-võrgustik
Paanikatarkvara
Paanikatarkvara on liik kurivara (võlts-viirusetõrjeprogrammid jm), mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Paanikatarkvara
Paarisprogrammeerimine
Paarisprogrammeerimine on tarkvaraarenduses agiilne meetod, kus kaks programmeerijat teevad koostööd programmi loomisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Paarisprogrammeerimine
Paarsuskontroll
Paarsuskontroll on lihtsaim viis veakontrolliks andmevahetuses.
Vaata Informaatika mõisteid ja Paarsuskontroll
Paisktabel
Paisktabel ehk räsitabel (inglise k. hash table või hash map) on andmestruktuur, milles viiakse räsifunktsiooni abil vastavusse võtmete ja väärtuste paarid (näiteks inimeste nimed ja nende telefoninumbrid).
Vaata Informaatika mõisteid ja Paisktabel
Panuse tõendus
Panuse tõendus on algoritm, mida seostatakse peamiselt krüptorahadega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Panuse tõendus
Paralleel-ATA
Paralleel-ATA (inglise keeles Parallel ATA (PATA) algselt ATA), on riistvaraliidese standard, mis võimaldab arvutiga ühendada selliseid mäluseadmeid nagu kõvaketas, CD-ROM, disketiseade või pooljuhtketas (SSD).
Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleel-ATA
Paralleelarvutus
Paralleelarvutus (inglise parallel computing) on arvutamise tüüp, kus paljud arvutused toimuvad samaaegselt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleelarvutus
Paralleelsiin
Paralleelsiin on arvutitehnikas ühiskasutusega sidekanal, kus andmeid edastatakse samal ajal mitmesoonelise juhtme kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Paralleelsiin
Parool (informaatika)
Parooliaken Parool ehk salasõna ehk tunnussõna ehk koodsõna on salajane sõna või märgijada, mida kasutatakse autentimisel, et tõestada oma isikusamasust või saada kuskile juurdepääs.
Vaata Informaatika mõisteid ja Parool (informaatika)
Parsimine
Parsimine ehk süntaksianalüüs (ka süntaktiline analüüs; inglise parsing) on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Parsimine
Pääsuloend
Arvutiturbes tähendab pääsupiiramisloend (ACL, ehk Access Control List) objektidele kaasatavaid õiguste loendeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pääsuloend
Pääsupunkt
Pääsupunkt (inglise keeles access point 'juudepääsupunkt'), ka pöörduspunkt, on seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pääsupunkt
Päring
Päring (ingl.k. request; enquiry) ehk pakkumiskutse on dokument, mis peaks sisaldama kogu vajaliku informatsiooni, et potentsiaalsetel toodete või teenuste tarnijatel oleks võimalik mõista, millist toodet või teenust soovitakse ning millistel tingimustel ja millistele nõuetele peaks pakutav teenus/toode vastama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Päring
Päringusõne
Aadressiriba brauseris Google Chrome, kus on näha URL päringusõnega title.
Vaata Informaatika mõisteid ja Päringusõne
Päringutarkvara
Päringutarkvara on arvutiprogramm, mis võimaldab ligipääsu andmehoidlas või andmebaasis asuvatele andmetele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Päringutarkvara
Pöördkood
Pöördkood on kahendarv, millel kõikide kahendkohtade väärtused on vastupidised (ehk inverteeritud) võrreldes otsekoodiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pöördkood
Püsimälu
Püsimälu (sisemälu) ehk ROM (ingl Read-Only Memory, ainult loetav mälu) on andmesalvesti, milles andmed säilivad püsivalt (ka ilma elektritoiteta).
Vaata Informaatika mõisteid ja Püsimälu
Püsivara
Püsivara (inglise keeles firmware) on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara).
Vaata Informaatika mõisteid ja Püsivara
Põhjasild
Põhja- ja lõunasild Nvidia nForce 550 põhjasild Vesijahutusega põhjasild AMD 690G Radeon X1250 põhjasild Põhjasild on üks kahest põhilisest loogika kiibist PC-tüüpi arvuti emaplaadil, teiseks oluliseks kiibiks on lõunasild, sealjuures põhjasild võib koosneda mitmest diskreetsest kiibist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Põhjasild
PC-kaart
PC-kaart (algselt PCMCIA-kaart) on lisaseadmete riistvaraliides sülearvutite jaoks.
Vaata Informaatika mõisteid ja PC-kaart
PCI Express
Fotol on emaplaadi pesad. Ülevalt alla: PCI Express ×4 PCI Express ×16 PCI Express ×1 PCI Express ×16 standardne PCI (32-bit) PCI Express (Peripheral Component Interconnect Express) ehk PCIe või PCI-E (tuntud ka kui 3GIO (3rd Generation I/O); mitte segamini ajada PCI-X ja PXI) on kiire jadasiin, mis loodi asendamaks vanemaid PCI, PCI-X ja AGP standardeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja PCI Express
PCI-siin
Tüüpiline 32-bitine, ainult 5V PCI-siin Üks 32-bitine PCI-siin PCI (lühend sõnadest Peripheral Component Interconnect, inglise keeles ’välisseadmeühendus’) on Intel Corporationi välja töötatud kohaliku siini standard, mida kasutatakse enamiku tänapäevaste personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Expressi ja vanema ISA-laiendussiinistandardiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja PCI-siin
PCI-X
PCI-X siiniga Gigabit Etherneti kaart PCI-X (lühend PCI-eXtendedist) on arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid.
Vaata Informaatika mõisteid ja PCI-X
PeaTee
"PeaTee" oli Eesti Riigikantselei finantseeritud arendusprogramm, mille 1997–1998 viis ellu Eesti Informaatikakeskuse andmeside osakond.
Vaata Informaatika mõisteid ja PeaTee
Perfolint
5- (vasakul) ja 8-mulgurealine perfolint Perfolint sõnaga "Wikipedia" Perfolint (inglise punched tape või perforated paper tape) on endisaegne andmekandja, mis koosneb standardse laiusega, enamasti paberilindist, millele on mulgustusena (perforatsioonina) kantud number- või tähtandmed.
Vaata Informaatika mõisteid ja Perfolint
Personaalarvuti
Lauaarvutikomplekt Personaalarvuti (kasutatud on ka nimetust mikroarvuti) on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Personaalarvuti
PHP
PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja PHP
PhpBB
phpBB (lühend nimest PHP Bulletin Board) on vabavaraline ja avatud lähtekoodiga foorumitarkvara, mis on kirjutatud PHP skriptimiskeeles.
Vaata Informaatika mõisteid ja PhpBB
Phreaking
Phreaking (pärineb inglise keele slängi fraasist phone freak) on termin, mida kasutatakse selliste inimeste tegevuse kohta, kes püüavad omavoliliselt tungida telekommunikatsiooni- ja telefonivõrkudesse, saamaks kasutada tasuta nende sidekanalite teenuseid, häirimaks nende tööd või lihtsalt ebatervest huvist nende suhtes.
Vaata Informaatika mõisteid ja Phreaking
Pidevvalmidus
Pidevvalmidus on tarkvaraarenduse meetod, kus koodi muudatused valmistatakse ette toodanguks automaatselt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pidevvalmidus
Pihuarvuti
PalmOne Zire 72s Apple Newton Pihuarvuti (inglise keeles personal digital assistant ehk PDA) on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pihuarvuti
Piksel
Graafilise kujutise pikslid ja kuvariekraani pikslid Piksel ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemõõtmeline osa, mis võib kanda teatud värvust ja heledust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Piksel
Pilditehnika
Pilditehnika ehk pildindus (ingl imaging) hõlmab võtteid ja vahendeid reaalsetest objektidest piltide loomiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pilditehnika
Pilvandmetöötlus
Pilvandmetöötlus ehk pilvraalindus (ingl. cloud computing) on suuremahulise arvutusvõimsuse pakkumine kasutajatele kujul, mida saab suhteliselt kiirelt ja mugavalt kasutusele võtta, vabastada ja arvestada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pilvandmetöötlus
PIN
Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.
Vaata Informaatika mõisteid ja PIN
PIN-kalkulaator
PIN-kalkulaator on seade, mille abil saab kasutaja ennast identifitseerida interneti- või mobiilipangas.
Vaata Informaatika mõisteid ja PIN-kalkulaator
Pinumälu
Pinumälu ehk pinu (ka magasin) on andmestruktuur, milles sinna viimasena kantud andmed võetakse esimesena välja.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pinumälu
Pistikprogramm
Pistikprogramm ehk plugin on tarkvaramoodul, mis annab mõnele teisele tarkvarasüsteemile lisavõimalusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pistikprogramm
Platvorm (infotehnoloogia)
Platvorm on infotehnoloogias arvuti riistvara arhitektuur ja tarkvaraline baas, mis koos võimaldavad kasutada rakendustarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Platvorm (infotehnoloogia)
Platvorm teenusena
Platvorm teenusena (inglise keeles Platform as a service, PaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine kasutaja teenuse arenduseks ja osutamiseks teenusepakkuja määratud andmetöötluse platvormina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Platvorm teenusena
Plokiahel
Plokiahela struktuur Plokiahel (ingl blockchain) on hajusandmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Plokiahel
Plotter
Plotter HP 9862A Plotter aastast 1973 Plotter (ingl k plot ’joonestama’) on arvuti väljundseade, mis loob mingil kandjal, nt paberil vektograafilisi kujutisi (diagramme, graafikuid, tehnilisi jooniseid, kaarte) pidevjoonega kahekoordinaadilise juhtimise abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Plotter
Polümorfism (informaatika)
Polümorfism on tehnika, mille puhul on võimalik kasutada sama koodi ja funktsioone erinevate andmetüüpidega, mille tulemuseks on rohkem üldised ning abstraktsed implementatsioonid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Polümorfism (informaatika)
Pooljuhtketas
Pooljuhtketas ehk SSD-ketas (ingl solid state drive) on arvutitehnikas välkmälul põhinev andmesalvesti, millel erinevalt HDD-kõvakettast puuduvad liikuvad osad.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pooljuhtketas
Pooljuhtmälu
Pooljuhtmälu (ingl semiconductor memory) on elektrooniline mälu, mis on loodud pooljuhtkristalli (kiibi) pindkihis integraallülituse kujul.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pooljuhtmälu
Pordi peegeldamine
Pordi peegeldamine (inglise keeles port mirroring) on mingis pordis nähtud info kopeerimine teistesse portidesse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pordi peegeldamine
Port
Port tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Port
POSIX
POSIX, akronüüm ingliskeelsest nimetusest Portable Operating System Interface, on porditava operatsioonisüsteemi IEEE-standard rahvusvahelise standardi koodiga ISO/IEC 9945.
Vaata Informaatika mõisteid ja POSIX
Postiloend
Postiloend (inglise mailing list) on e-posti aadresside loend, mis võimaldab saata üht ja sama e-kirja paljudele aadressidele korraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Postiloend
Postkontoriprotokoll
Postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol ehk POP) on andmesideprotokoll, mida kasutatakse e-kirjade laadimiseks e-posti serverist kirjade lugemiseks mõeldud seadmesse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Postkontoriprotokoll
PostScript
PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms).
Vaata Informaatika mõisteid ja PostScript
Praktiline informaatika
Praktiline informaatika on informaatika haru, mis tegeleb arvuti tööd vahetult juhtivate programmidega – riistvara ja rakendustarkvara vahelise vahelüliga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Praktiline informaatika
Pranglimine
Pranglimine on aja peale peastarvutamine Miksikese (Lefo) keskkonnas üle veebiliidese.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pranglimine
Prefiksipuu
Prefiksipuu võtmetega "A","to", "tea", "ted", "ten", "i", "in" ja "inn" Prefiksipuu (inglise keeles trie) on informaatikas andmestruktuur, mis viib vastavusse võtmed ja väärtused.
Vaata Informaatika mõisteid ja Prefiksipuu
Prefikskood
Prefikskood on kood, milles ükski koodisõna ei ole ühegi teise koodisõna prefiksiks (kõik dekodeeritavad koodid ei ole prefikskoodid).
Vaata Informaatika mõisteid ja Prefikskood
Printer
Laserprinter Printer on seade, mis esitab elektrooniliselt salvestatud dokumentidest teksti ja muid kujutisi füüsilisele andmekandjale, peamiselt paberile või ka nt plastmaterjalile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Printer
Privaatpilv
Privaatpilv (inglise keeles private cloud) on kliendi- või ettevõttepõhine pilvandmetöötlus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Privaatpilv
Programmeerija
Programmeerija on elukutse, mille esindaja kirjutab programmeerimiskeeli kasutades tarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerija
Programmeerimine
Programmeerimine on arvutiprogrammide lähtekoodi kirjutamise, testimise, silumise ja haldamise tegevuste jada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimine
Programmeerimise paradigma
Programmeerimise paradigma on fundamentaalne programmeerimise stiil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimise paradigma
Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeerimiskeel
Programmeeritav loogikaseade
Programmeeritavad loogikaseadmed ehk PLD-d on järgmised.
Vaata Informaatika mõisteid ja Programmeeritav loogikaseade
PROM
PROM-komponent firmalt Texas Instruments PROM (lühend inglise keele sõnadest Programmable Read-Only Memory) on ühekordselt programmeeritav pooljuhtmälu, millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt.
Vaata Informaatika mõisteid ja PROM
Protokoll (andmeside)
Protokoll on reeglite kogum, mida arvutid kasutavad andmete võrgu kaudu saatmiseks ja vastuvõtmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protokoll (andmeside)
Prototüüpimine
Funktsionaalne prototüüp Mittefunktsionaalne prototüüp Interaktsioonidisaini prototüüp: Trinidad Wisemanis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Axure RP abil loodud üldise iseteeninduskeskkonna prototüüp Prototüüpimine on süsteemi või toote mudeli loomise toiming, mille eesmärk on mängida läbi erinevad võimalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad.
Vaata Informaatika mõisteid ja Prototüüpimine
Protseduraalne programmeerimine
Protseduraalne programmeerimine ehk protseduuriline programmeerimine (inglise procedural programming) on programmeerimise stiil, mis rõhutab programmi jaotamist alamprogrammideks (protseduurideks ja funktsioonideks).
Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduraalne programmeerimine
Protseduuriline genereerimine
Protseduuriline genereerimine on andmetöötluse meetod, millega luuakse andmeid algoritmiliselt, mitte manuaalselt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduuriline genereerimine
Protseduuriline müra
Protseduurilise müra (inglise keeles procedural noise) all mõeldakse arvutigraafikas juhuslikku ja struktureerimata mustrit.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protseduuriline müra
Protsessor
Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor Mikroprotsessor Intel 80486DX2 Protsessori Intel Core 2 struktuuriskeem Protsessor on elektroonikalülitus, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate masinakäskudega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessor
Protsessori jahutussüsteem
Protsessori jahutussüsteemi ülesanne on juhtida soojust eemale keskseadmest ja graafikaprotsessorist, et nad üle ei kuumeneks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessori jahutussüsteem
Protsessori vahemälu
Protsessori vahemälu diagramm Protsessori vahemälu (inglise k. CPU cache) on mälu, mida arvuti protsessor kasutab põhimällu pöördumisele keskmiselt kuluva aja lühendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Protsessori vahemälu
PS/2
Värviga tähistatud PS/2-pesad arvuti tagapaneelil (lilla klaviatuurii ja roheline hiire ühendamiseks) PS/2 on sünkroonne jadaliides hiire ja klaviatuuri (sisendseadmete) ühendamiseks personaalarvutiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja PS/2
Puhvermälu
Puhvermälu on eriotstarbeline arvuti mäluseade või mäluala, mis võimaldab ajutise salvestuse abil vahetada andmeid kahe erinevate edastusparameetritega funktsionaalüksuse vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puhvermälu
Puhvertoiteallikas
Back-UPS RS 500 Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid elektrivõrgus esinevate probleemide eest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puhvertoiteallikas
Pulsilaiusmodulatsioon
Joonis 1. Pulsilaiusmodulatsiooni näide: järjestikuste impulssidega moduleeritud pinge vahelduvvoolumootori klemmide vahel (sinine), mille tulemusel tekib mootoris siinusesarnane vahelduv magnetvoog (punane) Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Pulsilaiusmodulatsioon
Puu (andmestruktuur)
Kahendpuu näidis Puu on infotehnoloogias hierarhiline andmestruktuur, kus andmed on paigutatud puukujuliselt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puu (andmestruktuur)
Puuteekraan
Esimene puuteekraaniga mobiiltelefon (kommunikaator) IBM Simon (1992) Puuteekraaniga infoterminal Puuteekraan ehk puutetundlik ekraan on puutetundliku andurikihiga ekraan (kuvar), mille osi sõrme(de)ga (või eripliiatsiga) eriviisiliselt puudutades saab sisestada andmeid ja juhtimiskäske.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puuteekraan
Puuteplaat
Puuteplaat Puuteplaat ehk puutepaneel ehk puutetundlik paneel ehk puutepadi ehk sensorpaneel (inglise keeles touchpad) on osutusseadis andmete sisestamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puuteplaat
Puutetahvel
Interaktiivne puutetahvel Interaktiivne puutetahvel on suur puuteekraan, mis on ühendatud arvutiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Puutetahvel
QR-kood
QR-kood QR-kood ehk ruutkood (inglise keeles Quick Response code) on Jaapanis loodud kodeeritud kahemõõtmeline maatrikskood, mis võimaldab skaneerida infot mobiiltelefoni, kus mobiilirakendus selle dekodeerib.
Vaata Informaatika mõisteid ja QR-kood
QWERTY
QWERTY-klahvipaigutus QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus.
Vaata Informaatika mõisteid ja QWERTY
Raadiosagedustuvastus
Raadiosagedustuvastus (inglise keeles radio-frequency identification, RFID) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia esemete (aga ka elusolendite) märgistamiseks ja nende automaatseks jälgimiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Raadiosagedustuvastus
Raal-tehnoanalüüs
Raal-tehnoanalüüs (ingl computer-aided engineering, CAE) on arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (nt mehaanikas, masinaehituses); arvuti toel masinate ja seadmete projekteerimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Raal-tehnoanalüüs
Raalprojekteerimine
Raalprojekteerimine (inglise computer-aided design, CAD) on arvuti abil toodete, hoonete, masinate ja seadmete kujundamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Raalprojekteerimine
Raaltootmine
Raaltootmine ehk CAM (Computer-aided manufacturing ehk arvutipõhine tootmine) on rakendustehnoloogia, mis kasutab masinate tootmisprotsesside hõlbustamiseks ja automatiseerimiseks erinevaid arvutitarkvarasid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Raaltootmine
Rakenduskiht
Rakenduskiht (inglise keeles Application Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri seitsmes kiht.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rakenduskiht
Rakendusliides
Rakendusliides ehk programmiliides ehk rakendustarkvara liides ehk API (inglise keeles application programming interface) on arvutiprogrammides alamprogrammi määratluste, protokollide ja tööriistade komplekt rakendustarkvara ehitamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rakendusliides
Rakendustarkvara
Rakendustarkvara (ingl application software) hõlmab arvutiprogramme, mis on ette nähtud teatud kindla ülesande täitmiseks, näiteks tekstitöötlus, tabelarvutus, pilditöötlus, raamatupidamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rakendustarkvara
Rastergraafika
Rastergraafika (ingl raster graphics, bitmap graphics) ehk pikselgraafika on arvutigraafika liik, milles kuva esitatakse pikslite (enamasti ruudukujuliste pildipunktide) maatriksina.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rastergraafika
Rämpspost
Rämpspost, slängis spämm (inglise keeles spam), on e-kiri ja/või sõnum e-postis või uudiserühmas, veebifoorumis, mida saadetakse ilma e-posti konto omaniku soovita või mis ei vasta uudiserühma või veebifoorumi teemale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rämpspost
Räsifunktsioon
Räsifunktsioon (ingl. hash function) on krüptograafias kasutatav ühesuunaline funktsioon tekstistringide kodeerimiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Räsifunktsioon
Rööpvärat
Paralleelport (rööpvärat, rööpport) on liides, mida kasutatakse erinevate välisseadmete ühendamiseks arvutiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rööpvärat
Reaalaja operatsioonisüsteem
Reaalaja operatsioonisüsteem (RTOS) on reaalajaliste rakenduste kasutamiseks välja töötatud operatsioonisüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Reaalaja operatsioonisüsteem
Reaalajakell
Reaalajakell (ingl real time clock ehk RTC) on arvutites ja muudes elektroonilistes seadmetes kasutatav aja arvestamisega tegelev lülitus.
Vaata Informaatika mõisteid ja Reaalajakell
Register (arvutitehnika)
Register arvutitehnikas tähistab väikesemahulist mälu arvuti keskprotsessoris, millega andmevahetus toimub väga kiirelt, ühe protsessoritakti jooksul.
Vaata Informaatika mõisteid ja Register (arvutitehnika)
Regulaaravaldis
Tulemused tekstis järgneva mustri otsimisel (? Sobitatakse vähemalt kaks tühikut, kuid ainult siis kui need paiknevad punkti järel ja suure tähe ees Regulaaravaldis (ingl. regular expression, regex või regexp) on teoreetilises informaatikas märkidest koosnev otsingumuster.
Vaata Informaatika mõisteid ja Regulaaravaldis
Rekurrentne närvivõrk
Rekurrentne närvivõrk (RNN) on tehisnärvivõrkude klass, kus ühendused sõlmede vahel moodustavad suunatud graafi mööda jada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rekurrentne närvivõrk
Rekursioon
Rekursioon on mingi objekti kordamine ennastkopeerival teel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Rekursioon
Renderdusfarm
Renderdusfarm ehk renderdusklaster on suure jõudlusega arvutisüsteem ehk arvutite klaster, mille ülesanne on 3D-programmidega loodud mudelitest, piltidest või animatsioonidest (näiteks Blender, Cinema 4D) genereerida fotoreaalsed arvutis kasutatavaid 2D-kujutised.
Vaata Informaatika mõisteid ja Renderdusfarm
Ressursijaotus
Ressursijaotus on operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ressursijaotus
Ressursside allokatsioon
Ressursside allokatsioon (lühemalt allokatsioon) on piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ressursside allokatsioon
REST
REST (representational state transfer) on tarkvaraarhitektuuri laad, mis seab veebirakenduse loomisele kindlad piirid.
Vaata Informaatika mõisteid ja REST
RGB-mudel
RGB-mudel on liitvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse – punane (R, red), roheline (G, green) ja sinine (B, blue) aditiivsel liitumisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja RGB-mudel
RGBA
RGBA on Red Green Blue Alpha, mis tähistavad punast, rohelist, sinist värvitooni ja alfakanalit.
Vaata Informaatika mõisteid ja RGBA
Ribalaius
Ribapääsfiltri sageduskarakteristik, illustreerimaks ribalaiust ''B'' tasemel −3 dB Ribalaius (inglise keeles bandwidth) on signaalitöötluses sagedusvahemik signaali sagedusspektris, mille ulatus signaal pole nõrgenenud määratletud tasemest madalamale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ribalaius
Riistvara
Riistvara (inglise keeles hardware), slängis raudvara, on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.
Vaata Informaatika mõisteid ja Riistvara
Riistvaraline turvamoodul
Riistvaraline turvamoodul (inglise hardware security module, HSM) on arvutamise seade, mis julgestab ja haldab digitaalset võtit tugeva autentimise jaoks ning teostab turvalist šifreerimist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Riistvaraline turvamoodul
RS-232
RS-232 (ka RS-232-C, ka EIA-232, ka TIA-232, Recommended Standard 232) ehk soovituslik standard 232 on normide kogum, mis defineerib binaarandmete ja kontrollbittide edastuse lõppseadmete (DTE) ja andmesideseadmete (DCE) vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja RS-232
RSA (algoritm)
RSA (Rivest-Shamir-Adleman) on avaliku võtmesüsteemiga krüpteerimise algoritm andmeedastuses.
Vaata Informaatika mõisteid ja RSA (algoritm)
RSS
RSS logo RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XML-il põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard) Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja RSS
Ruumiandmed
Ruumiandmed (inglise keeles geospatial data, geographic information) on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ruumiandmed
Ruuter
Ruuter (Linksys BEFSR41) Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ruuter
Saaga (andmekogu)
Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab tutvuda Eesti Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Saaga (andmekogu)
Sagedushüplemine
Signaali sagedus ajas sagedushüplemise kasutamisel Sagedushüplemine, ka sagedushüpitamine (inglise keeles Frequency hopping, ka Frequency-hopping spread spectrum 'sagedushüplemisega spektrilaotus') on raadiosignaali edastamise viis, kus kasutatakse fikseeritud ribalaiusega signaali saatesageduse kiiret muutmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sagedushüplemine
Sagedusjaotusega hulgipöördus
FDMA (Frequency Division Multiple Access) ehk sagedusjaotusega hulgipöördus on kanali jagamise meetod, kus igale kasutajale eraldatakse oma sagedusriba.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sagedusjaotusega hulgipöördus
Salvestivõrk
Salvestivõrk ehk SAN (inglise keeles Storage Area Network) on eriotstarbeline arvutivõrk, mis ühendab omavahel mäluseadmeid ja nendega seotud andmeservereid, et optimeerida kettakasutust ja andmete varundamist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Salvestivõrk
Sampler
Sampler (argikeeles ka sämpler; inglise keeles sampler) on riistvaraline või tarkvaraline elektrooniline muusikainstrument, mille helitekitamise aluseks on sämplid ja/või sämplimine ning mis on lähedalt seotud (sämplipõhiste) süntesaatoritega (nii helitekitamine kui ka töötlemine on sarnased).
Vaata Informaatika mõisteid ja Sampler
SATA
SATA (Serial AT AttachmentLühend AT tähendab IBMi Paralleel-ATA nimes "Advanced Technology", aga SATA nimes mitte, et vältida seost IBMi kaubamärgiga. ehk Serial-ATA või jada-ATA) on arvuti liides ühissiini ühendamiseks massmäluseadmetega, näiteks kõvaketaste ja optiliste seadmetega.
Vaata Informaatika mõisteid ja SATA
Säilmälu
Säilmälu on niisugune elektroonne mittehaihtuv mälu (ingl non-volatile memory), milles salvestatud andmed säilivad ka toitepinge väljalülitamise järel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Säilmälu
Sülearvuti
Acer Aspire 8920 Sülearvuti ehk süler, kõnekeeles ka läpakas (inglise keeles laptop) ja rüperaal, on kaasaskantav arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sülearvuti
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Süntaks
Süsteemianalüüs
Süsteemianalüüs (inglise systems analysis) on suursüsteemide (ökosüsteemid, biosfäär, tehnosfäär) uurimise viis süsteemis kulgevate protsesside mõistmiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemianalüüs
Süsteemikiip
Süsteemikiip (inglise keeles system-on-a-chip, system on chip ehk SoC või SOC) tähendab elektroonikas kiipi, millesse on integreeritud kogu elektroonikasüsteem (näiteks arvuti).
Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemikiip
Süsteemitarkvara
Süsteemitarkvara on arvutiprogrammide kompleks, mis pakub platvormi rakendustarkvara programmidele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Süsteemitarkvara
Sõlm (arvutivõrgud)
Sõlm on seade, mis on ühenduses osa arvutivõrgust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sõlm (arvutivõrgud)
Sõltumatute ketaste liiasmassiiv
Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sõltumatute ketaste liiasmassiiv
Sõne (informaatika)
Sõne (inglise keeles string) on tervikuna käsitletav samalaadsete elementide, näiteks märkide, järjend.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sõne (informaatika)
SDRAM
Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (ingl Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroonitakse süsteemisiini kaudu süsteemi taktsagedusega.
Vaata Informaatika mõisteid ja SDRAM
Seadmedraiver
Seadmedraiver (inglise keeles driver – juht, antud kontekstis juhtprogramm) ehk ohjur on informaatikas arvutiprogramm, mis võimaldab teistel kõrgtasemeprogrammidel riistvarakomponenti kasutada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Seadmedraiver
Seadmepüstik
19-tolline seadmepüstik professionaalses helitöötluses Seadmepüstik (inglise keeles rack) ehk serverikapp on tugevatest metallraamidest koosnev standardsete mõõtudega raamistik, mille külge on võimalik kinnitada erinevaid telekommunikatsiooniseadmeid – eelkõige võrguseadmeid ja servereid, kuid ka palju muid seadmeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Seadmepüstik
Seansikiht
Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi. Seansid peavad olema kas täisdupleks- või pooldupleksrežiimis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Seansikiht
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Seisund
Seisundidiagramm
Seisundidiagramm ehk olekudiagramm on infotehnoloogias kasutatav diagramm, mis kirjeldab süsteemis toimuvate sündmustega põhjustatud objekti seisundi muutmist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Seisundidiagramm
Sertifikaat
Sertifikaat (prantsuse keeles certificat ehk sert on sertifitseerimisorgani väljastatud ametlik dokument vastavuse või autentsuse tõendamiseks. Serdiga tõendatakse süsteemi, toote vm autentsust või vastavust teatavatele välistele nõuetele (näiteks standardile).
Vaata Informaatika mõisteid ja Sertifikaat
Server
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Server
Serverivaba andmetöötlus
Serverivaba andmetöötlus (inglise keeles serverless computing) on pilveandmetöötluse (inglise keeles cloud computing) laiendusmudel, milles pilveteenuse pakkuja toimib serverina, jaotades dünaamiliselt masina ressursse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Serverivaba andmetöötlus
SGML
SGML-keel (inglise Standard Generalized Markup Language – SGML) on märgistuskeel dokumentide esitamiseks sõltumatult nende sisust.
Vaata Informaatika mõisteid ja SGML
Signaaliprotsessor
Signaaliprotsessor (ingl digital signal processor, lühend DSP) on spetsiaalne mikroprotsessor, mis töötleb signaale ja seda enamasti reaalajas (sündmuse tegeliku toimumise ajal).
Vaata Informaatika mõisteid ja Signaaliprotsessor
Sihilik vigade süstimine
Sihilik vigade süstimine või ka sihilik vea tekitamine on arvutisüsteemis kunstlike vigade tekitamine testimise eesmärgil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sihilik vigade süstimine
Siin
Neli PCI Express laiendussiini (ülevalt x4, x16, x1 ja x16) ning traditsiooniline 32-bitine PCI välisseadmeühenduse laiendussiin (alumine) Siin (inglise bus) on arvuti või arvutivõrgu elektriliste ühenduste andmesidesüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja Siin
Siinvõrk
Siinivõrgu topoloogia Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid on ühendatud ühe ja sama võrgukaabli (siini) külge.
Vaata Informaatika mõisteid ja Siinvõrk
Silumine
Silumine on tarkvaraarenduse protsess, mille käigus leitakse ja parandatakse vigu koodis, mis takistavad programmi või süsteemi korrektset toimimist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Silumine
Sisend
Sisend on süsteemi seisundit mõjustada võiv tegur, mida iseloomustatakse arvuliselt kui sisendsuurust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisend
Sisend/väljund
Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisend/väljund
Sisendseade
Klaviatuur – tüüpiline sisestusseade Sisendseade on osa arvuti riistvara seadmetest, mida kasutatakse, et saata andmeid ja kontrollsignaale informatsiooni töötlevale süsteemile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisendseade
Sisevõrk
Sisevõrk ehk intranet on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisevõrk
Sisselogimine
Swedbank'i netipanga sisselogimise aken Wikimedia sisselogimise aken Sisselogimine (inglise keeles login või sign in) on toiming kasutaja sisenemiseks arvuti operatsioonisüsteemi, võrgukeskkonda või teenusesse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisselogimine
Sisuedastusvõrk
Sisuedastusvõrk (inglise keeles content delivery network või content distribution network (CDN)) on suur piirkonniti laiali paigutatud veebi puhverserverite võrk, mis on mõeldud kasutajatele kindlate omadustega ja kiirusega teenuse tagamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sisuedastusvõrk
Skalaar
Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.
Vaata Informaatika mõisteid ja Skalaar
Skaleeritavus
Skaleeritavus (inglise keeles scalability) on süsteemi, mudeli, funktsiooni omadus tulla toime suurenenud töökoormusega.
Vaata Informaatika mõisteid ja Skaleeritavus
Skanner
Tasaskanner Skanner (argikeelne skänner ei ole kirjakeelne sõna) on arvuti väline sisendseade, mis on mõeldud kujutiste (teksti, piltide) sisestamiseks arvutisse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Skanner
Skriptimiskeel
Skriptimiskeel on programmeerimiskeel, millega juhitakse programmide tööd.
Vaata Informaatika mõisteid ja Skriptimiskeel
Slaid
Slaid (inglise keeles slide) on esitlustarkvaraga loodud veebileht.
Vaata Informaatika mõisteid ja Slaid
Sortimisalgoritm
Sortimisalgoritm on matemaatikas ja informaatikas algoritm loendi elementide paigutamiseks kindlasse järjekorda.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sortimisalgoritm
Sotsiaalinformaatika
Sotsiaalinformaatika on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uurimine kultuurilises või institutsioonilises kontekstis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Sotsiaalinformaatika
SPI
SPI ühendus ühe ülema (''Master'') ja alluva (''Slave'') vahel. Nooled näitavad signaalide suunda SPI (ingl Serial Peripheral Interface) siin on sünkroonse järjestiksuhtluse liidese standard, mida kasutatakse enamasti lühidistantsiliseks suhtluseks ning mis leiab sageli kasutust manussüsteemides.
Vaata Informaatika mõisteid ja SPI
SRAM
SRAM (Static Random Access Memory) ehk staatiline suvapöördusmälu on muutmälu, milles sisalduvad andmed ei vaja nende säilitamiseks perioodilist värskendust, kuid andmed säilivad ainult toitepinge olemasolul.
Vaata Informaatika mõisteid ja SRAM
Staatiline programmi analüüs
Staatiline programmi analüüs on arvutitarkvara analüüs, mis töötab ilma programmi käivitamata.
Vaata Informaatika mõisteid ja Staatiline programmi analüüs
Standardne kasutajamudel
Standardne kasutajamudel on teenuse kasutaja standardne andmemudel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Standardne kasutajamudel
Stiilus
Stiilus on kirjutuspulk või pliiatsitaoline väike tööriist märgistamiseks või kujundamiseks – näiteks kasutatakse stiilust keraamikas.
Vaata Informaatika mõisteid ja Stiilus
Strobeerimine
Strobeerimine ehk "vilgutamine" on katkestamine etteantud strobeerimissignaaliga (strobe).
Vaata Informaatika mõisteid ja Strobeerimine
Struktureeritud programmeerimine
Struktureeritud programmeerimine on programmeerimisstiil, mis seisneb peamiselt goto lausendi kasutamise vältimises.
Vaata Informaatika mõisteid ja Struktureeritud programmeerimine
Struktuurpäringukeel
Struktuurpäringukeel (ingl Structured Query Language, SQL) on andmebaasi päringukeel, mis on loodud relatsioonbaasihaldurite (RDBMS) jaoks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Struktuurpäringukeel
Suhtlusvõrgustik
Ülaltoodud animatsioon kujutab erinevate sotsiaalsete objektide vahelisi suhteid. Kasutaja '''Eeva''' (''Eva'') on '''Aadama''' (''Adam'') ja '''Kati''' (''Kate'') sõber (''friend''), kusjuures '''Aadam''' ja '''Kati''' ei ole omavahel sõbrad, neil on aga ühine sõber '''Eeva'''.
Vaata Informaatika mõisteid ja Suhtlusvõrgustik
Sulund (informaatika)
Sulund on informaatikas avaldis (harilikult funktsioon), millel võib olla vabu muutujaid koos keskkonnaga, mis neid seob ("sulgub" ümber nende muutujate).
Vaata Informaatika mõisteid ja Sulund (informaatika)
Superarvuti
IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Superarvuti
Suurima kaaluga bitt
Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Suurima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Suurima kaaluga bitt (ka vanim bitt, kõrgeim bitt; inglise keeles most significant bit, lühend MSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu suurima väärtusega bitt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Suurima kaaluga bitt
Tabel
Tabeli näidisTabel on andmete esitamise süsteemne viis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tabel
Tabelarvutus
LibreOffice 5.0 Calc tabelarvutusprogramm Tabelarvutus on arvutuste tegemine tabelarvutusprogrammiga, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtritevaheliste seoste, nt valemite, põhjal.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tabelarvutus
Tabulaator
Hollerithi 1890 tabulaator Tabulaator (ehk tabuleerimismasin) on elektromehaaniline masin, mida kasutati numbrilise ja tähelise info automatiseeritud töötlemiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tabulaator
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tagasiside
Tahvelarvuti
Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on puutetundliku ekraaniga kaasaskantav personaalarvuti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tahvelarvuti
Taktsagedus
Intel Core i3 protsessori taktsagedus (''CPU speed'') arvuti BIOSis kuvatuna Taktsagedus on protsessori töökiirust iseloomustav suurus, täpsemalt taktgeneraatori tekitatud impulsside arv sekundis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Taktsagedus
Taktsignaal
Taktsignaal: signaalipinge väärtus muutub perioodiliselt kõrge (H) ja madala (L) taseme vahel Taktsignaal (inglise keeles clock signal) on elektroonikas ja eriti digitaaltehnikas perioodiliselt korduvate pingeimpulsside jada, mida kasutatakse nagu metronoomi, et koordineerida ja sünkroonida ajalisi toiminguid elektriahelate vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Taktsignaal
Tarkvara
LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara
Tarkvara arendustsükkel
Tarkvara arendustsükkel on tarkvaraarenduses üksteisele järgnevate tegevuste jada, mida läbides realiseeritakse ideed infosüsteemide(s)/(na).
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara arendustsükkel
Tarkvara prototüüp
Tarkvara prototüüp on kergekaaluline vahend testimaks tarkvara kasutajaliidest, funktsionaalsust, algoritmi vms enne tervikliku tarkvaratoote valmistama asumist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara prototüüp
Tarkvara teenusena
Tarkvara teenusena ehk pilvelttarkvara (inglise keeles Software as a service, SaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine teenusepakkuja määratud tarkvara rentimisena.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara teenusena
Tarkvara testimine
Tarkvara testimine on tarkvaraarenduse protsess, mille käigus püütakse hinnata tarkvara kvaliteeti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvara testimine
Tarkvaraarendus
Tarkvaraarendus (inglise software development) on tarkvaraloomeprotsess.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaraarendus
Tarkvaraarenduskomplekt
Tarkvaraarenduskomplekt (inglise SDK) on tarkvaraarenduse tööriistade kogumik, mille abil luuakse tarkvara kindla tarkvara- või riistvaraplatvormi jaoks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaraarenduskomplekt
Tarkvaralitsents
Tarkvaralitsents on tarkvara autori, tootja või müüja koostatud dokument, milles on loetletud, millistel tingimustel on õigus omandatud või ostetud tarkvara kasutada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvaralitsents
Tarkvararaamistik
Programmeerimises tähendab tarkvararaamistik abstraktsiooni, mis pakub mingit teatud üldistatut funktsionaalsust tarkvaraarenduses ette tulevate ülesannete lahendamiseks olles samas spetsiifilise rakenduse tarvis laiendatav.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tarkvararaamistik
Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond
Kuradisilla alt Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles matemaatika ja informaatika õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond
Taskuhääling
Arvamusfestivalil 2022 (Rainer Sternfeld ja Marian Võsumets) Taskuhääling (inglise keeles podcast) on standard, mis võimaldab taskuhäälingusaadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt tema arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Taskuhääling
Tasuta tarkvara
Tasuta tarkvara ehk priivara (inglise keeles freeware) on tasuta levitatav tarkvara.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tasuta tarkvara
Tähtvõrk
Tähtvõrgu topoloogia Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tähtvõrk
Täiendkood
Täiendkood on kahendarv, mis saadakse, kui otsekoodi madalamad (väiksema kohakaaluga) kohad kopeeritakse (kirjutatakse ümber) kuni esimese 1-ni kaasa arvatud ja ülejäänud kõrgemad (suurema kohakaaluga) kohad inverteeritakse (inverteerimisega tehakse loogilise eituse ehk negatsioonitehe).
Vaata Informaatika mõisteid ja Täiendkood
Täisarv (andmetüüp)
Informaatikas on täisarv (integer) andmetüüp, millega saab arvuti mälus esitada väärtusi mõnest täisarvude hulga lõplikust alamhulgast.
Vaata Informaatika mõisteid ja Täisarv (andmetüüp)
Täispuuprotokoll
Täispuuprotokoll (Inglise k. Spanning Tree Protocol) on võrguprotokoll, mis tagab sillatud kohtvõrgule silmustevaba topoloogia.
Vaata Informaatika mõisteid ja Täispuuprotokoll
Täiustatud krüpteerimisstandard
Täiustatud krüpteerimisstandard (lühend AES; inglise keeles Advanced Encryption Standard) on 2001.
Vaata Informaatika mõisteid ja Täiustatud krüpteerimisstandard
Tööjaam
SGI O2 Workstation Tööjaam (inglise keeles workstation) on teaduslike ülesannete täitmiseks mõeldud arvuti.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tööjaam
Töölaud (infotehnoloogia)
GNOME töölaud Töölaud on metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidesega kasutajale pakutud võimalusi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Töölaud (infotehnoloogia)
Tõeväärtus (andmetüüp)
Tõeväärtus on arvutiteaduses kahe võimaliku väärtusega andmetüüp, mille väärtusteks on kas tõene või väär.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tõeväärtus (andmetüüp)
Tõstutundlikkus
Tõstutundlikkus on kirjutatud sõnade tähenduse muutus sõltuvalt suur- ja väiketähtede kasutamisest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tõstutundlikkus
Teatetahvlisüsteem
Teatetahvlisüsteem (BBS, Bulletin Board System) on kasutajaliidesega server telefoniühendustel põhinevas arvutivõrgus, mis võimaldas helisagedusliku modemiga sissehelistajatel omavahelist suhtlust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Teatetahvlisüsteem
Teek
Teek (ingl. library) on funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms komponentide kogu, mida saab programmis vajadust mööda kasutada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Teek
Teenusekvaliteet
Teenusekvaliteet (inglise keeles Quality of Service ehk QoS) on eelkõige võrgu üleüldine jõudlus tajutuna kasutaja poolt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Teenusekvaliteet
Tehisintellekt
Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tehisintellekt
Tehisnärvivõrk
Tehisnärvivõrk on bioloogilise aju eeskujul ehitatud arvutuslik arhitektuur.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tehisnärvivõrk
Tehnoloogia aktsepteerimise mudel
Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM) on osa infosüsteemide teooriast, mis piltlikustab, kuidas kasutajad teatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamiseni jõuavad.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tehnoloogia aktsepteerimise mudel
Tekstifail
Tekstifail (ka TXT-failivorming; inglise keeles tuntud ka kui plain text või lihtsalt text file) on lihtsaim elektrooniline tekstidokumendi vorming, sisaldades vaid tähti, numbreid, kirjavahemärke, tühikuid ja reavahetusi, sellest ka nimetus lihttekst (plain text).
Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstifail
Tekstikaeve
Tekstikaeve ehk tekstikaevandamine (inglise keeles text mining) on automaatne protsess, millega eraldatakse tekstiandmetest mittetriviaalset informatsiooni ja kasulikke teadmisi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstikaeve
Tekstitöötlus
Tekstitöötlus (ingliskeelne termin word processing) on andmetöötluse operatsioonid tekstiga, näiteks teksti sisestus, redigeerimine, sortimine, liitmine, otsing, salvestus, kuvamine või printimine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tekstitöötlus
Telekommunikatsiooni mõisteid
Siin on loetletud telekommunikatsiooni mõisteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Telekommunikatsiooni mõisteid
Telemeditsiin
USA mereväe meedikud õpivad telemeditsiiniseadmetega töötama (2006) Telemeditsiin on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel, kui protsessi osapooled on füüsiliselt eraldatud (st ei asu samal ajal samas kohas ning saavad suhelda vaid sidevahendite abil).
Vaata Informaatika mõisteid ja Telemeditsiin
Telnet
Telnet on TCP/IP-il põhinev võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset suhtlusteenust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Telnet
Teoreetiline informaatika
Teoreetiline informaatika on informaatika haru, mis tegeleb abstraktsemate ja matemaatilisemate küsimustega, nagu näiteks algoritmide analüüs ja programmeerimiskeelte semantika.
Vaata Informaatika mõisteid ja Teoreetiline informaatika
Terminal
Terminal on otspunkt või lõppseade, seega võib terminal olla.
Vaata Informaatika mõisteid ja Terminal
Terviklus
Andmete terviklus (inglise keeles integrity) on oluline mõiste infotehnoloogias ning ühtlasi infoturbe üks kolmest põhimõistest.
Vaata Informaatika mõisteid ja Terviklus
Testimisel põhinev arendus
Testimisel põhinev arendus (inglise keeles test-driven development, lühend TDD) on tarkvaraarenduse meetod, kus testid kirjutatakse enne tarkvara ennast.
Vaata Informaatika mõisteid ja Testimisel põhinev arendus
TIA/EIA-568
TIA/EIA-568 on üldnimetus kolmele standardile ANSI/TIA/EIA-568-B.1-2001, -B.2-2001 ja -B.3-2001 andmesidevõrkude kaabelduse kontekstis.
Vaata Informaatika mõisteid ja TIA/EIA-568
Tiigrihüpe
Arvutiklass Eestis 1996. aastal "Tiigrihüpe" oli Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tiigrihüpe
TM-XML
Kaubamärkide üldmärgistuskeel TM-XML on avatud XML-keel kaubamärkide ärivaldkonna ning kaubamärgiteabe vahetamiseks tööstusomandi õiguskaitse asutuste ja selle partnerite või kasutajate vahel.
Vaata Informaatika mõisteid ja TM-XML
Toimesüsteem
Toimesüsteem (inglise keeles business system) on süsteem, mis on piiritletud ühe organisatsiooniga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Toimesüsteem
Toimesüsteemi analüüs
Toimesüsteemi analüüs on infosüsteemi koostamise hulka kuuluv tegevus, mille käigus uuritakse organisatsiooni käitumist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Toimesüsteemi analüüs
Traadita kohtvõrk
Traadita side kohtvõrk ehk raadiokohtvõrk (inglise keeles wireless local area network ehk wireless LAN ehk WLAN) on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Traadita kohtvõrk
TrackPoint
Näpuhiir, selle 3 lisanuppu ja puuteplaat TrackPoint ehk näpuhiir on IBM (muudetud nimega Lenovo) sülearvutitel kasutusel olev juhtkang -tüüpi sisendseade kursori juhtimiseks ekraanil.
Vaata Informaatika mõisteid ja TrackPoint
Transpordikiht
Transpordikiht on neljas kiht OSI mudelis, mille ülesanne on otspunktide vahelise ühenduse ja usaldatavuse tagamine (TCP).
Vaata Informaatika mõisteid ja Transpordikiht
Triger
Triger (inglise k flip-flop) on bistabiilne ehk kahe tasakaaluolekuga elektroonikalülitus, mis väljastpoolt antava elektrisignaali mõjul läheb ühest tasakaaluolekust teise.
Vaata Informaatika mõisteid ja Triger
Trooja hobune (informaatika)
Trooja hobune ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise arvutiprogrammi või failiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Trooja hobune (informaatika)
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tsükkel
Tugev ja nõrk tüüpimine
Programmeerimises klassifitseeritakse programmeerimiskeeli kõnekeelselt selle põhjal, kas keele tüübisüsteem teeb sellest tugeva või nõrga tüüpsusega keele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tugev ja nõrk tüüpimine
Tulemüür (informaatika)
Illustratsioon tulemüüri tööst Illustratsioon tulemüüri seadistamisest Ubuntu keskkonnas Tulemüür (inglise firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt määratud reeglitele.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tulemüür (informaatika)
Tulevikusalastus
Tulevikusalastus (inglise keeles forward secrecy; FS & perfect forward secrecy; PFS) on krüptograafias turvaliste kommunikatsiooniprotokollide omadus, mis tagab serveri salajase võtme lekkimise korral sessioonivõtme turvalisuse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tulevikusalastus
Tulipunkt
Wi-Fi levi joonis Tulipunkt (inglise keeles hotspot 'tulipunkt') on koht, kus asub Wi-Fi juurdepääsu võimaldav seade.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tulipunkt
Turingi auhind
Turingi auhind on üks kõrgemaid autasusid informaatika vallas.
Vaata Informaatika mõisteid ja Turingi auhind
Turingi test
Turingi testi standardne tõlgendus ehk Standardne Turingi test, milles kohtuniku C eesmärgiks on aru saada kumb mängijatest – A või B – on inimene Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist.
Vaata Informaatika mõisteid ja Turingi test
Turvakest
Turvakest (inglise keeles Secure Shell, lühendatult SSH) on krüptograafiline võrguprotokoll turvaliseks võrguteenuste opereerimiseks turvamata võrgu kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Turvakest
Tuum (informaatika)
Tuum ja infoedastus Tuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Tuum (informaatika)
Ujukomaarv
Ujukomaarv või liikuva komaga arvDigitaalseadmete aritmeetika ja loogika I. Ariste,A.; Loengukonspekt, Tallinna Polütehniline Instituut, Informatsioonitehnika kateeder, 95lk, TPI rotaprint, Tallinn, 1971 (inglise keeles floating-point number) on andmetüüp, mis on loodud esitamaks väga suuri ja väga väikseid arve, mida oleks ebaotstarbekas esitada täisarvudena.
Vaata Informaatika mõisteid ja Ujukomaarv
Unicode
Unicode on rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Unicode
Universaalne isehäälestumine
Universaalne isehäälestumine (Universal Plug and Play; UPnP) on tehnoloogia, mis võimaldab võrku ühendatud seadmetel (näiteks arvutid, Wi-Fi-seadmed, nutikad kodumasinad) automaatselt tuvastada üksteise olemasolu selles võrgus ning seejärel vahetada omavahel käske ja andmeid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Universaalne isehäälestumine
Universaalne jadasiin
Universaalne jadasiin ehk universaalne järjestiksiin ehk USB (Universal Serial Bus) on seadmete arvutiga ühendamise standard, mis hõlmab kaablite, konnektorite (pistikute ja pesade) füüsilist ehitust, suhtlusprotokolle ning toitevoolu parameetreid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Universaalne jadasiin
UNIX
UNIX on arvuti operatsioonisüsteem, mida arendati aastatel 1963–1969 Bell Laboratories koosseisu kuuluv AT&T grupp – Ken Thompson, Douglas McIlroy, Dennis Ritchie (C-keele rajaja), Joe Ossanna, Rudd Canaday, Brian Kernighan (ditroff, cron).
Vaata Informaatika mõisteid ja UNIX
UPIC
UPIC on Iannis Xenakise leiutatud interaktiivse graafilise partituuri abil muusika komponeerimise süsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja UPIC
USB-jaotur
USB-jaotur USB-jaotur (inglise keeles USB hub) on seade, mis jaotab USB-signaali mitmesse väljundisse, et suurendada kasutada olevate USB-portide (väljundpesade) arvu.
Vaata Informaatika mõisteid ja USB-jaotur
Uss (programm)
Uss ehk ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Uss (programm)
Vabavara
Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vabavara
Vahemälu
Vahemälu (inglise cache; prantsuse cacher – peita; IPA) on arvutites osa, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vahemälu
Vaikeväärtus
Vaikeväärtus (inglise keeles default) on infotehnoloogias arvutiprogrammis esinev parameetri väärtus (default value) või säte (default setting), mida arvuti kasutaja määratleb etteantuks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vaikeväärtus
Varjutaja
Varjutaja (inglise keeles shader) on arvutiprogramm, mis määrab arvutigraafika kujutamisviisi.
Vaata Informaatika mõisteid ja Varjutaja
Vähima kaaluga bitt
Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Vähima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Vähima kaaluga bitt (ka noorim bitt, madalaim bitt (inglise keeles least significant bit, lühend LSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu väikseima väärtusega bitt.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vähima kaaluga bitt
Väikearvutisüsteemi liides
Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on standardite kogum, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahetust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Väikearvutisüsteemi liides
Välismälu
Välismälu (inglise keeles external memory) ehk sekundaarsalvesti (secondary storage) on mäluseade, mis paikneb põhiseadmest (näiteks arvuti emaplaadist) väljaspool ja millele protsessoril on juurdepääs ainult sisend-väljundkanalite kaudu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Välismälu
Väljund
Väljund on süsteemi produkt või tulem, mis on väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav ja mille kaudu süsteem võib mõjustada oma ümbrust või teisi süsteeme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Väljund
Väljundseade
Tüüpiline väljundseade – Bluetooth-kõlar Väljundseade on arvutiteaduses osa riistvaraseadmetest, mis kasutab saadud teavet ja käske, mis on saadud informatsiooni töötlevast süsteemist (näiteks arvuti), et täita ülesannet.
Vaata Informaatika mõisteid ja Väljundseade
Välkmälu
Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, milles andmed säilivad ka toite väljalülitamise järel.
Vaata Informaatika mõisteid ja Välkmälu
Värvimudel
Värvimudel on värvuste kirjeldamise abstraktne matemaatiline mudel, mis kirjeldab värvide numbriliste järjenditena esitamise viisi, tüüpiliselt kolme või nelja väärtuse või värvikomponendi/värvikarakteristiku kaudu, näiteks kolme põhivärvikomponendi koordinaatide kujul.
Vaata Informaatika mõisteid ja Värvimudel
Värvisügavus
Värvisügavus määrab kujutise heledus- ja värviväärtused, mida arvuti ja kuvar on võimeline esitama ning digikaamera registreerima.
Vaata Informaatika mõisteid ja Värvisügavus
Vöötkood
Vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva jämeduse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel jm, ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vöötkood
Võrdlusoperaator
Võrdlusoperaator on kahekohaline loogiline operaator.
Vaata Informaatika mõisteid ja Võrdlusoperaator
Võrguaadresside teisendus
Võrguaadresside teisendus (ka võrguaadresside tõlkimine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga".
Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguaadresside teisendus
Võrguadapter
RJ-45-pesa Võrguadapter või võrgukaart (inglise k network interface controller (NIC) ehk võrguliidese kontroller) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mille kaudu ühendatakse seade arvutivõrku, nt Internetti või kohtvõrku.
Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguadapter
Võrguühenduste agregeerimine
Võrguühenduste agregeerimine (inglise keeles Link aggregation) on võrgundusalane termin tähistamaks meetodeid mitme võrguühenduse ühendamiseks nii, et need töötaks ühena.
Vaata Informaatika mõisteid ja Võrguühenduste agregeerimine
Võrgukaabel
Võrgukaabel või ühendusjuhe on valgus- või elektriline kaabel, mis ühendatakse kahe või enama seadme vahel võrgu või ühenduse loomiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Võrgukaabel
VDSL
VDSL (ka VHDSL, inglise keeles Very-high-bit-rate digital subscriber line) on DSL-tehnoloogia edasiarendus, mis võimaldab andmesideühendust üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefonikaablite) allalaadimiskiirusega kuni 52 Mbit/s ja üleslaadimiskiirusega kuni 16 Mbit/s ning koaksiaalkaabliga kuni 85 Mbit/s mõlemas suunas, kasutades 25 kHz kuni 12 MHz sagedusriba.
Vaata Informaatika mõisteid ja VDSL
VDSL2
VDSL2 (Very high speed Digital Subscriber Line 2 'väga kiire digitaalne kliendiliin 2') on uusim ja täiuslikem tehnoloogia andmesideks üle tavaliste vaskkaablite, võimaldades andmesidekiirusi kuni 100 Mbit/s nii üles- kui ka allalaadimisel.
Vaata Informaatika mõisteid ja VDSL2
Veaparandusega mälu
Kaks 8 GB DDR4-2133 ECC 1.2V RDIMM-i Veaparandusega mälu ehk ECC-mälu (ingl. k. Error-correcting code memory, lühidalt ECC memory) on teatud tüüpi arvuti andmete säilitamise seade, mis leiab ja parandab mälus tekkinud vigu. ECC-mällu on integreeritud veaparandusloogika ning selle kiibil olev algoritm parandab ühebitiseid vigu käigult: andmed, mis loetakse igast sõnast on alati samad nagu andmed, mis sinna kirjutatud olid, isegi siis, kui üks või rohkem salvestatud bitte on ümber pööratud valesse olekusse.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veaparandusega mälu
Veatõrjekood
Veatõrjekood on vigu avastav ning vigu korrigeeriv kood.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veatõrjekood
Veebikaamera
Tüüpnäide odavast veebikaamerast Röntgenvaade Logitechi C500 veebikaamerast Veebikaamera on videokaamera, mille väljundi saab ühendada Interneti või arvutiga.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veebikaamera
Veebileht
Pilt Vikipeedias olevast veebilehest Veebileht on dokument või teabeallikas, mis kõlbab veebi (World Wide Web) jaoks ja millele pääseb ligi ja mis on loetav veebibrauseris.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veebileht
Veebiportaal
Veebiportaal ehk internetiportaal ehk portaal on veebisait, kus ühele temaatilisele leheküljele on koondatud erinevaid alateemasid, mis peateemat laiendavad.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veebiportaal
Veebirakendus
Veebirakendus on arvutitarkvara või programm, mida hoitakse veebiserveris ning mida saab kasutada interneti kaudu veebibrauserite abil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veebirakendus
Veebiserver
Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli.
Vaata Informaatika mõisteid ja Veebiserver
Vektorgraafika
Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vektorgraafika
Versioonihaldus
Versioonihaldus on tarkvara, dokumentide ja muu failidena säilitatava info muudatuste haldamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Versioonihaldus
VGA
VGA (inglise keeles Video Graphics Array ehk video graafikamassiiv; vahel ka viidatud kui graafikaadapter) viitab eelkõige kuvari riistvarale, mida tutvustati esimest korda 1987.
Vaata Informaatika mõisteid ja VGA
Videokaart
Illustratsioon videokaardi tööst Videokaardi ehitus Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on arvuti laienduskaart ja seade, mis muundab mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.
Vaata Informaatika mõisteid ja Videokaart
Videokoosolek
Videokoosolek ehk visuaalne kaugkohtumine ehk videokonverents võimaldab mitte samas ruumis viibivatel osavõtjatel reaalajas suhelda, kasutades selleks televiisorit, videokaamerat ja mikrofoni/kõlarit.
Vaata Informaatika mõisteid ja Videokoosolek
Viit (informaatika)
Viit (inglise keeles pointer) on informaatikas muutuja, mille väärtus on mäluaadress.
Vaata Informaatika mõisteid ja Viit (informaatika)
Virtuaalmasin
VirtualBox võimaldab luua mitu virtuaalmasinat, mis töötavad korraga samas arvutis Virtuaalmasin (tuleneb inglise keelsest "virtual machine") on tarkvara ja/ või seadme süsteem, mis emuleerib riistvara platvormi (sihtkoha platvorm, kliendi platvorm) ja täidab programme sihtkoha platvormile "peremees"-platvormil (host-platform); või masin, mis virtualiseerib ükskõik millist platvormi ja loob sellel keskkondi, mis omaette isoleerivad programme või isegi operatsioonsüsteeme.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalmasin
Virtuaalmälu
Virtuaalmälu kombineerib aktiivse muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht Virtuaalmälu on arvuti riist- ja tarkvara kasutatav mäluhaldustehnoloogia, mille eesmärk on programmide kasutuses oleva aadressiruumi laiendamine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalmälu
Virtuaalne kohtvõrk
Virtuaalne kohtvõrk (lühend VLAN; inglise keeles Virtual Local Area Network) on kohtvõrk, kuhu on ühendatud eri paigus olevaid arvuteid.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalne kohtvõrk
Virtuaalreaalsus
satelliitide juhtimiseks Virtuaalreaalsus (inglise keeles virtual reality, lühend VR), tuntud ka kui virtuaalne reaalsus, virtuaalne tegelikkus, libategelikkus, tehistegelikkus, tehistõelisus, on simuleeritud keskkond, mis on loodud riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalreaalsus
Virtuaalreaalsuse peaseade
Virtuaalreaalsuse peaseade on pähe paigaldatav seade, mis pakub virtuaalreaalsuse kogemust.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtuaalreaalsuse peaseade
Virtualiseerimine
Virtualiseerimine on informaatikas virtuaalse riistvara, operatsioonisüsteemi, andmekandja, võrguressursi vms loomine.
Vaata Informaatika mõisteid ja Virtualiseerimine
Voogedastus
Voogedastus Arvamusfestivali teadusala vestlusest 2020. aastal. Voogedastus ehk striiming (inglise keeles streaming) on andmevoogude ülekanne serverist, nii et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu.
Vaata Informaatika mõisteid ja Voogedastus
Vorming
Vorming on andmete esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis, nt teksti asetus ja ilme dokumendis, samuti andmete kuju, liigendus- ja paigutusviis failis.
Vaata Informaatika mõisteid ja Vorming
WAV
WAV (Waveform Audio File Format) on pakkimata helifaili salvestusvorming, mis on tuntud failinimelaiendi.wav järgi.
Vaata Informaatika mõisteid ja WAV
WEP
WEP-andmeturbeprotokoll (inglise keeles Wired Equivalent Privacy) on 1997.
Vaata Informaatika mõisteid ja WEP
Wi-Fi
Nintendo Wi-Fi USB ühenduslüli Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil.
Vaata Informaatika mõisteid ja Wi-Fi
WiMAX
WiMAX (akronüüm inglise keele fraasist World Interoperability for Microwave Access) on telekommunikatsioonitehnoloogia, mille eesmärk on traadita andmeside tagamine üle pikkade vahemaade (kuni mõnikümmend kilomeetrit).
Vaata Informaatika mõisteid ja WiMAX
Wine
Wine (rekursiivne lühend Wine Is Not an Emulator) on vaba tarkvara, mis võimaldab käivitada Microsoft Windowsile mõeldud programme teistes operatsioonisüsteemides.
Vaata Informaatika mõisteid ja Wine
WPA
Wi-Fi Protected Access (WPA), Wi-Fi Protected Access II (WPA2) ja Wi-Fi Protected Access 3 (WPA3) on turvaprotokollid, mis olid arendatud Wi-Fi Alliance poolt traadita side võrkude turvamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja WPA
X Window System
X.org, endine X Window System (kõnekeeles ka X ja X11), on vabatarkvaraline aknakoostesüsteem ja võrguprotokoll bittrasterkuvaritele, mis on levinud peamiselt UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.
Vaata Informaatika mõisteid ja X Window System
X-tee
X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond Eestis, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga.
Vaata Informaatika mõisteid ja X-tee
XFS
XFS on ettevõtte Silicon Graphics, Inc. (SGI) loodud päevikuga suure jõudlusega failisüsteem.
Vaata Informaatika mõisteid ja XFS
XHTML
XHTML (Extensible HyperText Markup Language) on veebilehtede loomiseks kasutatav keel.
Vaata Informaatika mõisteid ja XHTML
XML
Lihtne XML-dokument XML (Extensible Markup Language – 'laiendatav märgistuskeel') on W3C välja töötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline märgistuskeel, mille eesmärk on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti (intraneti) veebipõhistes rakendustes.
Vaata Informaatika mõisteid ja XML
XMLHttpRequest
XMLHttpRequest (XHR) on rakendusliides, mida kasutatakse veebibrauseri ja veebiserveri vahel andmete vahendamiseks.
Vaata Informaatika mõisteid ja XMLHttpRequest
.ee
.ee on Eesti maatunnusega tippdomeen.
Vaata Informaatika mõisteid ja .ee
.NET-raamistik
.NET-raamistiku komponendid.NET-raamistik (.NET Framework) on Microsofti tarkvaraplatvorm.
Vaata Informaatika mõisteid ja .NET-raamistik
10-gigabitine Ethernet
10 gigabitine-Ethernet ehk 10 Gigabit Ethernet ehk 10GbE on arvutivõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastuskiirust kuni 10 miljardit bitti sekundis.
Vaata Informaatika mõisteid ja 10-gigabitine Ethernet
10Base2
10Base2 kaabel koos BNC T-konnektoriga 10Base2 terminaator 10BASE2 on Etherneti arvutivõrk, kus kandjaks on 50-oomine koaksiaalkaabel (RG-58) ja süsteemi andmekiirus on 10 Mbit/s.
Vaata Informaatika mõisteid ja 10Base2
64-bitine arvutiarhitektuur
64-bitine arvutiarhitektuur on arvutil, milles mäluaadresside ja ALU täisarvude suurus on 64 bitti (8 baiti).
Vaata Informaatika mõisteid ja 64-bitine arvutiarhitektuur
80286
Intel 286 ehk 286 ehk 80286 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli x86-protsessorite perekonda.
Vaata Informaatika mõisteid ja 80286
80386
Intel i386 ehk 386 ehk 80386 on Inteli mikroprotsessor, mis kuulub Inteli kolmandasse x86-protsessorite perekonda.
Vaata Informaatika mõisteid ja 80386
8514
8514 on IBM-i poolt 1987 avaldatud graafikakuvari standard PS/2-tüüpi personaalarvutitele.
Vaata Informaatika mõisteid ja 8514
Tuntud ka kui Infotehnoloogia mõisteid.
, Arvutiõpetus, Arvutihiir, Arvutikaitse, Arvutikeel, Arvutilingvistika, Arvutimäng, Arvutipõhine tõlkimine, Arvutiprogramm, Arvutisimulatsioon, Arvutispetsialist, Arvutisuhtlus, Arvutitehnika, Arvutivõrk, Arvutiviirus, Arvutusjõudlus, ASCII-kunst, Assembler, Assemblerkeel, Audiokoodek, Autentimine, Automaatika mõisteid, Avaandmed, Avalik pilv, Avaliku võtme taristu, Avatud lähtekood, Avatud lähtekoodiga tarkvara, Avatud süsteemide sidumise arhitektuur, Avatud teadmus, Avatud teadus, Üheleherakendus, Ühesuunaline funktsioon, Ühiktestimine, Üldistav programmeerimine, Ülekiirendamine, Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, Üleslaadimine, Äritarkvara, Õigusinformaatika, Õngitsusleht, Baasvahetussüsteem, Bait, Binutils, Bioinformaatika, Bitcoin, Bitikiirus, Bitt, Blu-ray Disc, Bluetooth, BNC-pistikühendus, Brauser, BSD-litsents, Btrfs, C, C++, CD, Churchi tees, CMOS, CMYK, COBOL, CompactFlash, Conway seadus, Copyleft, CSMA/CD, CSS, D-sub, Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll, Dünaamiline muutmälu, Dünaamiline veebileht, DDR SDRAM, DDR2 SDRAM, DDR3 SDRAM, DDR4 SDRAM, Dekompilaator, Demilitariseeritud tsoon (informaatika), DHTML, Dialoogsüsteem, Digilõhe, Digiretsept, Digitaal-analoogmuundur, Digitaalallkiri, Digitaallaud, Digitaalloogika, Digitaalne abonendiliin, Digitaalne kirjaoskus, Digitaalsignaal, Digiteerimine, Direct3D, DirectX, Disassembler, Diskett, Diskreetimissagedus, Diskreetsignaal, DisplayPort, DNS, Doksimine, Dokumendi objektimudel, Dokumendihaldus, Dokumendivahetuskeskus, Domeeninimede süsteem, Domeeninimi, Dupleks, DVB-C, DVB-T, DVD, DVI, E-Eesti, E-kiri, E-luger, E-majandus, E-post, E-raamat, E-residentsus, E-teenus, E-tervis, ECMAScript, Edastusohje protokoll, EEPROM, EFI, EGA, EKool, Ekspertsüsteem, Eksploit, ELASA, Elastsus (pilvandmetöötlus), Elektronmuusika mõisteid, Elektroonika mõisteid, Elektroonikakomponentide loend, Elektrotehnika mõisteid, Emaplaat, Emotikon, Emulaator, EOD, EPROM, Eraldusvõime, Esisiin, Esituskiht, EstWin, Ethernet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtte portaal, Ext4, F-RAM, Fail, Failiedastusprotokoll, Failinime laiend, Failipaigutustabel, Failisüsteem, Failivorming, Füüsiline kiht, FidoNet, FireWire, FLAC, Flopiseade, Formaalne grammatika, FPGA, Freim, Funktsionaalne programmeerimine, GameMaker Studio, Garage48, Geoinformaatika, Geoinfosüsteem, Geomaatika, GitHub, GLONASS, GNU, GNU GPL, GPS, Graafikakonveier, Graafikaprotsessor, Graafiline kasutajaliides, GRUB, Hajusarvutus, Hädastopp, Häkker, Hübriidne andmetalletus, Hülgvara, Hüperlink, Hüpertekst, Hüperteksti edastusprotokoll, HDMI, Helikaart, Hiir, Host, HPFS, HTML, HTTP-küpsis, HTTPS, HyperTransport, IBM PC, IEEE 802.11, Ikoon (infotehnoloogia), IMAP, Imperatiivne programmeerimine, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Infoarhitektuur, Infohaldus, Infojuhtimine, Infokihistumine, Infootsing, Informaatika, Informatsioon, Informatsiooniteooria, Infosüsteem, Infotehnoloogia, Infotehnoloogiaõigus, Infovajadus, Infoväsimuse sündroom, Infrapunaliides, Infrastruktuur teenusena, Integreeritud programmeerimiskeskkond, Intel i486, Internet, Internetiaadress, Internetifoorum, Internetiprotokoll, Internetiprotokollistik, Internetitelefon, Internetivabadus, Interpretaator, IPsec, IPv4, IPv6, Irdketas, ISA siin, Isehäälestumine, ISKE, Isokvant, Jadasiin, Jaga-ja-valitse algoritm, Jaosvara, Java, JavaScript, Järgur, Järjestikplaanur, Järjestikport, Jõudlustest, JPEG, JScript, JSON, Juhtkang, Juhtkuul, Juku (arvuti), Juturobot, Juurdepääs, Juurkaust, Kaardiluger, Kaheksandarv, Kahend-kümnendkood, Kahendarv, Kahendsüsteem, Kakspunktprotokoll üle Etherneti, Kanalikiht, Kasutaja, Kasutajadatagrammi protokoll, Kasutajaliides, Kasutajanimi, Kataloogikaart, Katkestus, Kaugseire, Käideldavus, Käsk (informaatika), Käskjuhitavus, Käsuinterpretaator, Käsuprotsessor, Käsurida, Käsustik, Käsuviip, Küberfüüsiline süsteem, Küberkuritegevus, Küberneetika mõisteid, Küberrünne, Küberruum, KülaTee, Kümnendkorrektsioon, Kõlar, Kõnesüntees, Kõnesüntesaator, Kõnetuvastus, Kõrgemat järku funktsioon, Kõrgkeel, Kõvaketas, Keerdpaarjuhe, Kermit, Keskseade, Ketta-opsüsteem, Kiibistik, Kiip, Kiipkaart, Kiire Ethernet, Kiirendatud graafikaport, Kiirsortimine, Kirje, Kiudkanal, Kiudoptika, Klahvinuhk, Klass (programmeerimine), Klassifikaator, Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine, Klasteranalüüs, Klaviatuur (infotehnoloogia), Klient (infotehnoloogia), Kodeerimine, Kogukonnapilv, Kohtvõrgu jaotur, Kohtvõrgu kommutaator, Kohtvõrk, KOI7, Kolmemõõtmeline arvutigraafika, Kolmemõõtmeline modelleerimine, Kolmemõõtmeline printimine, Kommentaar (programmeerimine), Kommertsvara, Kompilaator, Konfidentsiaalsus, Konfiguratsioon (informaatika), Konsooliemulaator, Kontoritarkvara, Kontrollkood, Kontrollsumma, Koodek, Koodjaotusega hulgipöördus, Kordus (muusika), Krüptograafia, Kuhi (informaatika), Kurivara, Kursor, Kuueteistkümnendarv, Kuva, Kuvar, Kuvari eraldusvõime, Kvantarvuti, Laiendplaat, Laivõrk, Lambda-arvutus, LAMP-platvorm, Latentsusaeg, LaTeX, Lähtekood, Lõim (informaatika), Lõng (informaatika), Lõplik olekumasin, Lõplik olekumuundur, Lõunasild, Lehekülgede saalimine, Lempel-Ziv-Welch, Lidar, Ligipääsetavus, Lihtne meiliedastusprotokoll, Liides, Liitreaalsus, Liivakast (infotehnoloogia), Lindiseade, Lingikõdu, Linkur, Lisaplokiliides, Lisp, Loendi hõlmamine, Looduskaamera, Loogikapomm, Loogikavärav, Loogiline programmeerimine, Lubaringvõrk, Lunavara, MAC-aadress, Magnetsüdamikmälu, Mahutavus (andmekandja), Makro, Mall, Manussüsteem, Masinakäsk, Masinakeel, Masinõppimine, Masintõlge, Massiiv (programmeerimine), Mällu vastendatud fail, Mäluaadress, Mäluaadressiregister, Mälukaart, Mäluketas, Mälukontroller, Mälumoodul, Mälupõhine andmebaas, Mälupesa, Mälupulk, Mäluseade, Mängumootor, Märgistuskeel, Meetod (programmeerimine), Menüü (informaatika), Metaandmed, Metaprogrammeerimine, Metsakaamera, Micro Channel Architecture, MIDI, Mikrokontroller, Mikroteenused, MIPS, Mnemokood, Modem, Molekulaartehnoloogia, Monitor, Moore'i seadus, MP3, MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4, MRAM, Muaree-efekt, Mudel, Multiedastus, Multimeedium, Multipleksimine, Multitegumtöö, Muutmälu, Muutuja (informaatika), Näks, Nõutav jahutusvõimsus, Netimärkmik, Nimeruum, NTFS, Nuhkvara, Nullpäeva turvaauk, Nutikell, NVM Express, Objektkood, Objektorienteeritud programmeerimine, Ontoloogia (informaatika), OpenGL, Operatsioonisüsteem, Optiline andmekandja, Optiline hiir, Optiline märgituvastus, Optilise ketta ajam, Ortofoto, Otsekood, Otsemällupöördus, Otsingumootor, P2P-võrgustik, Paanikatarkvara, Paarisprogrammeerimine, Paarsuskontroll, Paisktabel, Panuse tõendus, Paralleel-ATA, Paralleelarvutus, Paralleelsiin, Parool (informaatika), Parsimine, Pääsuloend, Pääsupunkt, Päring, Päringusõne, Päringutarkvara, Pöördkood, Püsimälu, Püsivara, Põhjasild, PC-kaart, PCI Express, PCI-siin, PCI-X, PeaTee, Perfolint, Personaalarvuti, PHP, PhpBB, Phreaking, Pidevvalmidus, Pihuarvuti, Piksel, Pilditehnika, Pilvandmetöötlus, PIN, PIN-kalkulaator, Pinumälu, Pistikprogramm, Platvorm (infotehnoloogia), Platvorm teenusena, Plokiahel, Plotter, Polümorfism (informaatika), Pooljuhtketas, Pooljuhtmälu, Pordi peegeldamine, Port, POSIX, Postiloend, Postkontoriprotokoll, PostScript, Praktiline informaatika, Pranglimine, Prefiksipuu, Prefikskood, Printer, Privaatpilv, Programmeerija, Programmeerimine, Programmeerimise paradigma, Programmeerimiskeel, Programmeeritav loogikaseade, PROM, Protokoll (andmeside), Prototüüpimine, Protseduraalne programmeerimine, Protseduuriline genereerimine, Protseduuriline müra, Protsessor, Protsessori jahutussüsteem, Protsessori vahemälu, PS/2, Puhvermälu, Puhvertoiteallikas, Pulsilaiusmodulatsioon, Puu (andmestruktuur), Puuteekraan, Puuteplaat, Puutetahvel, QR-kood, QWERTY, Raadiosagedustuvastus, Raal-tehnoanalüüs, Raalprojekteerimine, Raaltootmine, Rakenduskiht, Rakendusliides, Rakendustarkvara, Rastergraafika, Rämpspost, Räsifunktsioon, Rööpvärat, Reaalaja operatsioonisüsteem, Reaalajakell, Register (arvutitehnika), Regulaaravaldis, Rekurrentne närvivõrk, Rekursioon, Renderdusfarm, Ressursijaotus, Ressursside allokatsioon, REST, RGB-mudel, RGBA, Ribalaius, Riistvara, Riistvaraline turvamoodul, RS-232, RSA (algoritm), RSS, Ruumiandmed, Ruuter, Saaga (andmekogu), Sagedushüplemine, Sagedusjaotusega hulgipöördus, Salvestivõrk, Sampler, SATA, Säilmälu, Sülearvuti, Süntaks, Süsteemianalüüs, Süsteemikiip, Süsteemitarkvara, Sõlm (arvutivõrgud), Sõltumatute ketaste liiasmassiiv, Sõne (informaatika), SDRAM, Seadmedraiver, Seadmepüstik, Seansikiht, Seisund, Seisundidiagramm, Sertifikaat, Server, Serverivaba andmetöötlus, SGML, Signaaliprotsessor, Sihilik vigade süstimine, Siin, Siinvõrk, Silumine, Sisend, Sisend/väljund, Sisendseade, Sisevõrk, Sisselogimine, Sisuedastusvõrk, Skalaar, Skaleeritavus, Skanner, Skriptimiskeel, Slaid, Sortimisalgoritm, Sotsiaalinformaatika, SPI, SRAM, Staatiline programmi analüüs, Standardne kasutajamudel, Stiilus, Strobeerimine, Struktureeritud programmeerimine, Struktuurpäringukeel, Suhtlusvõrgustik, Sulund (informaatika), Superarvuti, Suurima kaaluga bitt, Tabel, Tabelarvutus, Tabulaator, Tagasiside, Tahvelarvuti, Taktsagedus, Taktsignaal, Tarkvara, Tarkvara arendustsükkel, Tarkvara prototüüp, Tarkvara teenusena, Tarkvara testimine, Tarkvaraarendus, Tarkvaraarenduskomplekt, Tarkvaralitsents, Tarkvararaamistik, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond, Taskuhääling, Tasuta tarkvara, Tähtvõrk, Täiendkood, Täisarv (andmetüüp), Täispuuprotokoll, Täiustatud krüpteerimisstandard, Tööjaam, Töölaud (infotehnoloogia), Tõeväärtus (andmetüüp), Tõstutundlikkus, Teatetahvlisüsteem, Teek, Teenusekvaliteet, Tehisintellekt, Tehisnärvivõrk, Tehnoloogia aktsepteerimise mudel, Tekstifail, Tekstikaeve, Tekstitöötlus, Telekommunikatsiooni mõisteid, Telemeditsiin, Telnet, Teoreetiline informaatika, Terminal, Terviklus, Testimisel põhinev arendus, TIA/EIA-568, Tiigrihüpe, TM-XML, Toimesüsteem, Toimesüsteemi analüüs, Traadita kohtvõrk, TrackPoint, Transpordikiht, Triger, Trooja hobune (informaatika), Tsükkel, Tugev ja nõrk tüüpimine, Tulemüür (informaatika), Tulevikusalastus, Tulipunkt, Turingi auhind, Turingi test, Turvakest, Tuum (informaatika), Ujukomaarv, Unicode, Universaalne isehäälestumine, Universaalne jadasiin, UNIX, UPIC, USB-jaotur, Uss (programm), Vabavara, Vahemälu, Vaikeväärtus, Varjutaja, Vähima kaaluga bitt, Väikearvutisüsteemi liides, Välismälu, Väljund, Väljundseade, Välkmälu, Värvimudel, Värvisügavus, Vöötkood, Võrdlusoperaator, Võrguaadresside teisendus, Võrguadapter, Võrguühenduste agregeerimine, Võrgukaabel, VDSL, VDSL2, Veaparandusega mälu, Veatõrjekood, Veebikaamera, Veebileht, Veebiportaal, Veebirakendus, Veebiserver, Vektorgraafika, Versioonihaldus, VGA, Videokaart, Videokoosolek, Viit (informaatika), Virtuaalmasin, Virtuaalmälu, Virtuaalne kohtvõrk, Virtuaalreaalsus, Virtuaalreaalsuse peaseade, Virtualiseerimine, Voogedastus, Vorming, WAV, WEP, Wi-Fi, WiMAX, Wine, WPA, X Window System, X-tee, XFS, XHTML, XML, XMLHttpRequest, .ee, .NET-raamistik, 10-gigabitine Ethernet, 10Base2, 64-bitine arvutiarhitektuur, 80286, 80386, 8514.