Kiiremini kui brauser!
229 suhted: Aafrika, Aafrika elevant, Abraham Maslow, Ajalugu, Alalõualuu, Alamliik, Alamsugukond, Alfred Adler, Aluspaar, Anatoomia, Antarktika, Antropogenees, Antropoloogia, Antropotseen, Ardipithecus ramidus, Arheoloogia, Aristoteles, Arktika, Atlandi ookean, Australopithecus afarensis, Austria, Šveits, Üliinimene, Ülimina, Õigus surra, Biosfäär, Bonobo, Carl Gustav Jung, Carl von Linné, Charles Darwin, Denislane, DNA, DNA sekveneerimine, Ees-Aasia, Ego, Eksistentsialism, Eksponentsiaalne kasvamine, Elu mõte, Emane, Erik Erikson, Esikloomalised, Etnoloogia, Eukarüoodid, Euroopa, Evolutsioon, Evolutsioonibioloogia, Fülogenees, Fenotüüp, Filosoofia, Filosoofiline antropoloogia, ..., Geen, Geenivool, Geneetika, Genoom, Genotüüp, Geograafiline laius, Gonosoom, Gorilla, Habe, Herbivoor, Higinäärmed, Higistamine, Hing, Hominina, Homininae, Hominini, Homo erectus, Homo habilis, Homoloogia, Homoloogiline rekombinatsioon, Hoone, Humanism, Id, Imetajad, Imik, Indiviid, Inimahvlased, Inimõigused, Inimene, Inimene (perekond), Inimese anatoomia, Inimese evolutsioon, Inimese genoom, Inimese organismi funktsioonid, Inimese organismi struktuurid, Inimkeha, Inimlased, Inimväärikus, Isiksus, Islam, Istmik, Jaan-Juhan Oidermaa, Jalg, Jäävhambad, Jean-Paul Sartre, Johann Friedrich Blumenbach, Jooks, Jumal, Juuksed, Kagu-Aasia, Karnivoor, Karvastik, Käitumine, Käsi, Kõndimine, Keel, Keele omandamine, Keelikloomad, Kehamassiindeks, Kesk-Euroopa, Keskkonnategurid, Keskmine eluiga, Kivistis, Kohastumine, Kromosoom, Kulgemine, Kultuur, Kultuuriantropoloogia, Lapsepõlv, Lääne-Aasia, Lülisammas, Lõug, Liha, Liik (bioloogia), Liikide tekkimine, Loodus, Loomad, Loomakasvatus, Luu, Maa taluvuspiirid, Maailma rahvaarv, Maailma Terviseorganisatsioon, Maailmajagu, Maaviljelus, Maroko, Mõistus, Meditsiin, Meel, Mees, Menopaus, Mina, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Mitokondriaalne Eeva, Moraal, Morfoloogia (bioloogia), Nahk, Naine, Nature, Nägemine, Nägu, Neandertallane, Neoliitiline revolutsioon, Neuron, Olemasolu (Heidegger), Omnivoor, Ontogenees, Orangutan, Otsmikusagar, Ovulatsioon, Paleoantropoloogia, Paljunemine, Parabool, Parasvööde, Päike, Pürenee poolsaar, Peaaju, Perekond (bioloogia), Piimahambad, Populatsioonigeneetika, Prantsusmaa, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, Psühholoog, Psühholoogia, Puberteet, Rakutuum, Rasedus, Rass, Reesusmakaak, Refleks, Refleksioon, René Guénon, Riietus, Ristamine, Roomamine, Saba, Sünnitus, Süstemaatika, Sõrmus, Science, Seksuaalne sättumus, Selts (bioloogia), Sigmund Freud, Skelett, Soojusisolatsioon, Sotsiaalne konstruktsioon, Sotsiaalteadused, Sotsialiseerumine, Sotsioloogia, Suguühe, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Sugulussuhted, Surm, Suuline keel, Suurajukoor, Svante Pääbo, Takson, Täiskasvanu, Töö, Tööriist, Teadvus, Tehnika, Teisend (bioloogia), Tiinus, Toitumine, Tsivilisatsioon, Tuli, Ultraviolettkiirgus, Uppsala toomkirik, Vabadus, Vaim, Vastsündinu, Väitekiri, Väljasuremine, Võrdlev psühholoogia, Viljastumine, Weichseli jäätumine, 1758. Laienda indeks (179 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Inimene ja Aafrika · Näe rohkem »
Aafrika elevant
Aafrika elevandi poeg Krugeri rahvuspargis 2018. aastal Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast.
Uus!!: Inimene ja Aafrika elevant · Näe rohkem »
Abraham Maslow
Abraham Harold Maslow (1. aprill 1908 Brooklyn, New York – 8. juuni 1970 Menlo Park, California) oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana.
Uus!!: Inimene ja Abraham Maslow · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Inimene ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Inimene ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Inimene ja Alamliik · Näe rohkem »
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Uus!!: Inimene ja Alamsugukond · Näe rohkem »
Alfred Adler
Alfred Adler Alfred Adler (7. veebruar 1870 Viin – 28. mai 1937 Šotimaa) oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja.
Uus!!: Inimene ja Alfred Adler · Näe rohkem »
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Uus!!: Inimene ja Aluspaar · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Inimene ja Anatoomia · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Inimene ja Antarktika · Näe rohkem »
Antropogenees
Antropogenees (kreeka k antropos - inimene + genesis - teke) on lühidalt öelduna inimese põlvnemine ehk antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist.
Uus!!: Inimene ja Antropogenees · Näe rohkem »
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Uus!!: Inimene ja Antropoloogia · Näe rohkem »
Antropotseen
Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.
Uus!!: Inimene ja Antropotseen · Näe rohkem »
Ardipithecus ramidus
Ardipithecus ramidus on vanim teadaolev inimlane (hominiid).
Uus!!: Inimene ja Ardipithecus ramidus · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Inimene ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Inimene ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Inimene ja Arktika · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Inimene ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Australopithecus afarensis
Australopithecus afarensis on hominiinide hulka kuuluv liik.
Uus!!: Inimene ja Australopithecus afarensis · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Inimene ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Inimene ja Šveits · Näe rohkem »
Üliinimene
Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).
Uus!!: Inimene ja Üliinimene · Näe rohkem »
Ülimina
Ülimina ehk superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt.
Uus!!: Inimene ja Ülimina · Näe rohkem »
Õigus surra
Jacques-Louis Davidi maal "Sokrates valis vabasurma" Õigus surra on kogukonnas eetiline ja õigusriigis juriidiline kontseptsioon.
Uus!!: Inimene ja Õigus surra · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Inimene ja Biosfäär · Näe rohkem »
Bonobo
Bonobo ehk kääbusšimpans (Pan paniscus) on üks kahest liigist šimpansi perekonnas.
Uus!!: Inimene ja Bonobo · Näe rohkem »
Carl Gustav Jung
thumb Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 Kesswil – 6. juuni 1961 Küsnacht) oli Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.
Uus!!: Inimene ja Carl Gustav Jung · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Inimene ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Inimene ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Denislane
Varaste inimeste levik ja evolutsioon Denissovi koobas Denislane ehk Denissi inimene (ladina keeles Homo sapiens denisovan) on inimese väljasurnud liik või alamliik.
Uus!!: Inimene ja Denislane · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Inimene ja DNA · Näe rohkem »
DNA sekveneerimine
DNA sekveneerimine ehk järjendamine on DNA molekuli primaarstruktuuri nukleotiidse järjestuse määramine.
Uus!!: Inimene ja DNA sekveneerimine · Näe rohkem »
Ees-Aasia
Ees-Aasia ehk Lääne-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Iraanini.
Uus!!: Inimene ja Ees-Aasia · Näe rohkem »
Ego
Ego on psühholoogias inimese enesehinnang iseenda olulisusest.
Uus!!: Inimene ja Ego · Näe rohkem »
Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Uus!!: Inimene ja Eksistentsialism · Näe rohkem »
Eksponentsiaalne kasvamine
Kuubiline kasv Eksponentsiaalne kasvamine (ka eksponentsiaalne kasv) on suuruse y suurenemine seose y.
Uus!!: Inimene ja Eksponentsiaalne kasvamine · Näe rohkem »
Elu mõte
Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.
Uus!!: Inimene ja Elu mõte · Näe rohkem »
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Uus!!: Inimene ja Emane · Näe rohkem »
Erik Erikson
Erik Homburger Erikson (15. juuni 1902 Frankfurt, Saksamaa – 12. mai 1994 Harwich, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, psühhosotsiaalse arenguteooria looja.
Uus!!: Inimene ja Erik Erikson · Näe rohkem »
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Inimene ja Esikloomalised · Näe rohkem »
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Uus!!: Inimene ja Etnoloogia · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Inimene ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Inimene ja Euroopa · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Inimene ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Inimene ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Inimene ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Inimene ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Inimene ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiline antropoloogia
Filosoofiline antropoloogia (inglise philosophical anthropology) ehk antropoloogiline filosoofia (inglise anthropological philosophy) on distsipliin, mis tegeleb inimesega ja inimestevaheliste suhetega seotud metafüüsiliste ja fenomenoloogiliste küsimustega.
Uus!!: Inimene ja Filosoofiline antropoloogia · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Inimene ja Geen · Näe rohkem »
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Uus!!: Inimene ja Geenivool · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Inimene ja Geneetika · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Inimene ja Genoom · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Inimene ja Genotüüp · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Inimene ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Gonosoom
Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise keeles gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo.
Uus!!: Inimene ja Gonosoom · Näe rohkem »
Gorilla
Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.
Uus!!: Inimene ja Gorilla · Näe rohkem »
Habe
Hindu ''sādhu'' piiramata habeme ja vuntsidega Habe on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate.
Uus!!: Inimene ja Habe · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Inimene ja Herbivoor · Näe rohkem »
Higinäärmed
Higinäärmed on higi nõristavad nahanäärmed.
Uus!!: Inimene ja Higinäärmed · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Inimene ja Higistamine · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Inimene ja Hing · Näe rohkem »
Hominina
Hominina on alamtriibus inimlaste sugukonnast.
Uus!!: Inimene ja Hominina · Näe rohkem »
Homininae
Homininae (ka hominiinid) on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv alamsugukond.
Uus!!: Inimene ja Homininae · Näe rohkem »
Hominini
Hominini on alamsugukonda Homininae kuuluv triibus, kuhu kuuluvad inimene, šimpans ja nende väljasurnud esivanemad.
Uus!!: Inimene ja Hominini · Näe rohkem »
Homo erectus
Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiid ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud.
Uus!!: Inimene ja Homo erectus · Näe rohkem »
Homo habilis
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast.
Uus!!: Inimene ja Homo habilis · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Inimene ja Homoloogia · Näe rohkem »
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Uus!!: Inimene ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »
Hoone
Kadriorus (2017) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
Uus!!: Inimene ja Hoone · Näe rohkem »
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Uus!!: Inimene ja Humanism · Näe rohkem »
Id
Miski on psühhoanalüüsi teoorias isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus.
Uus!!: Inimene ja Id · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Inimene ja Imetajad · Näe rohkem »
Imik
Imik ehk rinnalaps on laps alates sündimisest kuni üheaastaseks saamiseni.
Uus!!: Inimene ja Imik · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Inimene ja Indiviid · Näe rohkem »
Inimahvlased
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Uus!!: Inimene ja Inimahvlased · Näe rohkem »
Inimõigused
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Uus!!: Inimene ja Inimõigused · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Inimene ja Inimene · Näe rohkem »
Inimene (perekond)
Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid.
Uus!!: Inimene ja Inimene (perekond) · Näe rohkem »
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Inimene ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »
Inimese evolutsioon
Aafrikast väljatuleku hüpotees", mis samuti iseloomustab ''homo sapiens'''i levikut üle Maa Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega.
Uus!!: Inimene ja Inimese evolutsioon · Näe rohkem »
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Uus!!: Inimene ja Inimese genoom · Näe rohkem »
Inimese organismi funktsioonid
Selles artiklis on toodud inimese organismi funktsioonide jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Uus!!: Inimene ja Inimese organismi funktsioonid · Näe rohkem »
Inimese organismi struktuurid
Selles artiklis on toodud inimese organismi struktuuride jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Uus!!: Inimene ja Inimese organismi struktuurid · Näe rohkem »
Inimkeha
Naise keha ja mehe keha(eest- ja tagantvaated) Inimkeha (corpus humanum) on inimese keha.
Uus!!: Inimene ja Inimkeha · Näe rohkem »
Inimlased
Inimlased ehk hominiidid (Hominidae) on imetajate sugukond esikloomaliste seltsist.
Uus!!: Inimene ja Inimlased · Näe rohkem »
Inimväärikus
Inimväärikus (inglise keeles human dignity) on üks Riigikohtu tunnustatud põhiseaduslikest aluspõhimõtetest, mille kohaselt ei tohi isikut muuta riigivõimu objektiks.
Uus!!: Inimene ja Inimväärikus · Näe rohkem »
Isiksus
Isiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades.
Uus!!: Inimene ja Isiksus · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Inimene ja Islam · Näe rohkem »
Istmik
Naise ja mehe tuharad Istmik ehk tuharad (tavakõnes ka tagumik, perse, kannikad või pepu) on inimese kehaosa, mille moodustavad vaagna taga olevad pehmed koed ja lihased.
Uus!!: Inimene ja Istmik · Näe rohkem »
Jaan-Juhan Oidermaa
Jaan-Juhan Oidermaa 2022. aastal Jaan-Juhan Oidermaa on teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu teadusuudiste portaalis Novaator.
Uus!!: Inimene ja Jaan-Juhan Oidermaa · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Inimene ja Jalg · Näe rohkem »
Jäävhambad
Jäävhambad on püsivad hambad, mis jäävad piimahammaste asemele pärast vahetumist.
Uus!!: Inimene ja Jäävhambad · Näe rohkem »
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Uus!!: Inimene ja Jean-Paul Sartre · Näe rohkem »
Johann Friedrich Blumenbach
Johann Friedrich Blumenbach Johann Friedrich Blumenbach (11. mai 1752 Gotha – 22. jaanuar 1840 Göttingen) oli saksa arst, füsioloog, võrdlev anatoom ja antropoloog.
Uus!!: Inimene ja Johann Friedrich Blumenbach · Näe rohkem »
Jooks
Jooksev halljänes Jooks ehk jooksmine on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita.
Uus!!: Inimene ja Jooks · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Inimene ja Jumal · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Inimene ja Juuksed · Näe rohkem »
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Uus!!: Inimene ja Kagu-Aasia · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Inimene ja Karnivoor · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Inimene ja Karvastik · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Inimene ja Käitumine · Näe rohkem »
Käsi
pisi Inimese käe- ja õlaluud. Käsi (ladina keeles manus) on inimese ülajäse, õlast kuni sõrmeotsteni.
Uus!!: Inimene ja Käsi · Näe rohkem »
Kõndimine
Kõndimine Kõndimine on inimeste ja loomade tavaline jalgade abil toimuv liikumisviis.
Uus!!: Inimene ja Kõndimine · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Inimene ja Keel · Näe rohkem »
Keele omandamine
Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest.
Uus!!: Inimene ja Keele omandamine · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Inimene ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kehamassiindeks
Illustratsioon KMI kategooriatest. Vasemal vähem kui 25: normaalne, keskel kuni 29: ülekaal; paremal üle 30: rasvunud. Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet.
Uus!!: Inimene ja Kehamassiindeks · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Inimene ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Keskkonnategurid
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.
Uus!!: Inimene ja Keskkonnategurid · Näe rohkem »
Keskmine eluiga
Keskmine eluiga (inglise keeles life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.
Uus!!: Inimene ja Keskmine eluiga · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Inimene ja Kivistis · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Inimene ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Inimene ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Uus!!: Inimene ja Kulgemine · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Inimene ja Kultuur · Näe rohkem »
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
Uus!!: Inimene ja Kultuuriantropoloogia · Näe rohkem »
Lapsepõlv
Mäng on peamine tegevuse liik lapsepõlves Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni.
Uus!!: Inimene ja Lapsepõlv · Näe rohkem »
Lääne-Aasia
Lääne-Aasia on ÜRO statistilise liigituse järgi regioon Aasia lääneosas.
Uus!!: Inimene ja Lääne-Aasia · Näe rohkem »
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Uus!!: Inimene ja Lülisammas · Näe rohkem »
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Uus!!: Inimene ja Lõug · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Inimene ja Liha · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Inimene ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liikide tekkimine
Esmatrüki tiitelleht "Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid.
Uus!!: Inimene ja Liikide tekkimine · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Inimene ja Loodus · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Inimene ja Loomad · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Inimene ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Inimene ja Luu · Näe rohkem »
Maa taluvuspiirid
Maa taluvuspiirid ehk planetaarsed piirid (inglise keeles planetary boundaries) on Johan Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon (2009) inimarengu eeltingimuste määratlemiseks.
Uus!!: Inimene ja Maa taluvuspiirid · Näe rohkem »
Maailma rahvaarv
Rahvaarvu kasvu prognoos Maailma rahvaarv näitab planeedil Maa elavate inimeste arvu.
Uus!!: Inimene ja Maailma rahvaarv · Näe rohkem »
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Uus!!: Inimene ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Uus!!: Inimene ja Maailmajagu · Näe rohkem »
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Uus!!: Inimene ja Maaviljelus · Näe rohkem »
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Uus!!: Inimene ja Maroko · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Inimene ja Mõistus · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Inimene ja Meditsiin · Näe rohkem »
Meel
René Descartesi illustratsioon meele toimimisest. Descartes arvas, et meeleorganid annavad sisendi edasi aju epifüüsile ja sealt edasi immateriaalsele hingele, mis juhib kätt Meel tähistab tajuvõimet või mitmesuguseid psüühilisi, eeskätt tunnetuslikke võimeid, seisundeid ja protsesse.
Uus!!: Inimene ja Meel · Näe rohkem »
Mees
Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).
Uus!!: Inimene ja Mees · Näe rohkem »
Menopaus
Menopaus on periood naise elus, mil menstruatsioonid lõppevad ehk lõppeb viljakas iga.
Uus!!: Inimene ja Menopaus · Näe rohkem »
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Uus!!: Inimene ja Mina · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Inimene ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Inimene ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Mitokondriaalne Eeva
Mitokondri DNA põhigruppide kujunemine Mitokondriaalne Eeva ehk Aafrika Eeva on kõigi tänapäeva inimeste viimane ühine esivanem emaliini pidi.
Uus!!: Inimene ja Mitokondriaalne Eeva · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Inimene ja Moraal · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Inimene ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Inimene ja Nahk · Näe rohkem »
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Uus!!: Inimene ja Naine · Näe rohkem »
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Uus!!: Inimene ja Nature · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Inimene ja Nägemine · Näe rohkem »
Nägu
Naise nägu Nägu on inimese pea eespoolne osa, kus asuvad silmad, nina ja suu.
Uus!!: Inimene ja Nägu · Näe rohkem »
Neandertallane
Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
Uus!!: Inimene ja Neandertallane · Näe rohkem »
Neoliitiline revolutsioon
Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.
Uus!!: Inimene ja Neoliitiline revolutsioon · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Inimene ja Neuron · Näe rohkem »
Olemasolu (Heidegger)
Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.
Uus!!: Inimene ja Olemasolu (Heidegger) · Näe rohkem »
Omnivoor
Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Uus!!: Inimene ja Omnivoor · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Inimene ja Ontogenees · Näe rohkem »
Orangutan
Orangutan (Pongo) on perekond Aasia troopilistes vihmametsades elavaid suuri inimahve.
Uus!!: Inimene ja Orangutan · Näe rohkem »
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Uus!!: Inimene ja Otsmikusagar · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Inimene ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Paleoantropoloogia
Paleoantropoloogia on inimese ja tema eellaste luustike uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Inimene ja Paleoantropoloogia · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Inimene ja Paljunemine · Näe rohkem »
Parabool
Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.
Uus!!: Inimene ja Parabool · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Inimene ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Inimene ja Päike · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Inimene ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Inimene ja Peaaju · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Inimene ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Piimahambad
Äratulnud piimahambad Piimahambad on esimesed hambad, mis kasvavad inimestel ja enamikul teistel imetajatel enne jäävhambaid. Piimahambad hakkavad lõikuma inimestel 6 kuu kuni 1 aasta vanuselt ja on väiksed ning piimjas-sinaka värvusega.
Uus!!: Inimene ja Piimahambad · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Inimene ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Inimene ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America (lüh PNAS, tsiteerimisel Proc. Natl. Acad. Sci. USA) on ingliskeelne teadusajakiri, mida annab välja The National Academy of Sciences ja kus avaldatakse peamiselt bioloogia, meditsiini ja biotehnoloogia valdkonna artikleid.
Uus!!: Inimene ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America · Näe rohkem »
Psühholoog
Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana.
Uus!!: Inimene ja Psühholoog · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Inimene ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Inimene ja Puberteet · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Inimene ja Rakutuum · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Inimene ja Rasedus · Näe rohkem »
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Uus!!: Inimene ja Rass · Näe rohkem »
Reesusmakaak
Reesusmakaak (Macaca mulatta) on pärdiklaste sugukonda makaakide perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Inimene ja Reesusmakaak · Näe rohkem »
Refleks
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Uus!!: Inimene ja Refleks · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Inimene ja Refleksioon · Näe rohkem »
René Guénon
René Guénon (1925) René Jean Marie Joseph Guénon (tuntud ka islamipärase nimega Sheikh 'Abd al-Wahid Yahya; 15. november 1886 Blois, Prantsusmaa – 7. jaanuar 1951 Kairo) oli prantsuse traditsionalistlik kirjanik.
Uus!!: Inimene ja René Guénon · Näe rohkem »
Riietus
Riietus eri ajastutel Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.
Uus!!: Inimene ja Riietus · Näe rohkem »
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Uus!!: Inimene ja Ristamine · Näe rohkem »
Roomamine
Roomamine on kulgemisviis, mille puhul organism liigub edasi kehaga pinnale toetudes.
Uus!!: Inimene ja Roomamine · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Inimene ja Saba · Näe rohkem »
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Uus!!: Inimene ja Sünnitus · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Inimene ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Sõrmus
Rooma keisririigi ajast Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.
Uus!!: Inimene ja Sõrmus · Näe rohkem »
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Uus!!: Inimene ja Science · Näe rohkem »
Seksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus ehk seksuaalne orientatsioon on püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme (või nende kahe kombinatsioon) vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimeste vastu.
Uus!!: Inimene ja Seksuaalne sättumus · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Inimene ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sigmund Freud
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Uus!!: Inimene ja Sigmund Freud · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Inimene ja Skelett · Näe rohkem »
Soojusisolatsioon
Soojusisolatsioon on torustikus kasutatav soojus- või heliisolatsioon.
Uus!!: Inimene ja Soojusisolatsioon · Näe rohkem »
Sotsiaalne konstruktsioon
Sotsiaalne konstruktsioon (inglise keeles social construction) on ühiskonnas inimeste ühistegevuse tulemus, mille tekkimine ei ole objektiivsete loodusseaduste järgi paratamatu.
Uus!!: Inimene ja Sotsiaalne konstruktsioon · Näe rohkem »
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Uus!!: Inimene ja Sotsiaalteadused · Näe rohkem »
Sotsialiseerumine
Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab arusaama enda kohta.
Uus!!: Inimene ja Sotsialiseerumine · Näe rohkem »
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Uus!!: Inimene ja Sotsioloogia · Näe rohkem »
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Uus!!: Inimene ja Suguühe · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Inimene ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Inimene ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Inimene ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Inimene ja Surm · Näe rohkem »
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Uus!!: Inimene ja Suuline keel · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Inimene ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Svante Pääbo
Svante Pääbo (sündinud 20. aprillil 1955 Stockholmis) on eesti juurtega rootsi geneetik, üks paleogeneetika rajajatest, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.
Uus!!: Inimene ja Svante Pääbo · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Inimene ja Takson · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Inimene ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Uus!!: Inimene ja Töö · Näe rohkem »
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Uus!!: Inimene ja Tööriist · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Inimene ja Teadvus · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Inimene ja Tehnika · Näe rohkem »
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Uus!!: Inimene ja Teisend (bioloogia) · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Inimene ja Tiinus · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Inimene ja Toitumine · Näe rohkem »
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Uus!!: Inimene ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Uus!!: Inimene ja Tuli · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Inimene ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uppsala toomkirik
Uppsala toomkirik (2005) Kiriku interjöör (veebruar, 2004) Uppsala toomkirik on protestantlik gooti stiilis kirik Rootsis Uppsalas.
Uus!!: Inimene ja Uppsala toomkirik · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Inimene ja Vabadus · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Inimene ja Vaim · Näe rohkem »
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Uus!!: Inimene ja Vastsündinu · Näe rohkem »
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Uus!!: Inimene ja Väitekiri · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Inimene ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Võrdlev psühholoogia
Võrdlev psühholoogia ehk loomapsühholoogia on psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja kognitiivseid protsesse, mis viitavad eri liikide fülogeneetilisele ajaloole, kohanemise olulisusele ja käitumise arengule.
Uus!!: Inimene ja Võrdlev psühholoogia · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Inimene ja Viljastumine · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Inimene ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Inimene ja 1758 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Homo sapiens, Homo sapiens sapiens, Nüüdisinimene, Pärisinimene, Tarkinimene.
