Sisukord
78 suhted: Akord, Alteratsioon, Aste (muusika), Astmeline suurus, Bemoll, C (muusika), Deetsim, Diatoonilisus, Diees, Dissonants, Duodeetsim, Ges, Gis, Harmoonia (muusika), Harmooniline intervall, Hääl, Häälestus, Heli, Helikõrgus, Helilaad, Helirea kulgevad astmed, Helirea püsivad astmed, Helirida, Helistik, Intervallide loend, Kleisma, Konsonants, Kvart, Kvint, Liitintervall, Logaritmiline skaala, Mažoor, Mažoorne helirida, Meloodiline intervall, Minoor, Minoorne helirida, Muusika, Muusikaline heli, Muusikaline parameeter, Noodijoonestik, Noon, Noot, Oktav, Osahelid, Pööre (muusika), Põhiheli, Polüfoonia, Pooltoon, Priim, Puhas kvart, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
- Intervallid
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Vaata Intervall (muusika) ja Akord
Alteratsioon
Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.
Vaata Intervall (muusika) ja Alteratsioon
Aste (muusika)
Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.
Vaata Intervall (muusika) ja Aste (muusika)
Astmeline suurus
Astmeline suurus ehk astmemaht on intervalli diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).
Vaata Intervall (muusika) ja Astmeline suurus
Bemoll
Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra.
Vaata Intervall (muusika) ja Bemoll
C (muusika)
oktavites C (tähtnimetus) ehk do (silpnimetus) on noodinimed.
Vaata Intervall (muusika) ja C (muusika)
Deetsim
Deetsim ((a) suur deetsim, (b) väike deetsim Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui tertsi, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + terts). Kategooria:Intervallid.
Vaata Intervall (muusika) ja Deetsim
Diatoonilisus
Diatoonilisus on kuuluvus diatoonikasse.
Vaata Intervall (muusika) ja Diatoonilisus
Diees
Diees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli poole tooni võrra.
Vaata Intervall (muusika) ja Diees
Dissonants
Dissonants (.
Vaata Intervall (muusika) ja Dissonants
Duodeetsim
Duodeetsim (.
Vaata Intervall (muusika) ja Duodeetsim
Ges
Ges (tähtnimetus) ehk sol-bemoll (silpnimetus) on noodinimed.
Vaata Intervall (muusika) ja Ges
Gis
Gis (tähtnimetus) ehk sol-diees (silpnimetus) on noodinimed.
Vaata Intervall (muusika) ja Gis
Harmoonia (muusika)
Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted.
Vaata Intervall (muusika) ja Harmoonia (muusika)
Harmooniline intervall
Harmooniline intervall moodustub üheaegselt kõlavate helide vahel (2-häälne kooskõla).
Vaata Intervall (muusika) ja Harmooniline intervall
Hääl
Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.
Vaata Intervall (muusika) ja Hääl
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Vaata Intervall (muusika) ja Häälestus
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Intervall (muusika) ja Heli
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Vaata Intervall (muusika) ja Helikõrgus
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Vaata Intervall (muusika) ja Helilaad
Helirea kulgevad astmed
Helirea kulgevad astmed on II, IV, VI ja VII aste.
Vaata Intervall (muusika) ja Helirea kulgevad astmed
Helirea püsivad astmed
Helirea püsivad astmed on I, III ja vahel ka V aste.
Vaata Intervall (muusika) ja Helirea püsivad astmed
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Vaata Intervall (muusika) ja Helirida
Helistik
Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.
Vaata Intervall (muusika) ja Helistik
Intervallide loend
Siin on suuruse järgi tsentides loetletud intervalle.
Vaata Intervall (muusika) ja Intervallide loend
Kleisma
Kleisma (inglise keeles kleisma) ehk suur poolkomma (semicomma majeur) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 15625 / 15552 ehk 8,107 tsenti.
Vaata Intervall (muusika) ja Kleisma
Konsonants
Konsonants (ladina keeles "kooskõla") on kahe või enama ühise osaheliga sonants (kõlasobivus), mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Vaata Intervall (muusika) ja Konsonants
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks.
Vaata Intervall (muusika) ja Kvart
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Vaata Intervall (muusika) ja Kvint
Liitintervall
Liitintervalliks nimetatakse oktavist suuremat intervalli.
Vaata Intervall (muusika) ja Liitintervall
Logaritmiline skaala
Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''.
Vaata Intervall (muusika) ja Logaritmiline skaala
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Vaata Intervall (muusika) ja Mažoor
Mažoorne helirida
Mažoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on suur terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub mažoorkolmkõla.
Vaata Intervall (muusika) ja Mažoorne helirida
Meloodiline intervall
Meloodiline intervall moodustub üksteisele järgnevate helide vahel (meloodia ehitusosa).
Vaata Intervall (muusika) ja Meloodiline intervall
Minoor
Minoor (ladina k minor, 'väike') ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
Vaata Intervall (muusika) ja Minoor
Minoorne helirida
Minoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on väike terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub minoorkolmkõla.
Vaata Intervall (muusika) ja Minoorne helirida
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Intervall (muusika) ja Muusika
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Vaata Intervall (muusika) ja Muusikaline heli
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Vaata Intervall (muusika) ja Muusikaline parameeter
Noodijoonestik
Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks.
Vaata Intervall (muusika) ja Noodijoonestik
Noon
Noon ((a) suur noon, (b) väike noon (c) noonakord Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekund). Noon on noonakordi põhikuju viies (ülemine) heli (noot). Kategooria:Intervallid.
Vaata Intervall (muusika) ja Noon
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Vaata Intervall (muusika) ja Noot
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Vaata Intervall (muusika) ja Oktav
Osahelid
Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.
Vaata Intervall (muusika) ja Osahelid
Pööre (muusika)
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.
Vaata Intervall (muusika) ja Pööre (muusika)
Põhiheli
Põhiheli ehk põhitoon on harmoonilise võnkumise tulemusel tekkinud liitheli esimene osaheli, mille sagedus on põhisagedus.
Vaata Intervall (muusika) ja Põhiheli
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Intervall (muusika) ja Polüfoonia
Pooltoon
Pooltoon võib olla.
Vaata Intervall (muusika) ja Pooltoon
Priim
Priim on muusikas mitmetähenduslik sõna.
Vaata Intervall (muusika) ja Priim
Puhas kvart
Puhas kvart Puhas kvart on intervall, mille astmeline suurus on 4 ja tooniline suurus 2½ tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Puhas kvart
Puhas kvint
Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Puhas kvint
Puhas oktav
Puhas oktav Puhas oktav on intervall, mille astmeline suurus on 8 ja tooniline suurus 6 tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Puhas oktav
Puhas priim
Puhas priim Puhas priim (inglise keeles perfect prime) ehk priim (inglise keeles prime) ehk unisoon (inglise keeles unison, perfect unison) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 1/1 ehk 0 tsenti.
Vaata Intervall (muusika) ja Puhas priim
Sagedussuhe
Sagedussuhe (inglise keeles frequency ratio, ka interval ratio) on muusikas helide intervalli kirjeldamise meetod helisageduste suhte abil.
Vaata Intervall (muusika) ja Sagedussuhe
Sekst
Sekst ((a) suur sekst (b) väike sekst (c) suurendatud sekst (d) vähendatud sekst Dooria minoor (minoorne helirida) erineb eoolia minoorist kõrge VI astme poolest, mida nimetatakse dooria sekstiks (suur sekst) Dooria helireas „dooria sekst“.
Vaata Intervall (muusika) ja Sekst
Sekund (muusika)
Sekund ((a) suur sekund (b) väike sekund (c) suurendatud sekund (d) vähendatud sekund Sekund on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Vaata Intervall (muusika) ja Sekund (muusika)
Septim
Septim ((a) suur septim (b) väike septim (c) suurendatud septim (d) vähendatud septim Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Vaata Intervall (muusika) ja Septim
Skisma (muusika)
Skisma (inglise keeles schisma) ehk Werckmeisteri aste (inglise keeles grad Werckmeister) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 32805 / 32768 ehk 1,954 tsenti.
Vaata Intervall (muusika) ja Skisma (muusika)
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Intervall (muusika) ja Suhe (filosoofia)
Suur sekst
Suur sekst Suur sekst on intervall, mille astmeline suurus on 6 ja tooniline suurus 4½ tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Suur sekst
Suur sekund
suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.
Vaata Intervall (muusika) ja Suur sekund
Suur septim
Suur septim Suur septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5½ tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Suur septim
Suur terts
Suur terts Suur terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 2 tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Suur terts
Suurendatud kvart
C-duuris.
Vaata Intervall (muusika) ja Suurendatud kvart
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Vaata Intervall (muusika) ja Terts
Tertsdeetsim
Tertsdeetsim ((a) suur tertsdeetsim (b) väike tertsdeetsim (c) tertsdeetsimakord Tertsdeetsimit käsitletakse tavaliselt kui seksti, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekst). Kategooria:Intervallid.
Vaata Intervall (muusika) ja Tertsdeetsim
Tervetoon
Tervetoon ehk täistoon ehk toon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks.
Vaata Intervall (muusika) ja Tervetoon
Toonika
Toonika on muusikas helirea esimene aste.
Vaata Intervall (muusika) ja Toonika
Tooniline suurus
Tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.
Vaata Intervall (muusika) ja Tooniline suurus
Tsent
Tsent (ka sent, ladina centum 'sada', lühend c) on muusikas intervall, mida rakendatakse intervalli mõõtühikuna logaritmilisel skaalal.
Vaata Intervall (muusika) ja Tsent
Undeetsim
Undeetsim (.
Vaata Intervall (muusika) ja Undeetsim
Vähendatud kvint
Vähendatud kvint (tähis >5) on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3 tervetooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Vähendatud kvint
Väike sekst
Väike sekst Väike sekst on intervall, mille astmeline suurus on 6 ja tooniline suurus 4 tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Väike sekst
Väike sekund
Väike sekund Väike sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus ½ tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Väike sekund
Väike septim
Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.
Vaata Intervall (muusika) ja Väike septim
Väike terts
Väike terts Väike terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 1½ tooni.
Vaata Intervall (muusika) ja Väike terts
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Intervall (muusika) ja Võnkumine
12vjo veerandtoon
12vjo veerandtoon ehk veerandtoon (inglise keeles 12edo quarter tone) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 21/24 ehk 50,000 tsenti.
Vaata Intervall (muusika) ja 12vjo veerandtoon
Vaata ka
Intervallid
- Šruti (muusika)
- Enharmonism
- Intervall (muusika)
- Intervallide loend
- Sagedussuhe
- Tertsriba
- Tsent
Tuntud ka kui Intervalli tähistus, Kõrguskaugus.