Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Aktsia, Börs, Dividend, Eesti, Ettevõte, Euro, Euroopa, Finantsinspektsioon, Investor, Kahjum, Kasum, LHV Pank, Likviidsus, Nordea Pank, Pank, Pensionifond, Puhasväärtus, Raha, Riik, Risk, Skandinaviska Enskilda Banken, Swedbank, Tulu, Turuväärtus, Valitsus, Valuuta, Vara, Väärtpaber, Võlakiri.
Aktsia
Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Uus!!: Investeerimisfond ja Aktsia · Näe rohkem »
Börs
Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.
Uus!!: Investeerimisfond ja Börs · Näe rohkem »
Dividend
Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
Uus!!: Investeerimisfond ja Dividend · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Investeerimisfond ja Eesti · Näe rohkem »
Ettevõte
Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.
Uus!!: Investeerimisfond ja Ettevõte · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Investeerimisfond ja Euro · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Investeerimisfond ja Euroopa · Näe rohkem »
Finantsinspektsioon
Finantsinspektsiooni hoone Sakala tänaval (suvi 2011) Finantsinspektsioon (FI) on Eestis finantsjärelevalvet teostav riigiasutus.
Uus!!: Investeerimisfond ja Finantsinspektsioon · Näe rohkem »
Investor
Investor on iga isik või organisatsioon, kes paigutab kapitali, et teenida sellelt kasumit ja kasvatada oma vara.
Uus!!: Investeerimisfond ja Investor · Näe rohkem »
Kahjum
Kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Uus!!: Investeerimisfond ja Kahjum · Näe rohkem »
Kasum
Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Uus!!: Investeerimisfond ja Kasum · Näe rohkem »
LHV Pank
AS LHV Pank (algselt loodud investeerimisühinguna LHV Direct) on Eesti kapitalil põhinev pank, AS-i LHV Group tütarettevõte.
Uus!!: Investeerimisfond ja LHV Pank · Näe rohkem »
Likviidsus
Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).
Uus!!: Investeerimisfond ja Likviidsus · Näe rohkem »
Nordea Pank
Nordea Pank (Nordea Bank Oyj) on Põhjamaade suurim finantskontsern.
Uus!!: Investeerimisfond ja Nordea Pank · Näe rohkem »
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Uus!!: Investeerimisfond ja Pank · Näe rohkem »
Pensionifond
Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral.
Uus!!: Investeerimisfond ja Pensionifond · Näe rohkem »
Puhasväärtus
Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus ja netoväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.
Uus!!: Investeerimisfond ja Puhasväärtus · Näe rohkem »
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Uus!!: Investeerimisfond ja Raha · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Investeerimisfond ja Riik · Näe rohkem »
Risk
Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad soovimatud tagajärjed, nt kahju tekkimine.
Uus!!: Investeerimisfond ja Risk · Näe rohkem »
Skandinaviska Enskilda Banken
Skandinaviska Enskilda Banken AB (lühendatult SEB) on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mis tegutseb peamiselt Põhja- ja Baltimaades.
Uus!!: Investeerimisfond ja Skandinaviska Enskilda Banken · Näe rohkem »
Swedbank
Swedbank AB (varem FöreningsSparbanken AB) on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mille peakontor asub Stockholmis.
Uus!!: Investeerimisfond ja Swedbank · Näe rohkem »
Tulu
Tulu on raha (või samaväärne väärtus), mida üksikisik või ettevõte saab kauba või teenuse pakkumise eest või kapitali investeerimise teel.
Uus!!: Investeerimisfond ja Tulu · Näe rohkem »
Turuväärtus
Turuväärtus (inglise keeles market value) on väärtuse liik, mida kasutatakse tihti kinnisvara hindamiseks.
Uus!!: Investeerimisfond ja Turuväärtus · Näe rohkem »
Valitsus
Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim.
Uus!!: Investeerimisfond ja Valitsus · Näe rohkem »
Valuuta
Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).
Uus!!: Investeerimisfond ja Valuuta · Näe rohkem »
Vara
Vara on kellelegi kuuluvad asjad ja muu omand.
Uus!!: Investeerimisfond ja Vara · Näe rohkem »
Väärtpaber
Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust.
Uus!!: Investeerimisfond ja Väärtpaber · Näe rohkem »
Võlakiri
Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).
Uus!!: Investeerimisfond ja Võlakiri · Näe rohkem »
