Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine
Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Elektrilaeng, Elektromagnetiline kiirgus, Ergastatud olek, Gammakiirgus, Isotoop, Neutron, Põhiolek, Prooton, Radioaktiivsus, Seoseenergia, Tuumareaktsioon.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Ioniseeriv kiirgus · Aatomituum ja Tuumalõhustumine ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Ioniseeriv kiirgus · Elektrilaeng ja Tuumalõhustumine ·
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Elektromagnetiline kiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Elektromagnetiline kiirgus ja Tuumalõhustumine ·
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Ergastatud olek ja Ioniseeriv kiirgus · Ergastatud olek ja Tuumalõhustumine ·
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Gammakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Gammakiirgus ja Tuumalõhustumine ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Ioniseeriv kiirgus ja Isotoop · Isotoop ja Tuumalõhustumine ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Ioniseeriv kiirgus ja Neutron · Neutron ja Tuumalõhustumine ·
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Ioniseeriv kiirgus ja Põhiolek · Põhiolek ja Tuumalõhustumine ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Ioniseeriv kiirgus ja Prooton · Prooton ja Tuumalõhustumine ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Tuumalõhustumine ·
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Ioniseeriv kiirgus ja Seoseenergia · Seoseenergia ja Tuumalõhustumine ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Ioniseeriv kiirgus ja Tuumareaktsioon · Tuumalõhustumine ja Tuumareaktsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine ühist
- Millised on sarnasused Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine
Võrdlus Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine
Ioniseeriv kiirgus on 69 suhted, samas Tuumalõhustumine 38. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 11.21% = 12 / (69 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ioniseeriv kiirgus ja Tuumalõhustumine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
