Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Iraan ja Märts 2007
Iraan ja Märts 2007 on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Afganistan, Ameerika Ühendriigid, Armeenia, ÜRO Julgeolekunõukogu, Egiptus, Iisrael, Iraak, Jordaania, Küpros, Lähis-Ida, Liibanon, Maagaas, Pakistan, Pärsia laht, Prantsusmaa, Süüria, Sunniidid, Türgi, Türkmenistan, Usbekistan.
Afganistan
Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.
Afganistan ja Iraan · Afganistan ja Märts 2007 ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Iraan · Ameerika Ühendriigid ja Märts 2007 ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Iraan · Armeenia ja Märts 2007 ·
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.
ÜRO Julgeolekunõukogu ja Iraan · ÜRO Julgeolekunõukogu ja Märts 2007 ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Egiptus ja Iraan · Egiptus ja Märts 2007 ·
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Iisrael ja Iraan · Iisrael ja Märts 2007 ·
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Iraak ja Iraan · Iraak ja Märts 2007 ·
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Iraan ja Jordaania · Jordaania ja Märts 2007 ·
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Iraan ja Küpros · Küpros ja Märts 2007 ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Iraan ja Lähis-Ida · Lähis-Ida ja Märts 2007 ·
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Iraan ja Liibanon · Liibanon ja Märts 2007 ·
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Iraan ja Maagaas · Märts 2007 ja Maagaas ·
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Iraan ja Pakistan · Märts 2007 ja Pakistan ·
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Iraan ja Pärsia laht · Märts 2007 ja Pärsia laht ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Iraan ja Prantsusmaa · Märts 2007 ja Prantsusmaa ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Iraan ja Süüria · Märts 2007 ja Süüria ·
Sunniidid
Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.
Iraan ja Sunniidid · Märts 2007 ja Sunniidid ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Iraan ja Türgi · Märts 2007 ja Türgi ·
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Iraan ja Türkmenistan · Märts 2007 ja Türkmenistan ·
Usbekistan
Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Iraan ja Märts 2007 ühist
- Millised on sarnasused Iraan ja Märts 2007
Võrdlus Iraan ja Märts 2007
Iraan on 105 suhted, samas Märts 2007 681. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.54% = 20 / (105 + 681).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Iraan ja Märts 2007. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
