Sisukord
41 suhted: Allüülsed ühendid, Anorgaaniline aine, CAS-i registreerimisnumber, Destilleerimine, Dieenid, Dimeer, Etanool, Farnesool, Geraniool, Hüdrohalogeenimine, Inhibiitor, Isomeerid, Kaksikside, Katalüsaator, Kautšuk, Keemia Instituut, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Koit Lääts, Konjugeerunud sidemed, Konversioon (keemia), Lisand (keemia), Molaarmass, Molekulmass, Monomeer, Naatrium, Nafta, Normaaltingimused, Oligomeer, Orgaanilised ühendid, Polümerisatsioon, Rasvhapped, Reaktsioonivõime, Saagis, Sulamistemperatuur, Tõrv, Telomerisatsioon, Terpenoidid, Tihedus, Valgud, Vedelik.
- Monomeerid
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Vaata Isopreen ja Allüülsed ühendid
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Vaata Isopreen ja Anorgaaniline aine
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Vaata Isopreen ja CAS-i registreerimisnumber
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Isopreen ja Destilleerimine
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Vaata Isopreen ja Dieenid
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Isopreen ja Dimeer
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Isopreen ja Etanool
Farnesool
Farnesooli struktuurvalem Farnesool (IUPAC nimetusega 3,7,11-trimetüül-2,6,10-dodekatrieen-1-ool, molekulaarvalemiga C15H26O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Vaata Isopreen ja Farnesool
Geraniool
Geraniooli struktuurivalem Geraniool (IUPACi nimetusega 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool, molekulivalemiga C10H18O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Vaata Isopreen ja Geraniool
Hüdrohalogeenimine
Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.
Vaata Isopreen ja Hüdrohalogeenimine
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Vaata Isopreen ja Inhibiitor
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Isopreen ja Isomeerid
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Isopreen ja Kaksikside
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Isopreen ja Katalüsaator
Kautšuk
Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.
Vaata Isopreen ja Kautšuk
Keemia Instituut
Keemia Instituut (sama mis Teaduste Akadeemia Keemia Instituut või TA Keemia Instituut) on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti teadusasutus.
Vaata Isopreen ja Keemia Instituut
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Isopreen ja Keemiline valem
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Isopreen ja Keemistemperatuur
Koit Lääts
Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.
Vaata Isopreen ja Koit Lääts
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Vaata Isopreen ja Konjugeerunud sidemed
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Isopreen ja Konversioon (keemia)
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Vaata Isopreen ja Lisand (keemia)
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Vaata Isopreen ja Molaarmass
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Isopreen ja Molekulmass
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Isopreen ja Monomeer
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Isopreen ja Naatrium
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Isopreen ja Nafta
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Isopreen ja Normaaltingimused
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Vaata Isopreen ja Oligomeer
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Isopreen ja Orgaanilised ühendid
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Isopreen ja Polümerisatsioon
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Isopreen ja Rasvhapped
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Vaata Isopreen ja Reaktsioonivõime
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Isopreen ja Saagis
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Isopreen ja Sulamistemperatuur
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Vaata Isopreen ja Tõrv
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Isopreen ja Telomerisatsioon
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Vaata Isopreen ja Terpenoidid
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Isopreen ja Tihedus
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Isopreen ja Valgud
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Isopreen ja Vedelik
Vaata ka
Monomeerid
- 1,3-butadieen
- Akrüülamiid
- Etüleen
- Etüleenoksiid
- Furfurool
- Isopreen
- Kloropreen
- Monomeer
- Stüreen
- Vinüülkloriid
- Vinüülrühm
Tuntud ka kui 2-metüül-1,3-butadieen.