Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Istria mark ja Kärnteni hertsogkond
Istria mark ja Kärnteni hertsogkond on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Austria keisririik, Austria-Ungari, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (1861–1946), Itaalia kuningriik (keskaegne), Karantaania, Karl Suur, Karolingide impeerium, Katoliiklus, Kärnteni mark, Kraini mark, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Saksa keel, Sloveeni keel, Steiermark (mark), Verduni leping, Verona mark, Weimar.
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Austria keisririik ja Istria mark · Austria keisririik ja Kärnteni hertsogkond ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Istria mark · Austria-Ungari ja Kärnteni hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Istria mark · Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Istria mark · Habsburgide monarhia ja Kärnteni hertsogkond ·
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Istria mark ja Itaalia keel · Itaalia keel ja Kärnteni hertsogkond ·
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Istria mark ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Itaalia kuningriik (1861–1946) ja Kärnteni hertsogkond ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Istria mark ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kärnteni hertsogkond ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Istria mark ja Karantaania · Kärnteni hertsogkond ja Karantaania ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Istria mark ja Karl Suur · Kärnteni hertsogkond ja Karl Suur ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Istria mark ja Karolingide impeerium · Kärnteni hertsogkond ja Karolingide impeerium ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Istria mark ja Katoliiklus · Kärnteni hertsogkond ja Katoliiklus ·
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Istria mark ja Kärnteni mark · Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni mark ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Istria mark ja Kraini mark · Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Istria mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Istria mark ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Istria mark ja Saksa keel · Kärnteni hertsogkond ja Saksa keel ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Istria mark ja Sloveeni keel · Kärnteni hertsogkond ja Sloveeni keel ·
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Istria mark ja Steiermark (mark) · Kärnteni hertsogkond ja Steiermark (mark) ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Istria mark ja Verduni leping · Kärnteni hertsogkond ja Verduni leping ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Istria mark ja Verona mark · Kärnteni hertsogkond ja Verona mark ·
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Istria mark ja Kärnteni hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Istria mark ja Kärnteni hertsogkond
Võrdlus Istria mark ja Kärnteni hertsogkond
Istria mark on 80 suhted, samas Kärnteni hertsogkond 107. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 11.23% = 21 / (80 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Istria mark ja Kärnteni hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
