Sarnasusi Itaalia ja Parma
Itaalia ja Parma on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Cremona, Emilia Romagna, Etruskid, Frangid, Giuseppe Verdi, Haigla, Idagoodid, Itaalia sõjad, Kirikuriik, Koloonia, Langobardid, Milano, Odoaker, Parmesan, Parmigianino, Po, Prantsusmaa, Pronksiaeg, Ravenna eksarhaat, Rooma, Saksa-Rooma riik, Tööstus, Teine maailmasõda, Veneetsia.
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Cremona ja Itaalia · Cremona ja Parma ·
Emilia Romagna
Emilia Romagna on maakond Itaalias.
Emilia Romagna ja Itaalia · Emilia Romagna ja Parma ·
Etruskid
Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Etruskid ja Itaalia · Etruskid ja Parma ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Itaalia · Frangid ja Parma ·
Giuseppe Verdi
Giuseppe Verdi (1899) Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Busseto vald) Parma lähedal – 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikžanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga.
Giuseppe Verdi ja Itaalia · Giuseppe Verdi ja Parma ·
Haigla
Haiglaruum Taanis Haigla on asutus haigete statsionaarseks ravimiseks.
Haigla ja Itaalia · Haigla ja Parma ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Idagoodid ja Itaalia · Idagoodid ja Parma ·
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Itaalia ja Itaalia sõjad · Itaalia sõjad ja Parma ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Itaalia ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Parma ·
Koloonia
lc.
Itaalia ja Koloonia · Koloonia ja Parma ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Itaalia ja Langobardid · Langobardid ja Parma ·
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Itaalia ja Milano · Milano ja Parma ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Itaalia ja Odoaker · Odoaker ja Parma ·
Parmesan
Parma juustu tükk Parma juust ehk parmesan (itaalia keeles ametlikult Parmigiano-Reggiano) on kõva teraline juust, mis pärineb Põhja-Itaaliast.
Itaalia ja Parmesan · Parma ja Parmesan ·
Parmigianino
Girolamo Francesco Maria Mazzola (11. jaanuar 1503 Parma – 24. august 1540 Casalmaggiore), tuntud ka Francesco Mazzola või Parmigianino (hüüdnimi, tähenduses "pisikene Parmast") või mõnikord ka "Parmigiano" nime all, oli Firenzes, Roomas, Bolognaja ja Parmas tegutsenud Itaalia maneristlikku stiili viljelev maali- ja trükikunstnik.
Itaalia ja Parmigianino · Parma ja Parmigianino ·
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Itaalia ja Prantsusmaa · Parma ja Prantsusmaa ·
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Itaalia ja Pronksiaeg · Parma ja Pronksiaeg ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Itaalia ja Ravenna eksarhaat · Parma ja Ravenna eksarhaat ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Itaalia ja Rooma · Parma ja Rooma ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Itaalia ja Saksa-Rooma riik · Parma ja Saksa-Rooma riik ·
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Itaalia ja Tööstus · Parma ja Tööstus ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Itaalia ja Teine maailmasõda · Parma ja Teine maailmasõda ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Itaalia ja Parma ühist
- Millised on sarnasused Itaalia ja Parma
Võrdlus Itaalia ja Parma
Itaalia on 634 suhted, samas Parma 86. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 3.33% = 24 / (634 + 86).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Itaalia ja Parma. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: