Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Arhangelsk, Ülema asetäitja poliitalal, Berliini lahing, Esimene maailmasõda, Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia, Georgi Žukov, Jossif Stalin, Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", Kalinini rinne, Kiiev, Kindralpolkovnik, Kurski lahing, Kutuzovi orden, Lavrenti Beria, Lenini orden, Mongoolia Rahvavabariik, Moskva, Moskva kremli ringmüür, Moskva lahing, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu lipp, Nõukogude Liidu marssal, Nõukogude Liit, NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee, Oktoobrirevolutsiooni orden, Praha, Punalipu orden, Punane väljak, Punatähe orden, Ržev, Riigipäevahoone, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Riik, Sõjavang, Suure Isamaasõja võidu medal, Suvorovi orden, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Lepingu Organisatsioon, Väegrupp Nordukraine, Võidu orden, Vene keel, Venemaa Keisririik, Venemaa kodusõda, Vitšuga, Vjazma, Vologda kubermang, 1897, 1961. aasta Berliini kriis, 1973, ..., 21. mai, 28. detsember. Laienda indeks (2 rohkem) »
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Uus!!: Ivan Konev ja Arhangelsk · Näe rohkem »
Ülema asetäitja poliitalal
Ülema asetäitja poliitalal. See amet eeldas tähelepanelikkust ja head mälu.
Uus!!: Ivan Konev ja Ülema asetäitja poliitalal · Näe rohkem »
Berliini lahing
Berliini lahing oli Teise maailmasõja viimane Euroopas peetud suur lahing, mille tulemusena Punaarmee vallutas Berliini linna ja sundis Saksamaa alistuma.
Uus!!: Ivan Konev ja Berliini lahing · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Ivan Konev ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia
Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia (vene keeles Военная орденов Ленина и Октябрьской Революции, Краснознамённая, ордена Суворова академия им. М. В. Фрунзе (lühemalt Военная академия имени М. В. Фрунзе) oli sõjaväelist kõrgemat haridust andev kool Nõukogude Liidus ja pärast Nõukogude Liidu lagunemist (1991) Venemaal Moskvas. Kool oli nimetatud Nõukogude riigitegelase Mihhail Frunze järgi. Kool tegutses aastatel 1918–1998. 1998. aastal moodustati selle ja veel mitme õppeasutuse baasil Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Üldväeline Akadeemia. Koolis valmistati muu hulgas ette ohvitsere. Kategooria:Moskva koolid Kategooria:Venemaa kõrgkoolid Kategooria:Nõukogude Liidu sõjandus.
Uus!!: Ivan Konev ja Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia · Näe rohkem »
Georgi Žukov
Georgi Žukov Georgi Konstantinovitš Žukov (vene keeles Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka, Kaluga kubermang – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Uus!!: Ivan Konev ja Georgi Žukov · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Ivan Konev ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
Medal "20 aastat võidust" Medal "20 aastat võidust" (vene keeles Юбилейная медаль «Двадцать лет Победы в Великой Отечественной войне 1941—1945 гг.») oli Nõukogude Liidu medal mida jagati Suure Isamaasõja 20.
Uus!!: Ivan Konev ja Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945" · Näe rohkem »
Kalinini rinne
Kalinini rinne oli Nõukogude Liidu strateegiline väekoondis Teises maailmasõjas idarindel.
Uus!!: Ivan Konev ja Kalinini rinne · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Ivan Konev ja Kiiev · Näe rohkem »
Kindralpolkovnik
Ukraina kindralpolkovniku õlak Kindralpolkovnik on sõjaväeline auaste, mis on kasutuses mitme riigi kaitseväes.
Uus!!: Ivan Konev ja Kindralpolkovnik · Näe rohkem »
Kurski lahing
Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Ivan Konev ja Kurski lahing · Näe rohkem »
Kutuzovi orden
Kutuzovi orden (vene keeles орден Кутузова) oli Nõukogude Liidu sõjaline autasu (orden).
Uus!!: Ivan Konev ja Kutuzovi orden · Näe rohkem »
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Uus!!: Ivan Konev ja Lavrenti Beria · Näe rohkem »
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Uus!!: Ivan Konev ja Lenini orden · Näe rohkem »
Mongoolia Rahvavabariik
Mongoolia Rahvavabariik oli sotsialistlik riik tänapäeva Mongoolia territooriumil aastatel 1924-1992.
Uus!!: Ivan Konev ja Mongoolia Rahvavabariik · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Ivan Konev ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva kremli ringmüür
Moskva kremli skeem (2009) Moskva kremli ringmüür koos kaitsetornidega Moskva kremli ringmüür, ka Kremli müür (vene keeles Кремлёвская стена), on Moskva kremlit ümbritsev põletatud tellistest ringmüür, mis ehitati Dmitri Donskoi kremli asemele aastatel 1485–1516 Moskvas töötanud itaalia arhitekti Aloisio da Carcano juhendamisel.
Uus!!: Ivan Konev ja Moskva kremli ringmüür · Näe rohkem »
Moskva lahing
Moskva lahing toimus 1941.
Uus!!: Ivan Konev ja Moskva lahing · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Uus!!: Ivan Konev ja Nõukogude Liidu kangelane · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu lipp
23pxNõukogude Liidu lipp 1980–1991 Nõukogude Liidu lipp oli Nõukogude Sotsialistlistlike Vabariikide Liidu lipp, mida kasutati 1923–1991.
Uus!!: Ivan Konev ja Nõukogude Liidu lipp · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu marssal
Nõukogude Liidu marssali õlak Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: Mihhail Tuhhatševski, Semjon Budjonnõi, Kliment Vorošilov, Vassili Blücher ja Aleksandr Jegorov. Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).
Uus!!: Ivan Konev ja Nõukogude Liidu marssal · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ivan Konev ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee
NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee (vene keeles (Государственный комитет обороны, ГКО) oli NSV Liidu erakorraline riigijuhtimisorgan, mis loodi 8 päeva pärast Suure Isamaasõja algust, s.o 30. juunil 1941 ja likvideeriti NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ukaasiga 4. septembril 1945.
Uus!!: Ivan Konev ja NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsiooni orden
Oktoobrirevolutsiooni orden (vene keeles oрден Октябрьской Революции) oli 31. oktoobril 1967 Oktoobrirevolutsiooni 50.
Uus!!: Ivan Konev ja Oktoobrirevolutsiooni orden · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Ivan Konev ja Praha · Näe rohkem »
Punalipu orden
Punalipu orden (vene keeles орден Крaсного Знамени, ka орден Боевого Красного Знамени või орден «Красное знамя») oli Vene SFNV ja Nõukogude Liidu autasu sõjaväeliste teenete eest.
Uus!!: Ivan Konev ja Punalipu orden · Näe rohkem »
Punane väljak
Punane väljak (vaade edala suunas, 2008) Punane väljak (vene keeles Kрасная площадь 'punane väljak', algne tähendus 'ilus väljak') on väljak Moskva kesklinnas Kremli idamüüri taga.
Uus!!: Ivan Konev ja Punane väljak · Näe rohkem »
Punatähe orden
Punatähe orden (vene keeles Орден Красной Звезды) oli Nõukogude Liidus vapruse eest antav autasu.
Uus!!: Ivan Konev ja Punatähe orden · Näe rohkem »
Ržev
Volga jõe parem kallas Ržev on linn Venemaa Tveri oblastis, Rževi rajooni keskus.
Uus!!: Ivan Konev ja Ržev · Näe rohkem »
Riigipäevahoone
Riigipäevahoone (saksa keeles Reichstagsgebäude, ametlikult Deutscher Bundestag - Plenarbereich Reichstagsgebäude) on ajalooline ehitis Saksamaa pealinnas Berliinis, mille funktsiooniks oli keiserliku riigipäeva majutamine.
Uus!!: Ivan Konev ja Riigipäevahoone · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Ivan Konev ja Rumeenia · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Ivan Konev ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ivan Konev ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Ivan Konev ja Sõjavang · Näe rohkem »
Suure Isamaasõja võidu medal
Suure Isamaasõja võidu medal (vene keeles медаль «За победу над Германией в Великой Отечественной войне 1941—1945 гг.») oli Nõukogude Liidu autasu, mida jagati peale Teist maailmasõda nendele, kes olid sõjast osa võtnud Nõukogude poolel.
Uus!!: Ivan Konev ja Suure Isamaasõja võidu medal · Näe rohkem »
Suvorovi orden
Suvorovi orden (vene keelles орден Суворова) oli Nõukogude Liidu ja on Venemaa Föderatsiooni sõjaline autasu.
Uus!!: Ivan Konev ja Suvorovi orden · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Ivan Konev ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Uus!!: Ivan Konev ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »
Väegrupp Nordukraine
Väegrupp Nordukraine (saksa keeles Heeresgruppe Nordukraine) oli Teise maailmasõja ajal Saksa vägedesse kuulunud väeüksus.
Uus!!: Ivan Konev ja Väegrupp Nordukraine · Näe rohkem »
Võidu orden
Võidu orden Võidu orden oli Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaline autasu.
Uus!!: Ivan Konev ja Võidu orden · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Ivan Konev ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Ivan Konev ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Ivan Konev ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Vitšuga
Vitšuga on linn Venemaal Ivanovo oblastis, Vitšuga rajooni keskus.
Uus!!: Ivan Konev ja Vitšuga · Näe rohkem »
Vjazma
Vjazma (vene keeles Вязьма) on linn Venemaal Smolenski oblastis, Vjazma rajooni keskus.
Uus!!: Ivan Konev ja Vjazma · Näe rohkem »
Vologda kubermang
Vologda kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Ivan Konev ja Vologda kubermang · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Ivan Konev ja 1897 · Näe rohkem »
1961. aasta Berliini kriis
T-55 (oktoober 1961). 1961.
Uus!!: Ivan Konev ja 1961. aasta Berliini kriis · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Ivan Konev ja 1973 · Näe rohkem »
21. mai
21.
Uus!!: Ivan Konev ja 21. mai · Näe rohkem »
28. detsember
28.
Uus!!: Ivan Konev ja 28. detsember · Näe rohkem »
