Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Abielu, Ants Viires, Arvi Ränk, Bioluminestsents, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti Raamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti Riiklik Kirjastus, Grillimine, Gustav Ränk, Herbert Tampere, Herpes, Jaanilaupäev, Jaanimardikas, Jaanituli, Jõulud, Köievedu, Kirik (pühakoda), Kirikuaasta, Kohupiim, Kotijooks, Kratt, Kurat, Landesveer, Läti, Lõhnav maarjahein, Lennart Meri, Libahunt, Mall Hiiemäe, Matthias Johann Eisen, Mõis, Mõisnik, Mircea Eliade, Muhu, Muna (toiduaine), Näkk, Nõidus, Ohverdamine, Pööripäev, Piimakarjakasvatus, Piip, Piret Õunapuu, President, Rahvaluule, Riigipüha, Ristija Johannes, Rumeenlased, ..., Saaremaa, Sügelised, Sõnajalaõis, Sõnajalgtaimed, Sulane, Tänapäev, Tubakakott, Tulekahju, Vabadussõda, Valged ööd, Või, Võidupüha, Võnnu lahing, 1919, 1934, 1993, 23. juuni, 24. juuni. Laienda indeks (18 rohkem) »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Jaanipäev ja Abielu · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Jaanipäev ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Jaanipäev ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Jaanipäev ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule arhiiv
Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti rahvaluule arhiiv · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Jaanipäev ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Grillimine
Grillimine Trondheimi fjordi kaldal. 2015. aasta august Grillimine on toiduainete küpsetamine soojuskiirguse mõjul.
Uus!!: Jaanipäev ja Grillimine · Näe rohkem »
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Uus!!: Jaanipäev ja Gustav Ränk · Näe rohkem »
Herbert Tampere
Herbert Tampere (sünninimi Herbert Käkk,1. veebruar 1909 Uniküla, Rannu vald – 19. jaanuar 1975 Rannu) oli eesti folklorist ja muusikateadlane.
Uus!!: Jaanipäev ja Herbert Tampere · Näe rohkem »
Herpes
Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).
Uus!!: Jaanipäev ja Herpes · Näe rohkem »
Jaanilaupäev
Jaanilaupäev on 23. juuni – see on jaanipäevale eelnev päev.
Uus!!: Jaanipäev ja Jaanilaupäev · Näe rohkem »
Jaanimardikas
Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Jaanipäev ja Jaanimardikas · Näe rohkem »
Jaanituli
"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.
Uus!!: Jaanipäev ja Jaanituli · Näe rohkem »
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Uus!!: Jaanipäev ja Jõulud · Näe rohkem »
Köievedu
Iirimaa köieveomeeskond 2009. aasta Euroopa Meistrivõistlustel Köievedu on rahvalik jõu- ja osavusmäng, millest on välja kasvanud ka sportlik võistlus.
Uus!!: Jaanipäev ja Köievedu · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Jaanipäev ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirikuaasta
Kirikuaasta on kristlikes kirikutes kasutatav ajaarvamisühik.
Uus!!: Jaanipäev ja Kirikuaasta · Näe rohkem »
Kohupiim
Poolas valmistatud kohupiim Kohupiimakook Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50–60 °C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak.
Uus!!: Jaanipäev ja Kohupiim · Näe rohkem »
Kotijooks
Iraagis Indoneesia lapsed kotijooksul Kotijooks ehk kotisjooks on sportlik ja meelelahutuslik rahvapärane võistlus, kus võistlejad läbivad määratud distantsi, olles jalgupidi kuni puusani kotis.
Uus!!: Jaanipäev ja Kotijooks · Näe rohkem »
Kratt
Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab.
Uus!!: Jaanipäev ja Kratt · Näe rohkem »
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Uus!!: Jaanipäev ja Kurat · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Jaanipäev ja Landesveer · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Jaanipäev ja Läti · Näe rohkem »
Lõhnav maarjahein
Maarjahein Lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taim.
Uus!!: Jaanipäev ja Lõhnav maarjahein · Näe rohkem »
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Uus!!: Jaanipäev ja Lennart Meri · Näe rohkem »
Libahunt
Saksa puulõige 1722. aastast Libahunt (vananenud kirjanduses ka ebahunt) on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
Uus!!: Jaanipäev ja Libahunt · Näe rohkem »
Mall Hiiemäe
Mall Hiiemäe (neiupõlvenimi Mall Proodel; sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal) on eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
Uus!!: Jaanipäev ja Mall Hiiemäe · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Jaanipäev ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Jaanipäev ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Jaanipäev ja Mõisnik · Näe rohkem »
Mircea Eliade
Mircea Eliade portree Moldova 2007. aasta postmargil Mircea Eliade (9. märts 1907 Bukarest – 22. aprill 1986 Chicago) oli Rumeenia päritolu usundiloolane ja romaanikirjanik.
Uus!!: Jaanipäev ja Mircea Eliade · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Jaanipäev ja Muhu · Näe rohkem »
Muna (toiduaine)
Kanamunad Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Uus!!: Jaanipäev ja Muna (toiduaine) · Näe rohkem »
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Uus!!: Jaanipäev ja Näkk · Näe rohkem »
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Uus!!: Jaanipäev ja Nõidus · Näe rohkem »
Ohverdamine
Ohverdamine (eesti keeles arhailisemalt ka andmine, urjamine, kahjamine) on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes.
Uus!!: Jaanipäev ja Ohverdamine · Näe rohkem »
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Uus!!: Jaanipäev ja Pööripäev · Näe rohkem »
Piimakarjakasvatus
Holsteini tõugu lehmad Piimakarjakasvatus on loomakasvatuse haru, kus tegeldakse piimaveiste aretamise ja pidamisega peamiselt piima saamiseks.
Uus!!: Jaanipäev ja Piimakarjakasvatus · Näe rohkem »
Piip
Piip Piip on kahast (suitsetatava aine kamber) ja varrest (suitsutorust) koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks.
Uus!!: Jaanipäev ja Piip · Näe rohkem »
Piret Õunapuu
Piret Õunapuu (sünninimi Piret Kalm; sündinud 19. augustil 1955) on eesti etnograaf.
Uus!!: Jaanipäev ja Piret Õunapuu · Näe rohkem »
President
President on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel.
Uus!!: Jaanipäev ja President · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Jaanipäev ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Riigipüha
Riigipüha (ka riiklik püha) on seadusega kehtestatud üleriigiline püha, mis kordub igal aastal, on tavaliselt tööst vaba ning mil on kombeks (või kohustuslik) heisata majadele riigilipud.
Uus!!: Jaanipäev ja Riigipüha · Näe rohkem »
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Uus!!: Jaanipäev ja Ristija Johannes · Näe rohkem »
Rumeenlased
Rumeenlaste diasporaa Rumeenlased (endanimetus români) on Rumeenias elav romaani rahvas.
Uus!!: Jaanipäev ja Rumeenlased · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Jaanipäev ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sügelised
Sügelised (ladina keeles scabies) on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit.
Uus!!: Jaanipäev ja Sügelised · Näe rohkem »
Sõnajalaõis
Sõnajalaõis on folklooris sõnajalal ainult jaaniööl esinev õis, mille leidmine on seotud suurte raskustega.
Uus!!: Jaanipäev ja Sõnajalaõis · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Jaanipäev ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Sulane
Sulane on keskaegse Eesti talupojaühiskonna sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Jaanipäev ja Sulane · Näe rohkem »
Tänapäev
Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Jaanipäev ja Tänapäev · Näe rohkem »
Tubakakott
Tubakakott Põhjamaade muuseumis Tubakakott (Saaremaal ka pakikottEesti murrete sõnaraamat) on kott piibutubaka hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.
Uus!!: Jaanipäev ja Tubakakott · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Jaanipäev ja Tulekahju · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Jaanipäev ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valged ööd
Valge öö Peterburis Valged ööd tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni.
Uus!!: Jaanipäev ja Valged ööd · Näe rohkem »
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Uus!!: Jaanipäev ja Või · Näe rohkem »
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Uus!!: Jaanipäev ja Võidupüha · Näe rohkem »
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Uus!!: Jaanipäev ja Võnnu lahing · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Jaanipäev ja 1919 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Jaanipäev ja 1934 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Jaanipäev ja 1993 · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: Jaanipäev ja 23. juuni · Näe rohkem »
24. juuni
24.
Uus!!: Jaanipäev ja 24. juuni · Näe rohkem »
