Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda

Jamburgi kindlus vs. Kahekümneviieaastane sõda

Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal. Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Sarnasusi Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda

Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Kingissepp, Liivi sõda, Novgorodi vabariik.

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Jamburgi kindlus ja Kingissepp · Kahekümneviieaastane sõda ja Kingissepp · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Jamburgi kindlus ja Liivi sõda · Kahekümneviieaastane sõda ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Jamburgi kindlus ja Novgorodi vabariik · Kahekümneviieaastane sõda ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda

Jamburgi kindlus on 19 suhted, samas Kahekümneviieaastane sõda 168. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 1.60% = 3 / (19 + 168).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Jamburgi kindlus ja Kahekümneviieaastane sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »