Sisukord
45 suhted: Avatud lähtekood, Baitkood, Brauser, C (programmeerimiskeel), C Sharp, C++, Clojure, De facto, Ecma International, ECMAScript, GNU GPL, Groovy, Harilik tamm, Hello world, Imperatiivne programmeerimine, Interpretaator, Jaava, James Gosling, Java virtuaalmasin, JavaScript, Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine, Kompilaator, Lähtekood, Masinakeel, Mängukonsool, Objektorienteeritud programmeerimine, Oracle Corporation, PHP, Programmeerimiskeel, Python (programmeerimiskeel), Ruby (programmeerimiskeel), Sülearvuti, Scala (programmeerimiskeel), Smalltalk, Standard, Struktureeritud programmeerimine, Sun Microsystems, Superarvuti, Tugev ja nõrk tüüpimine, Vabavara, Virtuaalmasin, 1991, 20. aprill, 2006, 2009.
- Objektorienteeritud programmeerimiskeeled
- Programmeerimiskeeled
Avatud lähtekood
Avatud lähtekood (inglise keeles open source) tähendab avalikku ja vaba juurdepääsu toote lähtekoodile.
Vaata Java ja Avatud lähtekood
Baitkood
Baitkood (ingl. bytecode, mõnikord ka p-kood, p-kood porditavast koodist, ingl. portable code) on käsustiku vorm, mis on projekteeritud tõhusaks käivitamiseks tarkvaralise interpretaatori poolt.
Vaata Java ja Baitkood
Brauser
Brauser, ka veebibrauser (inglise keeles web browser), (veebilehitseja pole selles tähenduses soovitatav) on rakendusprogramm Internetis liikumiseks ja veebilehtede kuvamiseks.
Vaata Java ja Brauser
C (programmeerimiskeel)
C (hääldus inglispäraselt) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970.
Vaata Java ja C (programmeerimiskeel)
C Sharp
Selle artikli pealkiri peaks olema C#, kuid vikitarkvara ei võimalda sellist pealkirja. C# (loetakse C Sharp) on üldotstarbeline programmeerimiskeel.
Vaata Java ja C Sharp
C++
C++ on üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.
Vaata Java ja C++
Clojure
Clojure on dünaamilise tüübisüsteemiga funktsionaalne Lispi programmeerimiskeele dialekt, mis töötab Java platvormil.
Vaata Java ja Clojure
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Java ja De facto
Ecma International
Ecma International on 1961.
Vaata Java ja Ecma International
ECMAScript
ECMAScript ehk ECMA-262 on Ecma International poolt standardiseeritud programmeerimiskeel.
Vaata Java ja ECMAScript
GNU GPL
GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.
Vaata Java ja GNU GPL
Groovy
Apache Groovy on Java süntaksiga ühilduv objektorienteeritud programmeerimiskeel.
Vaata Java ja Groovy
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Java ja Harilik tamm
Hello world
PHP koodis "Hello world" programm on arvutiprogramm, mis ei tee mitte midagi muud kui väljastab ekraanile teksti "Hello, World!" (inglise keeles "Tere, maailm!").
Vaata Java ja Hello world
Imperatiivne programmeerimine
Imperatiivne programmeerimine on programmeerimise paradigma, mis kirjeldab arvutust käskudena, mis muudavad programmi olekut.
Vaata Java ja Imperatiivne programmeerimine
Interpretaator
Interpretaator on arvutiprogramm masinkoodiks kompileerimata programmikoodi käivitamiseks.
Vaata Java ja Interpretaator
Jaava
Kitsekarjus Lääne-Jaavas Jaava (indoneesia keeles: Jawa; jaava keeles ꦗꦮ) on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus.
Vaata Java ja Jaava
James Gosling
James Gosling (sünninimega James Arthur Gosling, sündinud 19. mail 1955 Calgarys) on Kanada arvutiteadlane ja Java programmeerimiskeele autor.
Vaata Java ja James Gosling
Java virtuaalmasin
Java virtuaalmasin (inglise keeles Java Virtual Machine) on abstraktne masin, mis interpreteerib kompileeritud Java baitkoodi arvuti protsessorile arusaadavateks instruktsioonideks.
Vaata Java ja Java virtuaalmasin
JavaScript
JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida peamiselt kasutatakse koos HTML'i ja CSS'iga, et veebisaite teha.
Vaata Java ja JavaScript
Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine
Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine ehk klassipõhine programmeerimine on objektorienteeritud programmeerimise (OOP) stiil, kus pärimine käib klasside kaudu, mitte objektide enda kaudu (prototüübipõhine programmeerimine).
Vaata Java ja Klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine
Kompilaator
Kompilaator ehk translaator on arvutiprogramm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood).
Vaata Java ja Kompilaator
Lähtekood
integreeritud arenduskeskkonnas Lähtekood (kõnekeeles kood) on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske.
Vaata Java ja Lähtekood
Masinakeel
Masinakeelemonitor monoplaatarvutis WDC 65816/65802, monitor näitab disassemblerit, protsesside registrit ja mälutõmmiseid Masinakeel (ka masinkeel, masinkood, masinakood) on programmeerimiskeel, mis on arvuti protsessorile otseselt arusaadav.
Vaata Java ja Masinakeel
Mängukonsool
Kaheksanda generatsiooni konsool Nintendo Wii U jõudis turule 2012. aastal Mängukonsool on interaktiivne meelelahutuseks mõeldud arvuti või kohandatud arvutisüsteem, mis tekitab videot kuvava signaali, mida saab kasutada kuvariga (nt televiisor, kuvar jne), et kuvada videomängu.
Vaata Java ja Mängukonsool
Objektorienteeritud programmeerimine
Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimise paradigma, mis kasutab "objekte" – andmestruktuure, mis koosnevad andmeväljadest ning meetoditest.
Vaata Java ja Objektorienteeritud programmeerimine
Oracle Corporation
Oracle Corporation on Ameerika Ühendriikide hargmaine tehnoloogiaarendusettevõte, mille peakorter asub Texase osariigis, Austini linnas.
Vaata Java ja Oracle Corporation
PHP
PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.
Vaata Java ja PHP
Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
Vaata Java ja Programmeerimiskeel
Python (programmeerimiskeel)
Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.
Vaata Java ja Python (programmeerimiskeel)
Ruby (programmeerimiskeel)
Ruby on interpreteeritav programmeerimiskeel, mille looja on Yukihiro Matsumoto.
Vaata Java ja Ruby (programmeerimiskeel)
Sülearvuti
Acer Aspire 8920 Sülearvuti ehk süler, kõnekeeles ka läpakas (inglise keeles laptop) ja rüperaal, on kaasaskantav arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.
Vaata Java ja Sülearvuti
Scala (programmeerimiskeel)
Scala on üldotstarbeline platvormist sõltumatu objektorienteeritud programmeerimiskeel, mis toetab funktsionaalprogrammeerimist ja tugevat staatilist tüübisüsteemi.
Vaata Java ja Scala (programmeerimiskeel)
Smalltalk
Smalltalk on objektorienteeritud dünaamiliselt tüübitud reflektiivne programmeerimiskeel.
Vaata Java ja Smalltalk
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Vaata Java ja Standard
Struktureeritud programmeerimine
Struktureeritud programmeerimine on programmeerimisstiil, mis seisneb peamiselt goto lausendi kasutamise vältimises.
Vaata Java ja Struktureeritud programmeerimine
Sun Microsystems
Sun Microsystems, Inc. oli arvutifirma, mis loodi 24.
Vaata Java ja Sun Microsystems
Superarvuti
IBM Roadrunner oli esimene superarvuti, mis suutis teha üle petafloppi ehk kvadriljoni arvutuse sekundis Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlusvõimsuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Vaata Java ja Superarvuti
Tugev ja nõrk tüüpimine
Programmeerimises klassifitseeritakse programmeerimiskeeli kõnekeelselt selle põhjal, kas keele tüübisüsteem teeb sellest tugeva või nõrga tüüpsusega keele.
Vaata Java ja Tugev ja nõrk tüüpimine
Vabavara
Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.
Vaata Java ja Vabavara
Virtuaalmasin
VirtualBox võimaldab luua mitu virtuaalmasinat, mis töötavad korraga samas arvutis Virtuaalmasin (tuleneb inglise keelsest "virtual machine") on tarkvara ja/ või seadme süsteem, mis emuleerib riistvara platvormi (sihtkoha platvorm, kliendi platvorm) ja täidab programme sihtkoha platvormile "peremees"-platvormil (host-platform); või masin, mis virtualiseerib ükskõik millist platvormi ja loob sellel keskkondi, mis omaette isoleerivad programme või isegi operatsioonsüsteeme.
Vaata Java ja Virtuaalmasin
1991
1991.
Vaata Java ja 1991
20. aprill
20.
Vaata Java ja 20. aprill
2006
2006.
Vaata Java ja 2006
2009
2009.
Vaata Java ja 2009
Vaata ka
Objektorienteeritud programmeerimiskeeled
- C++
- COBOL
- Common Lisp
- Fortran
- FreeBASIC
- Java
- Kotlin (programmeerimiskeel)
- Lua
- PHP
- Perl
- Python (programmeerimiskeel)
- Ruby (programmeerimiskeel)
- Scala (programmeerimiskeel)
- Smalltalk
- Tcl
- Turbo Pascal
- Vala
- Visual Basic
- Visual Basic 2005
- Visual FoxPro
- Windows PowerShell
Programmeerimiskeeled
- APL
- Ada (programmeerimiskeel)
- BASIC
- C Sharp
- Clojure
- Elixir
- Erlang
- Factor
- FreeBASIC
- Go (programmeerimiskeel)
- Haxe
- Java
- Kotlin (programmeerimiskeel)
- Lisp
- Logo (programmeerimiskeel)
- Lua
- PHP
- Perl
- Programmeerimiskeel
- Python (programmeerimiskeel)
- Scala (programmeerimiskeel)
- Smalltalk
- Vala
- Visual Basic
- Visual FoxPro
Tuntud ka kui Java (programmeerimiskeel).

