Jeruusalemm ja Patuoinas (maal)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jeruusalemm ja Patuoinas (maal)

Jeruusalemm vs. Patuoinas (maal)

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn. "Patuoinas" (inglise keeles "Scapegoat" (sõna-sõnalt 'patukits') on inglise kunstniku William Holman Hunti (1827–1910) õlimaal lõuendil. Ajavahemikus 1854–1856 valminud teosel on kujutatud kolmandas Moosese raamatus kirjeldatud patuoinast. Lunastuspühal mähiti kitse sarvede ümber kogukonna patte sümboliseeriv punane kangas ja aeti kits minema. Sel moel vabanes kogukond pattudest. Hunt alustas maalimist Surnumere kaldal ja lõpetas teose oma Londoni ateljees. Maalist valmis kaks versiooni. Esimesena valminud väiksem, tumedama karvaga kitse ja vikerkaarega teos asub Manchesteris, teine Liverpooli lähedal Port Sunlightis Leedi Leveri galeriis. Kunstnik maalis neid versioone vaheldumisi, aga väiksemat, Manchesteri versiooni peetakse eeltööks suuremale, Liverpooli versioonile, sest just selle saatis kunstnik Kuningliku Kunstiakadeemia näitusele. Kolmandas Moosese raamatus on kirjeldatud patuoinast, kes tuleb israeliitide hõimude karjadest rituaalselt välja heita osana pattude andekssaamise protsessist. Kooskõlas traditsioonilise kristliku teoloogiaga uskus William Hunt, et patuoinas oli Jeesuse lunastusohvri eelkäija ja sümboliseeris Jeesuse seda külge, mida Jesaja on kirjeldanud kui Jumala kannatavat teenrit. Hunt laskis pildiraamile kirjutada kaks piiblitsitaati: «Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast peksetuks ja vaevatuks!» (Jesaja 53:4) ja «Sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale, sikk lastagu kõrves lahti.» (Kolmas Moosese raamat 16:22). "Patuoinas" on ainus suur teos, mis valmis Huntil tema esimese reisi ajal pühale maale. Selle reisi võttis ta ette sisemise religioossuse kriisi tõttu. Ta käis piibli sündmustikuga seotud paikades, et uurida usu ja tõe seost. Jeruusalemmas kohtus ta müstiku ja maailmalõpukuulutaja Henry Wentworth Monkiga, kellel olid oma seisukohad patuoina tähenduse ja viimsepäeva peatse tuleku kohta. Usuliselt kuuluvuselt oli ta kristlik sionist. Hunt valis maali teema toorast ja see oli osa juutide kristlusse ümberpööramise programmist. Tema meelest sobis judaismi seisukoht patuoina tähendusest kokku kristluse õpetusega Messiast kui kannatavast kujust. Ta kirjutas maalikunstnikust sõbrale John Everett Millais'le: «Ma olen rõõmus, et võib olla vahend, mis juhatab iga vastuvõtliku juudi nägema vihjet Messiale sellisena, nagu ta oli, mitte niisugusena, nagu teda mõistavad nemad, ajutise kuningana.».

Judaism

Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.

Jeruusalemm ja Judaism · Judaism ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Jeruusalemm ja Juudid · Juudid ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Jeruusalemm ja Kristlus · Kristlus ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Jeruusalemm ja Piibel · Patuoinas (maal) ja Piibel · Näe rohkem »