Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Jesuiidid ja Tartu ajalugu
Jesuiidid ja Tartu ajalugu on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Liivi sõda, Liivimaa, Poola aeg, Rzeczpospolita, Tartu jesuiitide seminar, Tartu Maarja kirik, Tartu piiskopkond, Zygmunt II August, 16. sajand.
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Jesuiidid · Ivan Julm ja Tartu ajalugu ·
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Jam-Zapolski vaherahu ja Jesuiidid · Jam-Zapolski vaherahu ja Tartu ajalugu ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Jesuiidid ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Tartu ajalugu ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Jesuiidid ja Liivimaa · Liivimaa ja Tartu ajalugu ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Jesuiidid ja Poola aeg · Poola aeg ja Tartu ajalugu ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Jesuiidid ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Tartu ajalugu ·
Tartu jesuiitide seminar
Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.
Jesuiidid ja Tartu jesuiitide seminar · Tartu ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar ·
Tartu Maarja kirik
Tartu Maarja kirik on 1842.
Jesuiidid ja Tartu Maarja kirik · Tartu Maarja kirik ja Tartu ajalugu ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Jesuiidid ja Tartu piiskopkond · Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Jesuiidid ja Zygmunt II August · Tartu ajalugu ja Zygmunt II August ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Jesuiidid ja Tartu ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Jesuiidid ja Tartu ajalugu
Võrdlus Jesuiidid ja Tartu ajalugu
Jesuiidid on 53 suhted, samas Tartu ajalugu 364. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 2.64% = 11 / (53 + 364).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Jesuiidid ja Tartu ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
