Sisukord
241 suhted: Ajaloo Instituut, Aleksander Tõnisson, Allohvitser, Amandus Adamson, Anne Lange, Ants Piibu valitsus, Ants Piip, Audoktor, Austria-Ungari, § 58, Õllepruuli tänav, Baltisakslased, Butõrka, Dessant, Diviis, Eduard Laaman, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Ingeri, Eesti kaitsevägi, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Erinõupidamine, Esimene maailmasõda, FDC, Friedrich Akel, Galiitsia, Georgi mõõk, Grenader, Hannes Walter, Heino Arumäe, Helsingi, Hengo Tulnola, I Riigikogu, II Riigikogu, III Riigikogu, Iisrael, Ilmamaa, Indrek Tarand, Ingeri, Iraak, Irene Lään, IV Riigikogu, Ivanovo, Jaak Pihlak, Jaan Maide, Johan Laidoneri mälestussammas, ... Laienda indeks (191 rohkem) »
- Eesti kindralid
- Eesti vabadusvõitlejad
- I Riiginõukogu liikmed
Ajaloo Instituut
Ajaloo Instituut oli aastatel 1947–2015 teadusasutus Tallinnas, lõpuperioodil Tallinna Ülikooli autonoomne allüksus, kus tegeldi ajaloo uurimise ja õpetamisega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
Vaata Johan Laidoner ja Ajaloo Instituut
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata Johan Laidoner ja Aleksander Tõnisson
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Johan Laidoner ja Allohvitser
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Vaata Johan Laidoner ja Amandus Adamson
Anne Lange
Anne Lange (aastatel 1988–1996 Anne Allpere; sündinud 16. juulil 1962) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent.
Vaata Johan Laidoner ja Anne Lange
Ants Piibu valitsus
Ants Piibu valitsus tegutses 26. oktoobrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921.
Vaata Johan Laidoner ja Ants Piibu valitsus
Ants Piip
Ants Piip (28. veebruar 1884 Anikatsi, Tuhalaane vald, Viljandimaa – 1. oktoober 1942 Nõroblagi vangilaager, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.
Vaata Johan Laidoner ja Ants Piip
Audoktor
Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.
Vaata Johan Laidoner ja Audoktor
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Johan Laidoner ja Austria-Ungari
§ 58
§ 58 oli 1926.
Vaata Johan Laidoner ja § 58
Õllepruuli tänav
Õllepruuli tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Vaata Johan Laidoner ja Õllepruuli tänav
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Johan Laidoner ja Baltisakslased
Butõrka
"Butõrka" 1890. aastal "Butõrka" on kinnipidamisasutus Moskvas.
Vaata Johan Laidoner ja Butõrka
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Vaata Johan Laidoner ja Dessant
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Johan Laidoner ja Diviis
Eduard Laaman
Gori šarž Eduard Laamanist Eduard Laaman (31. jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.
Vaata Johan Laidoner ja Eduard Laaman
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ingeri
Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti Ingeri
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti kaitsevägi
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti Kunstimuuseum
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti Rahvavägi
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti rahvusväeosad
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee (vene keeles Главный комитет воинов-эстов) oli 1.–5.
Vaata Johan Laidoner ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Johan Laidoner ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Erinõupidamine
Erinõupidamine oli Venemaa keisririigi ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi kohtuväline repressiivorgan.
Vaata Johan Laidoner ja Erinõupidamine
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Johan Laidoner ja Esimene maailmasõda
FDC
FDC võib tähendada järgmist.
Vaata Johan Laidoner ja FDC
Friedrich Akel
Friedrich Karl Akel (5. september 1871 Hendrikmõisa karjamõis, Kaubi vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 3. juuli 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik ja diplomaat, elukutselt arst.
Vaata Johan Laidoner ja Friedrich Akel
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Johan Laidoner ja Galiitsia
Georgi mõõk
Georgi mõõk (ka Püha Georgi mõõk; vene keeles Золотое оружие «За храбрость»; enne 1913. aastat (Georgi) kuldmõõk) oli Vene keisririigi autasu.
Vaata Johan Laidoner ja Georgi mõõk
Grenader
Grenader on eliitväeosa jalaväelane, algselt käsigranaate heitev sõdur.
Vaata Johan Laidoner ja Grenader
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Hannes Walter
Heino Arumäe
Heino Arumäe (sündinud 21. augustil 1928 Mäetaguse vallas) on eesti ajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Heino Arumäe
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Helsingi
Hengo Tulnola
Hengo Tulnola VR I/3 (kuni 1922. aastani Hugo Tschuhna; 1922–1936 Hugo Tulnola; 16. oktoober 1897 Navi, Aleksandri vald, Võrumaa – 17. jaanuar 1986 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major) ja taarausuline, ajaloolane, kodu-uurija ja genealoog.
Vaata Johan Laidoner ja Hengo Tulnola
I Riigikogu
I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.
Vaata Johan Laidoner ja I Riigikogu
II Riigikogu
II Riigikogu volitused kestsid 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Vaata Johan Laidoner ja II Riigikogu
III Riigikogu
III Riigikogu oli Eesti esindusorgan 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929.
Vaata Johan Laidoner ja III Riigikogu
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Johan Laidoner ja Iisrael
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata Johan Laidoner ja Ilmamaa
Indrek Tarand
Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi liikmena Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud ACTA-vastasel meeleavaldusel Indrek Tarand (sündinud 3. veebruaril 1964 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, riigiametnik ja diplomaat.
Vaata Johan Laidoner ja Indrek Tarand
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Johan Laidoner ja Ingeri
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Vaata Johan Laidoner ja Iraak
Irene Lään
Irene Lään (1973. aastani Haak; sündinud 17. oktoobril 1940 Moskvas) on eesti telerežissöör ja filmilavastaja.
Vaata Johan Laidoner ja Irene Lään
IV Riigikogu
IV Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932.
Vaata Johan Laidoner ja IV Riigikogu
Ivanovo
Ivanovo (vene Иваново) on linn Venemaal, Ivanovo oblasti keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Ivanovo
Jaak Pihlak
Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi Muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" Viljandimaa Vabadussammas avatuna Võidupühal, 23.06.2023 Vabaduse platsil Viljandis Jaak Pihlak (sündinud 1.
Vaata Johan Laidoner ja Jaak Pihlak
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Johan Laidoner ja Jaan Maide
Johan Laidoneri mälestussammas
Johan Laidoneri mälestussammas Johan Laidoneri mälestussammas on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardja külas asuv Vabadussõja väejuhi Johan Laidoneri sünnikohta (Raba talu) tähistav mälestusmärk.
Vaata Johan Laidoner ja Johan Laidoneri mälestussammas
Johan Laidoneri ratsamonument
pisi Johan Laidoneri ratsamonument on kindral Johan Laidoneri mälestuseks püstitatud mälestusmärk Viljandis Lossimägedes.
Vaata Johan Laidoner ja Johan Laidoneri ratsamonument
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata Johan Laidoner ja Johan Pitka
Johannes Orasmaa
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Vaata Johan Laidoner ja Johannes Orasmaa
Kaarel Eenpalu
Kaarel August Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl-August Einbund, kuni 8. märtsini 1935 Karl-August Eenpalu; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1.
Vaata Johan Laidoner ja Kaarel Eenpalu
Kaarel Robert Pusta
Kaarel Robert Pusta VR III/1 (ka Karl Robert Pusta; 1. märts 1883 Narva – 4. mai 1964 Madrid) oli Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat.
Vaata Johan Laidoner ja Kaarel Robert Pusta
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Vaata Johan Laidoner ja Kaitseväe peastaap
Karl Kark
Karl Kark (3. jaanuar 1883 (vkj 22. detsember 1882) Hellenurme vald, Tartumaa – 1. detsember 1924 Tallinn) oli eesti insener, Friedrich Akeli valitsuse teedeminister.
Vaata Johan Laidoner ja Karl Kark
Karl Parts
Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa – 1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1919).
Vaata Johan Laidoner ja Karl Parts
Karl Tallo
Karl Tallo VR I/3 (17. veebruar 1891 Tali vald, Pärnumaa, Liivimaa – 24. aprill 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Johan Laidoner ja Karl Tallo
Karl Terras
Karl Johannes Terras (9. september 1890 Vaivara vald, Virumaa – 16.oktoober 1942 Kirovi oblast) oli jurist, Eesti Vabariigi riigisekretär 1921–1940, I Riiginõukogu liige.
Vaata Johan Laidoner ja Karl Terras
Karutapja orden
Karutapja orden Karutapja orden (läti Lāčplēša Kara ordenis) on Läti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919.
Vaata Johan Laidoner ja Karutapja orden
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Johan Laidoner ja Kaukaasia
Kaupo Deemant
Kaupo Deemant (12. veebruar 1936 Kõrgepalu, Võrumaa – 14. juuni 2010 Tallinn) oli eesti ajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Kaupo Deemant
Käsundusohvitser
Käsundusohvitser ehk adjutant on kõrgema ülema või asutuse antud eriülesandeid täitev ohvitser.
Vaata Johan Laidoner ja Käsundusohvitser
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Johan Laidoner ja Küüditamine
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Vaata Johan Laidoner ja Küllo Arjakas
Kõne Tallinna juutkonnale
Kõne Tallinna juutkonnale oli 29.
Vaata Johan Laidoner ja Kõne Tallinna juutkonnale
Kindral Johan Laidoneri Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts on Eesti selts.
Vaata Johan Laidoner ja Kindral Johan Laidoneri Selts
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Johan Laidoner ja Kindralleitnant
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Johan Laidoner ja Kindralmajor
Klaus Scheel
Klaus Scheel, teistel andmetel Claus Scheel, ka Klaus Harry (28. mai 1890 Kadrina küla – 30. juuli 1961 Saksamaa Baden-Baden) oli baltisaksa päritolu eesti majandustegelane Scheelide suguvõsast.
Vaata Johan Laidoner ja Klaus Scheel
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Johan Laidoner ja Kompanii
Koolikooperatiiv
Koolikooperatiiv (ka Kooli-Kooperatiiv) oli 1930. aastatel Tallinnas tegutsenud ettevõte.
Vaata Johan Laidoner ja Koolikooperatiiv
Korporatsioon Leola
Korporatsioon Leola (Korp! Leola, Üliõpilaskorporatsioon Leola) on 1920.
Vaata Johan Laidoner ja Korporatsioon Leola
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Vaata Johan Laidoner ja Korporatsioon Sakala
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Johan Laidoner ja Korpus (sõjandus)
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Johan Laidoner ja Leedu
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Johan Laidoner ja Liepāja
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata Johan Laidoner ja Loodearmee
Luure
Luure on salajase või raskesti kättesaadava teabe kogumine ja edastamine, laiemas tähenduses ka lihtsalt varjatult informatsiooni kogumine teabehankeprotsessis.
Vaata Johan Laidoner ja Luure
Magnus Ilmjärv
Magnus Ilmjärv (sündinud 31. augustil 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Magnus Ilmjärv
Maimu Berg
Maimu Berg (1969. aastani Seping, 1969–1979 Vahing; sündinud 27. augustil 1945 Tallinnas) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija, ajakirjanik ja poliitik.
Vaata Johan Laidoner ja Maimu Berg
Maria Laidoner
Maria Laidoner (kuni 1911 Maria Kruszewska, ka Maria Kruszewska-Skarbek; 7. detsember 1888 Kruszewo – 12. november 1978 Jämejala) oli poola päritolu Eesti pianist ja klaveriõpetaja, kindral Johan Laidoneri abikaasa.
Vaata Johan Laidoner ja Maria Laidoner
Mart Kivastik
Mart Kivastik mais 2019 Mart Kivastik (sündinud 4. märtsil 1963) on eesti kirjanik.
Vaata Johan Laidoner ja Mart Kivastik
Mart Tuisk
Mart Tuisk (ka Märt Tuisk) VR I/3 (13. detsember 1889 Elbi, Tori vald, Pärnumaa – 30. aprill 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Johan Laidoner ja Mart Tuisk
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Johan Laidoner ja Mati Õun
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Johan Laidoner ja Moskva
Mosul
Mosuli suur mošee Mosul on linn Iraagis, Nīnawá kubernerkonna keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Mosul
Murmansk
Murmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn.
Vaata Johan Laidoner ja Murmansk
Narva lahing (1919)
Narva lahing oli lahing 18.–19.
Vaata Johan Laidoner ja Narva lahing (1919)
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Johan Laidoner ja Nõukogude Liit
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Johan Laidoner ja Nõukogude Venemaa
Nikolai Kindralstaabi Akadeemia
Nikolai Kindralstaabi Akadeemia (vene keeles Николаевская академия Генерального штаба) oli 1832.
Vaata Johan Laidoner ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemia
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Vaata Johan Laidoner ja Nikolai Reek
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Vaata Johan Laidoner ja Nooremleitnant
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Vaata Johan Laidoner ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Ohvitseride Keskkogu
Raekoja plats 14 Kaitseministeeriumi hoone Sakala tänav 1/3 Ohvitseride Keskkogu oli Eestis enne teist maailmasõda ohvitseridekogude keskorganisatsioon.
Vaata Johan Laidoner ja Ohvitseride Keskkogu
Omniva
Omniva pakiautomaat Pärnu maakonnas, Koonga külas Eesti Posti kirjakast Pärnu Rannahotelli ees Aktsiaselts Eesti Post on Eesti suurim postiteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte.
Vaata Johan Laidoner ja Omniva
Otto Sternbeck
Otto Sternbeck VR I/2 (12. detsember (vkj)/ 24. detsember 1884 Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa – 23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Vaata Johan Laidoner ja Otto Sternbeck
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Johan Laidoner ja Otto Strandman
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Vaata Johan Laidoner ja Palestiina
Paul Bassen-Spiller
Paul Bassen-Spiller (11. juuli 1892 Kuressaare (teistel andmetel Tallinn) – 1. detsember 1962 Uetersen, Schleswig-Holstein Lääne-Saksamaa) oli baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Johan Laidoner ja Paul Bassen-Spiller
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Vaata Johan Laidoner ja Püha Anna orden
Põhjakorpus
Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.
Vaata Johan Laidoner ja Põhjakorpus
Põllumeeste Kogud
Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920.
Vaata Johan Laidoner ja Põllumeeste Kogud
Peep Pillak
Peep Pillak (sündinud 8. veebruaril 1957 Ahjal Põlva rajoonis) on eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat.
Vaata Johan Laidoner ja Peep Pillak
Penza
Penza (varasem eestikeelne nimekuju Pensa; vene Пенза) on linn Venemaal, Penza oblasti keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Penza
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Johan Laidoner ja Peterburi
Peterburi konservatoorium
Peterburi konservatoorium 2013. aastal Peterburi konservatoorium 1913. aastal Peterburi Rimski-Korsakovi-nimeline Riiklik Konservatoorium (vene keeles Санкт-Петербургская государственная консерватория имени Н. А. Римского-Корсакова) on Peterburis asuv kõrgem muusikaõppeasutus, Venemaa vanim konservatoorium.
Vaata Johan Laidoner ja Peterburi konservatoorium
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Johan Laidoner ja Peterburi kubermang
Plastiliin
Plastiliinist hiir Plastiliin (itaalia keeles plastilina) on tehislik kergesti modelleeritav elastne mass.
Vaata Johan Laidoner ja Plastiliin
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Johan Laidoner ja Polkovnik
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Johan Laidoner ja Poola
Priit Herodes
Priit Herodes (sündinud 14. jaanuaril 1948) on eesti heraldik.
Vaata Johan Laidoner ja Priit Herodes
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Johan Laidoner ja Punaarmee
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Vaata Johan Laidoner ja Rahvasteliit
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Reigo Rosenthal
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Johan Laidoner ja Riigikogu
Riiginõukogu
Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.
Vaata Johan Laidoner ja Riiginõukogu
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Vaata Johan Laidoner ja Riigivanem
Riigivanema valimised
Riigivanema valimised olid ette nähtud 22. ja 23. aprilliks 1934.
Vaata Johan Laidoner ja Riigivanema valimised
Rotary klubi
Rotary klubi on rahvusvahelise organisatsiooni Rotary International kohalik esindus (klubi).
Vaata Johan Laidoner ja Rotary klubi
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Johan Laidoner ja Saksa keisririik
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Johan Laidoner ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Vaata Johan Laidoner ja Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Juhataja
Sõjavägede Juhataja oli Eesti relvastatud jõudude rahuaegne juht ajal, mil polnud ametisse nimetatud suuremate volitustega Sõjavägede Ülemjuhatajat.
Vaata Johan Laidoner ja Sõjavägede Juhataja
Sisekaitseülem
Sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.
Vaata Johan Laidoner ja Sisekaitseülem
Solikamsk
Solikamsk on linn Venemaal Permi krais.
Vaata Johan Laidoner ja Solikamsk
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
Vaata Johan Laidoner ja Soomusauto
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
Vaata Johan Laidoner ja Soomusrong
Staabiülem
Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.
Vaata Johan Laidoner ja Staabiülem
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Vaata Johan Laidoner ja Staabikapten
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Vaata Johan Laidoner ja Staap
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Johan Laidoner ja Stockholm
Tadeusz Kasprzycki
Tadeusz Kasprzycki Tadeusz Adam Kasprzycki (16. jaanuar 1891 Varssavi – 4. detsember 1978 Montréal) oli Poola sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Johan Laidoner ja Tadeusz Kasprzycki
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Johan Laidoner ja Tallinn
Tallinna reid
Tallinna reid on Tallinna lahe kagusopp, mis asub Tallinnast põhjas, Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare vahelisel alal.
Vaata Johan Laidoner ja Tallinna reid
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Johan Laidoner ja Tallinna Tehnikaülikool
Tammiskilp
OÜ Tammiskilp oli Eesti kirjastus.
Vaata Johan Laidoner ja Tammiskilp
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Tartu
Tartu ülikooli audoktor
Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.
Vaata Johan Laidoner ja Tartu ülikooli audoktor
Tartu lahing (1919)
Tartu lahing (ka Tähtvere lahing) peeti 13.-14.
Vaata Johan Laidoner ja Tartu lahing (1919)
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Johan Laidoner ja Tartu rahu
Tänapäev
Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.
Vaata Johan Laidoner ja Tänapäev
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Johan Laidoner ja Türgi
Teenetemärkide Komitee
Teenetemärkide Komitee oli Vabariigi Presidendi juures tegutsenud komitee, mis korraldas Eesti teenetemärkide andmist ja sellega seotud tegevust.
Vaata Johan Laidoner ja Teenetemärkide Komitee
Terje Ojaver
Terje Ojaver 2000. aastal Terje Ojaver (sünninimi Terje Tulik; sündinud 13. oktoobril 1955 Tallinnas) on eesti skulptor.
Vaata Johan Laidoner ja Terje Ojaver
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Vaata Johan Laidoner ja Thbilisi
Theodor Rõuk
Theodor Rõuk VR I/2 (14. detsember 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 21. juuli 1940 Tallinn) oli eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (alamkapten).
Vaata Johan Laidoner ja Theodor Rõuk
Toomas Hiio
Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.
Vaata Johan Laidoner ja Toomas Hiio
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Vaata Johan Laidoner ja Tsensuur
Umara Kirjastus
Umara Kirjastus OÜ on väike kirjastus Tallinnas.
Vaata Johan Laidoner ja Umara Kirjastus
Ussollag
Ussollag (vene keeles Усольлаг ehk Усольский исправительно-трудовой лагерь) oli niinimetatud paranduslike tööde laager Venemaal endises Permi oblastis Solikamskis.
Vaata Johan Laidoner ja Ussollag
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Vaata Johan Laidoner ja Uus Eesti
Vaba Maa
Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.
Vaata Johan Laidoner ja Vaba Maa
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Johan Laidoner ja Vabadusrist
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Johan Laidoner ja Vabadussõda
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Johan Laidoner ja Valgevene
Vanemveebel
Eesti maaväe vanemveebli õlak Vanemveebel on Eesti kaitsejõududes kasutuses olev sõjaväeline auaste, mis on veeblist kõrgem ja staabiveeblist madalam.
Vaata Johan Laidoner ja Vanemveebel
Vardja (Viljandi)
Vardja on küla Viljandimaal Viljandi vallas 10 km Viljandist lõunas.
Vaata Johan Laidoner ja Vardja (Viljandi)
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Vaata Johan Laidoner ja Varrak (kirjastus)
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Varssavi
Väekoondis
Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.
Vaata Johan Laidoner ja Väekoondis
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Johan Laidoner ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Johan Laidoner ja Venemaa Keisririik
Viimsi
Viimsi on alevik Harju maakonnas, Viimsi valla keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Viimsi
Viimsi mõis
Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Johan Laidoner ja Viimsi mõis
Viiratsi vald (Viljandi kihelkond)
Viiratsi vald (saksa keeles Wieratz) oli vald Viljandimaal Viljandi kihelkonnas.
Vaata Johan Laidoner ja Viiratsi vald (Viljandi kihelkond)
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Johan Laidoner ja Viljandi
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Johan Laidoner ja Viljandimaa
Villem Saarsen
Villem Leopold Saarsen (29. september 1891 Viljandi – 29. jaanuar 1982 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Eesti sõjaväeluure viimane ülem (1939–1940).
Vaata Johan Laidoner ja Villem Saarsen
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Johan Laidoner ja Vilnius
Vilno sõjakool
Vilno sõjakool (kuni 1910 Vilno Jalaväe Junkrukool; vene keeles Виленское военное училище) oli aastatel 1864–1917 tegutsenud Venemaa Keisririigi sõjaväeline õppeasutus, mis andis militaarharidust jalaväe allohvitseridele ja nooremohvitseridele.
Vaata Johan Laidoner ja Vilno sõjakool
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata Johan Laidoner ja Vladimir
Vladimiri oblast
Vladimiri oblast on 1.
Vaata Johan Laidoner ja Vladimiri oblast
Voldemar Kures
Voldemar Kures (kuni 19. november 1936 Voldemar Koch; 23. november (vkj) / 5. detsember 1893 Tartu – 29. juuli 1987 Stockholm) oli eesti ajakirjanik ja ametnik.
Vaata Johan Laidoner ja Voldemar Kures
1. detsembri riigipöördekatse
1.
Vaata Johan Laidoner ja 1. detsembri riigipöördekatse
1. Diviis
1.
Vaata Johan Laidoner ja 1. Diviis
1. Eesti jalaväediviis
1.
Vaata Johan Laidoner ja 1. Eesti jalaväediviis
11. märts
11.
Vaata Johan Laidoner ja 11. märts
12. märts
12.
Vaata Johan Laidoner ja 12. märts
12. veebruar
12.
Vaata Johan Laidoner ja 12. veebruar
13. märts
13.
Vaata Johan Laidoner ja 13. märts
15. august
15.
Vaata Johan Laidoner ja 15. august
17. oktoober
17.
Vaata Johan Laidoner ja 17. oktoober
17. veebruar
17.
Vaata Johan Laidoner ja 17. veebruar
1851
1851.
Vaata Johan Laidoner ja 1851
1854
1854.
Vaata Johan Laidoner ja 1854
1884
1884.
Vaata Johan Laidoner ja 1884
1892
1892.
Vaata Johan Laidoner ja 1892
1894
1894.
Vaata Johan Laidoner ja 1894
1895
1895.
Vaata Johan Laidoner ja 1895
1897
1897.
Vaata Johan Laidoner ja 1897
19. juuli
19.
Vaata Johan Laidoner ja 19. juuli
19. veebruar
19.
Vaata Johan Laidoner ja 19. veebruar
1900
1900.
Vaata Johan Laidoner ja 1900
1901
1901.
Vaata Johan Laidoner ja 1901
1902
1902.
Vaata Johan Laidoner ja 1902
1903
1903.
Vaata Johan Laidoner ja 1903
1904
1904.
Vaata Johan Laidoner ja 1904
1909
1909.
Vaata Johan Laidoner ja 1909
1911
1911.
Vaata Johan Laidoner ja 1911
1912
1912.
Vaata Johan Laidoner ja 1912
1913
1913.
Vaata Johan Laidoner ja 1913
1914
1914.
Vaata Johan Laidoner ja 1914
1915
1915.
Vaata Johan Laidoner ja 1915
1918
1918.
Vaata Johan Laidoner ja 1918
1919
1919.
Vaata Johan Laidoner ja 1919
1921
1921.
Vaata Johan Laidoner ja 1921
1924
1924.
Vaata Johan Laidoner ja 1924
1925
1925.
Vaata Johan Laidoner ja 1925
1929
1929.
Vaata Johan Laidoner ja 1929
1934
1934.
Vaata Johan Laidoner ja 1934
1938
1938.
Vaata Johan Laidoner ja 1938
1939
1939.
Vaata Johan Laidoner ja 1939
1940
1940.
Vaata Johan Laidoner ja 1940
1941
1941.
Vaata Johan Laidoner ja 1941
1942
1942.
Vaata Johan Laidoner ja 1942
1945
1945.
Vaata Johan Laidoner ja 1945
1952
1952.
Vaata Johan Laidoner ja 1952
1953
1953.
Vaata Johan Laidoner ja 1953
1954
1954.
Vaata Johan Laidoner ja 1954
1999
1999.
Vaata Johan Laidoner ja 1999
2. detsember
2.
Vaata Johan Laidoner ja 2. detsember
2. Diviis
2.
Vaata Johan Laidoner ja 2. Diviis
20. jaanuar
20.
Vaata Johan Laidoner ja 20. jaanuar
2007
2007.
Vaata Johan Laidoner ja 2007
2008
2008.
Vaata Johan Laidoner ja 2008
22. juuni
22.
Vaata Johan Laidoner ja 22. juuni
23. detsember
23.
Vaata Johan Laidoner ja 23. detsember
23. juuni
23.
Vaata Johan Laidoner ja 23. juuni
24. veebruar
24.
Vaata Johan Laidoner ja 24. veebruar
26. märts
26.
Vaata Johan Laidoner ja 26. märts
26. november
26.
Vaata Johan Laidoner ja 26. november
28. juuni
28.
Vaata Johan Laidoner ja 28. juuni
3. Diviis
3.
Vaata Johan Laidoner ja 3. Diviis
3. jaanuar
3.
Vaata Johan Laidoner ja 3. jaanuar
4. aprill
4.
Vaata Johan Laidoner ja 4. aprill
5. mai
5.
Vaata Johan Laidoner ja 5. mai
7. jaanuar
7.
Vaata Johan Laidoner ja 7. jaanuar
7. märts
7.
Vaata Johan Laidoner ja 7. märts
Vaata ka
Eesti kindralid
- Aleksander Einseln
- Ants Laaneots
- Johan Laidoner
- Martin Herem
- Riho Terras
Eesti vabadusvõitlejad
- Adolf Pilar von Pilchau
- Ageeda Paavel
- Aili Jõgi
- Ants Kaljurand
- Artur Terras
- August Sabbe
- Edgar Savisaar
- Endel Ratas
- Endel Ruberg
- Enn Sarv
- Erik Udam
- Heinz Valk
- Jüri Pertmann
- Johan Laidoner
- Kalev Arro
- Karl Soonpää
- Konstantin Päts
- Marju Lauristin
- Otto Tief
I Riiginõukogu liikmed
- Aleksander (Paulus)
- Aleksander Kask
- Aleksander Naeres
- Aleksander Oinas
- Aleksander Onno
- Aleksander Tõnisson
- Alfred Mõttus
- Alfred Maurer
- Anton Uesson
- Artur Mägi
- August Kohver
- Bernhard Roostfeld
- Friedrich Akel
- Hans Leesment
- Harry-Eduard-Ottokar Koch
- Heinrich Lauri
- Heinrich Neuhaus
- Hendrik Otstavel
- Hugo Bernhard Rahamägi
- Hugo Kaho
- Jüri Jaakson
- Jüri Nuut
- Jaan Masing
- Jaan Soots
- Joakim Puhk
- Johan Haagivang
- Johan Holberg
- Johan Kõpp
- Johan Laidoner
- Johan Müller
- Johan Sihver
- Johannes Kurvits
- Johannes Orasmaa
- Karl Terras
- Linda Eenpalu
- Mihkel Pung
- Oskar Rütli
- Paul Kogerman
- Peeter Puusep
- Rein Marrandi
- Voldemar Päts
- Wilhelm Wrangell
Tuntud ka kui Johan Laidonär, Johann Laidoner, Johann Laidonär, Juhan Laidoner.
, Johan Laidoneri ratsamonument, Johan Pitka, Johannes Orasmaa, Kaarel Eenpalu, Kaarel Robert Pusta, Kaitseväe peastaap, Karl Kark, Karl Parts, Karl Tallo, Karl Terras, Karutapja orden, Kaukaasia, Kaupo Deemant, Käsundusohvitser, Küüditamine, Küllo Arjakas, Kõne Tallinna juutkonnale, Kindral Johan Laidoneri Selts, Kindralleitnant, Kindralmajor, Klaus Scheel, Kompanii, Koolikooperatiiv, Korporatsioon Leola, Korporatsioon Sakala, Korpus (sõjandus), Leedu, Liepāja, Loodearmee, Luure, Magnus Ilmjärv, Maimu Berg, Maria Laidoner, Mart Kivastik, Mart Tuisk, Mati Õun, Moskva, Mosul, Murmansk, Narva lahing (1919), Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Nikolai Kindralstaabi Akadeemia, Nikolai Reek, Nooremleitnant, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Ohvitseride Keskkogu, Omniva, Otto Sternbeck, Otto Strandman, Palestiina, Paul Bassen-Spiller, Püha Anna orden, Põhjakorpus, Põllumeeste Kogud, Peep Pillak, Penza, Peterburi, Peterburi konservatoorium, Peterburi kubermang, Plastiliin, Polkovnik, Poola, Priit Herodes, Punaarmee, Rahvasteliit, Reigo Rosenthal, Riigikogu, Riiginõukogu, Riigivanem, Riigivanema valimised, Rotary klubi, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sõjavägede Ülemjuhataja, Sõjavägede Juhataja, Sisekaitseülem, Solikamsk, Soomusauto, Soomusrong, Staabiülem, Staabikapten, Staap, Stockholm, Tadeusz Kasprzycki, Tallinn, Tallinna reid, Tallinna Tehnikaülikool, Tammiskilp, Tartu, Tartu ülikooli audoktor, Tartu lahing (1919), Tartu rahu, Tänapäev, Türgi, Teenetemärkide Komitee, Terje Ojaver, Thbilisi, Theodor Rõuk, Toomas Hiio, Tsensuur, Umara Kirjastus, Ussollag, Uus Eesti, Vaba Maa, Vabadusrist, Vabadussõda, Valgevene, Vanemveebel, Vardja (Viljandi), Varrak (kirjastus), Varssavi, Väekoondis, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viimsi, Viimsi mõis, Viiratsi vald (Viljandi kihelkond), Viljandi, Viljandimaa, Villem Saarsen, Vilnius, Vilno sõjakool, Vladimir, Vladimiri oblast, Voldemar Kures, 1. detsembri riigipöördekatse, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 11. märts, 12. märts, 12. veebruar, 13. märts, 15. august, 17. oktoober, 17. veebruar, 1851, 1854, 1884, 1892, 1894, 1895, 1897, 19. juuli, 19. veebruar, 1900, 1901, 1902, 1903, 1904, 1909, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1918, 1919, 1921, 1924, 1925, 1929, 1934, 1938, 1939, 1940, 1941, 1942, 1945, 1952, 1953, 1954, 1999, 2. detsember, 2. Diviis, 20. jaanuar, 2007, 2008, 22. juuni, 23. detsember, 23. juuni, 24. veebruar, 26. märts, 26. november, 28. juuni, 3. Diviis, 3. jaanuar, 4. aprill, 5. mai, 7. jaanuar, 7. märts.