Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord

Julgestusgrupp vs. Väegrupp Nord

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus. Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Sarnasusi Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord

Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Georg von Küchler, Idarinne (Teine maailmasõda), Punaarmee, Saksa keel, Teine maailmasõda, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Wehrmacht, 1. mai, 16. armee (Wehrmacht), 18. armee (Wehrmacht).

Georg von Küchler

Georg Carl Wilhelm Friedrich von Küchler (30. mai 1881 – 25. mai 1968) oli teise maailmasõja ajal Saksa kindralfeldmarssal ja sõjakurjategija.

Georg von Küchler ja Julgestusgrupp · Georg von Küchler ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Idarinne (Teine maailmasõda) ja Julgestusgrupp · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Julgestusgrupp ja Punaarmee · Punaarmee ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Julgestusgrupp ja Saksa keel · Saksa keel ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Julgestusgrupp ja Teine maailmasõda · Teine maailmasõda ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

Julgestusgrupp ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Väegrupi Nord tagalapiirkond ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Julgestusgrupp ja Wehrmacht · Väegrupp Nord ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1. mai

1.

1. mai ja Julgestusgrupp · 1. mai ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

16. armee (Wehrmacht)

16.

16. armee (Wehrmacht) ja Julgestusgrupp · 16. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

18. armee (Wehrmacht)

18.

18. armee (Wehrmacht) ja Julgestusgrupp · 18. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord

Julgestusgrupp on 36 suhted, samas Väegrupp Nord 205. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.15% = 10 / (36 + 205).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »