Sarnasusi Jupiter ja Päike
Jupiter ja Päike on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aine (füüsika), Asteroid, Astronoomiline ühik, Diameeter, Ekvaator, Gaas, Geograafiline laius, Hapnik, Heelium, Hiidplaneet, Komeet, Kuu, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Mass, Neoon, Päikeseplekk, Päikesesüsteem, Periheel, Planeet, Raadiolained, Raadius, Süsinik, Tahkis, Tähesuurus, Vesinik.
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Aine (füüsika) ja Jupiter · Aine (füüsika) ja Päike ·
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroid ja Jupiter · Asteroid ja Päike ·
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Astronoomiline ühik ja Jupiter · Astronoomiline ühik ja Päike ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Jupiter · Diameeter ja Päike ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Jupiter · Ekvaator ja Päike ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Jupiter · Gaas ja Päike ·
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Geograafiline laius ja Jupiter · Geograafiline laius ja Päike ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Jupiter · Hapnik ja Päike ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Jupiter · Heelium ja Päike ·
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Hiidplaneet ja Jupiter · Hiidplaneet ja Päike ·
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Jupiter ja Komeet · Komeet ja Päike ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Jupiter ja Kuu · Kuu ja Päike ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Jupiter ja Maa tüüpi planeedid · Maa tüüpi planeedid ja Päike ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Jupiter ja Magnetväli · Magnetväli ja Päike ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Jupiter ja Mass · Mass ja Päike ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Jupiter ja Neoon · Neoon ja Päike ·
Päikeseplekk
Tõrva Astronoomiaklubi Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).
Jupiter ja Päikeseplekk · Päike ja Päikeseplekk ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Jupiter ja Päikesesüsteem · Päike ja Päikesesüsteem ·
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Jupiter ja Periheel · Päike ja Periheel ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Jupiter ja Planeet · Päike ja Planeet ·
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Jupiter ja Raadiolained · Päike ja Raadiolained ·
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Jupiter ja Raadius · Päike ja Raadius ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Jupiter ja Süsinik · Päike ja Süsinik ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Jupiter ja Tahkis · Päike ja Tahkis ·
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Jupiter ja Tähesuurus · Päike ja Tähesuurus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Jupiter ja Päike ühist
- Millised on sarnasused Jupiter ja Päike
Võrdlus Jupiter ja Päike
Jupiter on 153 suhted, samas Päike 91. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 10.66% = 26 / (153 + 91).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Jupiter ja Päike. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: