Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Jupiter ja Täht (astronoomia)
Jupiter ja Täht (astronoomia) on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Astronoomiline ühik, Elektron, Gravitatsioon, Hapnik, Heelium, Magnetväli, Neoon, Päike, Planeet, Punane kääbus, Räni, Süsinik, Taevakeha, Tähesuurus, Tuumasüntees, Vesinik.
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Astronoomiline ühik ja Jupiter · Astronoomiline ühik ja Täht (astronoomia) ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Jupiter · Elektron ja Täht (astronoomia) ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Jupiter · Gravitatsioon ja Täht (astronoomia) ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Jupiter · Hapnik ja Täht (astronoomia) ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Jupiter · Heelium ja Täht (astronoomia) ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Jupiter ja Magnetväli · Magnetväli ja Täht (astronoomia) ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Jupiter ja Neoon · Neoon ja Täht (astronoomia) ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Jupiter ja Päike · Päike ja Täht (astronoomia) ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Jupiter ja Planeet · Planeet ja Täht (astronoomia) ·
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Jupiter ja Punane kääbus · Punane kääbus ja Täht (astronoomia) ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Jupiter ja Räni · Räni ja Täht (astronoomia) ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Jupiter ja Süsinik · Süsinik ja Täht (astronoomia) ·
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Jupiter ja Taevakeha · Täht (astronoomia) ja Taevakeha ·
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Jupiter ja Tähesuurus · Tähesuurus ja Täht (astronoomia) ·
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Jupiter ja Tuumasüntees · Täht (astronoomia) ja Tuumasüntees ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Jupiter ja Täht (astronoomia) ühist
- Millised on sarnasused Jupiter ja Täht (astronoomia)
Võrdlus Jupiter ja Täht (astronoomia)
Jupiter on 153 suhted, samas Täht (astronoomia) 48. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 7.96% = 16 / (153 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Jupiter ja Täht (astronoomia). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
