Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Juuremügarad ja Rakk

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Juuremügarad ja Rakk

Juuremügarad vs. Rakk

endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga. Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Sarnasusi Juuremügarad ja Rakk

Juuremügarad ja Rakk on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Diferentseerumine, DNA, Hapnik, Lämmastik, Nukleotiidid, Rakumembraan, Raud, RNA, Seened, Taimed, Tsütoplasma, Vakuool, Valgud.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Adenosiintrifosfaat ja Juuremügarad · Adenosiintrifosfaat ja Rakk · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Diferentseerumine ja Juuremügarad · Diferentseerumine ja Rakk · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

DNA ja Juuremügarad · DNA ja Rakk · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Juuremügarad · Hapnik ja Rakk · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Juuremügarad ja Lämmastik · Lämmastik ja Rakk · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Juuremügarad ja Nukleotiidid · Nukleotiidid ja Rakk · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Juuremügarad ja Rakumembraan · Rakk ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Juuremügarad ja Raud · Rakk ja Raud · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Juuremügarad ja RNA · RNA ja Rakk · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Juuremügarad ja Seened · Rakk ja Seened · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Juuremügarad ja Taimed · Rakk ja Taimed · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Juuremügarad ja Tsütoplasma · Rakk ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Juuremügarad ja Vakuool · Rakk ja Vakuool · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Juuremügarad ja Valgud · Rakk ja Valgud · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Juuremügarad ja Rakk

Juuremügarad on 87 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 6.01% = 14 / (87 + 146).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Juuremügarad ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »