Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Absoluutselt jäik keha, Deformatsioon, Eesti entsüklopeedia, Elastsus, Füüsikaline suurus, Jõud, Jõumoment, Keha, Konstruktsioon, Koorik, Kumm, Meeter, Nihe (tugevusõpetus), Njuuton, Njuutonmeeter, Paine, Pike, Plaat, Radiaan, Tala, Varras, Vääne, Vedru.
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Uus!!: Jäikus ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Uus!!: Jäikus ja Deformatsioon · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Jäikus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Uus!!: Jäikus ja Elastsus · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Jäikus ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Jäikus ja Jõud · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Jäikus ja Jõumoment · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Jäikus ja Keha · Näe rohkem »
Konstruktsioon
Konstruktsioon ehk tarind on terviklik kogum omavahel seostatud osiseid.
Uus!!: Jäikus ja Konstruktsioon · Näe rohkem »
Koorik
Koorik on üldkeeles kõvaks tõmbunud ainekiht millegi peal või ümber.
Uus!!: Jäikus ja Koorik · Näe rohkem »
Kumm
Kumm võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Jäikus ja Kumm · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Jäikus ja Meeter · Näe rohkem »
Nihe (tugevusõpetus)
Nihe välisjõud Q mõjul. Nihkeks (nihkemoondeks või põikeks) nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged.
Uus!!: Jäikus ja Nihe (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Jäikus ja Njuuton · Näe rohkem »
Njuutonmeeter
Njuuutonmeeter Njuutonmeeter on jõumomendi ühik, tähis N·m.
Uus!!: Jäikus ja Njuutonmeeter · Näe rohkem »
Paine
Paindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub.
Uus!!: Jäikus ja Paine · Näe rohkem »
Pike
Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud.
Uus!!: Jäikus ja Pike · Näe rohkem »
Plaat
Plaadiks nimetatakse mehaanikas prismalist või silindrilist keha, mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega h, on võrreldes teiste mõõtmetega väike.
Uus!!: Jäikus ja Plaat · Näe rohkem »
Radiaan
Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Jäikus ja Radiaan · Näe rohkem »
Tala
* Tala on mõiste mehaanikas ja ehituses.
Uus!!: Jäikus ja Tala · Näe rohkem »
Varras
Varras on tugevusõpetuses ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust.
Uus!!: Jäikus ja Varras · Näe rohkem »
Vääne
Vääne on tugevusõpetuses varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid.
Uus!!: Jäikus ja Vääne · Näe rohkem »
Vedru
keerdvedru tõmbele kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga keerdlvedru survele Teleskoopiline vedru käsitööriistal Lehtvedru veoautol Torsioonvedru Vedru on masina või mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele mõjuval deformeerival jõul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat.
Uus!!: Jäikus ja Vedru · Näe rohkem »
