Sisukord
82 suhted: Adramaa, Alamsaksa keel, Aleksander Veiler, Alempois, Ambla kihelkond, Andres Adamson, Andres Tvauri, Anna kihelkond, Balti keeled, Eesti entsüklopeedia, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV haldusjaotus, Eesti Raamat, Eestimaa kubermang, Eesvokaalid, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Jakob Sõnajalg, Jäneda linnamägi, Järv, Järva maakond, Järva maavolikogu (1940), Järva-Jaani kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa mõisate loend, Jüri Söödor, Kareda, Keel ja Kirjandus, Kesk-Eesti, Koeru kihelkond, Kustas Kotsar, Läpi, Lehtse mõis, Lembit Jaanits, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linnus, Lohu Jaanilinn, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Mihkel Kask, Muinaskihelkond, Nöörkeraamika kultuur, Noorem rauaaeg, Nurmekund, Ortograafia, Paide, ... Laienda indeks (32 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Järvamaa ja Adramaa
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Järvamaa ja Alamsaksa keel
Aleksander Veiler
Aleksander Veiler (1937) Aleksander Veiler (16. märts 1887 Triigi vald, Harjumaa – 17. oktoober 1950 Toronto, Kanada) oli Eesti ajakirjanik, trükitööstur ja poliitik.
Vaata Järvamaa ja Aleksander Veiler
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Järvamaa ja Alempois
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Ambla kihelkond
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Vaata Järvamaa ja Andres Adamson
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Järvamaa ja Andres Tvauri
Anna kihelkond
Anna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Annen) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Anna kihelkond
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Vaata Järvamaa ja Balti keeled
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Järvamaa ja Eesti entsüklopeedia
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Vaata Järvamaa ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV haldusjaotus
Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus.
Vaata Järvamaa ja Eesti NSV haldusjaotus
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Järvamaa ja Eesti Raamat
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Järvamaa ja Eestimaa kubermang
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Vaata Järvamaa ja Eesvokaalid
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Järvamaa ja Enn Tarvel
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Järvamaa ja Evald Tõnisson
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Järvamaa ja Harjumaa
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Järvamaa ja Henriku Liivimaa kroonika
Jakob Sõnajalg
Jakob Sõnajalg (3. november 1887 Mäo vald – 4. mai 1947 Paide) oli Eesti poliitik.
Vaata Järvamaa ja Jakob Sõnajalg
Jäneda linnamägi
Kalijärve poolt Jäneda linnamägi on oosi tüüpi linnamägi Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jäneda külas.
Vaata Järvamaa ja Jäneda linnamägi
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Järvamaa ja Järv
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Järvamaa ja Järva maakond
Järva maavolikogu (1940)
Järvamaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Paides maavalitsuse ruumes.
Vaata Järvamaa ja Järva maavolikogu (1940)
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Järva-Jaani kihelkond
Järva-Madise kihelkond
Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Järvamaa ja Järva-Madise kihelkond
Järvamaa mõisate loend
Järvamaa mõisate loend on Järvamaa mõisate loetelu.
Vaata Järvamaa ja Järvamaa mõisate loend
Jüri Söödor
Jüri Söödor (sünd. 21. aprill 1889 Kulpli talu, Paluküla, Kõo vald, Viljandimaa – 1977) oli Järvamaa koolijuht ning haridus- ja omavalitsustegelane.
Vaata Järvamaa ja Jüri Söödor
Kareda
Kareda on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Järvamaa ja Kareda
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Järvamaa ja Keel ja Kirjandus
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Vaata Järvamaa ja Kesk-Eesti
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Koeru kihelkond
Kustas Kotsar
Gori šarž Kustas Kotsarist Kustas (Gustav) Kotsar (16. veebruar 1872 – 10. aprill 1942) oli Eesti prosaist ja ajakirjanik.
Vaata Järvamaa ja Kustas Kotsar
Läpi
Läpi on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Järvamaa ja Läpi
Lehtse mõis
Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Vaata Järvamaa ja Lehtse mõis
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Järvamaa ja Lembit Jaanits
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Järvamaa ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Järvamaa ja Liivimaa ordu
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Järvamaa ja Linnus
Lohu Jaanilinn
Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi (ka Lohu I linnus) on linnamägi Lohu külas Kohila vallas Rapla maakonnas Keila jõe idakaldal.
Vaata Järvamaa ja Lohu Jaanilinn
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Järvamaa ja Marika Mägi
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Järvamaa ja Mõõgavendade ordu
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Järvamaa ja Mõhu
Mihkel Kask
Mihkel Kask (1935) Mihkel Kask (3. november (vkj)/ 16. november 1903 Kabli küla (tänapäeval Tammuru küla), Kilingi vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 21. märts 1968 Tartu) oli eesti arstiteadlane, Tartu ülikooli professor ja hügieenikateedri juhataja.
Vaata Järvamaa ja Mihkel Kask
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Järvamaa ja Muinaskihelkond
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Vaata Järvamaa ja Nöörkeraamika kultuur
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Vaata Järvamaa ja Noorem rauaaeg
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Järvamaa ja Nurmekund
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Vaata Järvamaa ja Ortograafia
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Järvamaa ja Paide
Paide kihelkond
Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Paide kihelkond
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Järvamaa ja Paide kreis
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Järvamaa ja Paide ordulinnus
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Järvamaa ja Paul Alvre
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Järvamaa ja Paul Johansen
Peetri kihelkond
Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Järvamaa ja Peetri kihelkond
Punakaart
Tehase "Vulkan" punakaartlaste salk. 1917 Punane kaardivägi (vene keeles Красная гвардия) ehk Punakaart oli bolševike partei peamine relvajõud oktoobrirevolutsiooni ajal ja Vene kodusõja alguses aastatel 1917–1918.
Vaata Järvamaa ja Punakaart
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Järvamaa ja Rüütelkond
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Järvamaa ja Richard Kleis
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Järvamaa ja Riia peapiiskopkond
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Järvamaa ja Rootsi aeg
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Järvamaa ja Saksa keel
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Järvamaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Järvamaa ja Silvia Laul
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Järvamaa ja Stensby leping
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Järvamaa ja Taani
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Järvamaa ja Taani hindamisraamat
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Järvamaa ja Tallinn
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Vaata Järvamaa ja Talude päriseksostmine
Tõnis Käsebier
Tõnis Käsebier (1885–1936) oli eesti omavalitsustegelane.
Vaata Järvamaa ja Tõnis Käsebier
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Järvamaa ja Vaiga
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Järvamaa ja Veebruarirevolutsioon
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Järvamaa ja Vello Lõugas
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Järvamaa ja Virumaa
1218
1218.
Vaata Järvamaa ja 1218
1220
1220.
Vaata Järvamaa ja 1220
1227
1227.
Vaata Järvamaa ja 1227
1238
1238.
Vaata Järvamaa ja 1238
1584
1584.
Vaata Järvamaa ja 1584
1950
1950.
Vaata Järvamaa ja 1950
1982
1982.
Vaata Järvamaa ja 1982
28. veebruar
28.
Vaata Järvamaa ja 28. veebruar
Tuntud ka kui Järva, Järva distrikt.