Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus on 70 ühist asja (Unioonpeedia): Abt, Adramaa, Ajalooline Ajakiri, Anti Selart, Artur Vassar, Eesti, Eesti NSV, Eestimaa hertsogkond, Eestlased, Enn Tarvel, Feodalism, Harjumaa, Harri Moora, Identiteet, Ivar Leimus, Juhan Luiga, Kümnis, Klooster, Latgalid, Läänemaa, Leetopiss, Lihula linnus, Liivimaa ordu, Liivlased, Madisepäeva lahing, Mahtra sõda, Marek Tamm, Marksism, Paavst, Paul Johansen, ..., Pihkva, Pihkva vürstiriik, Postimees, Preisimaa, Rahvuslus, Rahvusromantism, Revala, Riia, Ristimine, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Sakslased, Semgalid, Sirp (ajaleht), Soome, Soontagana maalinn, Stensby leping, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Talitee, Tallinn, Tallinna piiskop, Talupoeg, Tartu piiskopkond, Tõnis Lukas, Teadus, Tiina Kala, Toompea loss, Vabadussõda, Vana-Liivimaa, Varbola Jaanilinn, Vasall, Veliki Novgorod, Vikerkaar (ajakiri), Viljandi ordulinnus, Virumaa. Laienda indeks (40 rohkem) »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Abt ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Abt ja Jüriöö ülestõus ·
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Adramaa ja Jüriöö ülestõus ·
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Ajalooline Ajakiri ja Jüriöö ülestõus ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Anti Selart ja Jüriöö ülestõus ·
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Artur Vassar ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Artur Vassar ja Jüriöö ülestõus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Jüriöö ülestõus ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti NSV ja Jüriöö ülestõus ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestimaa hertsogkond ja Jüriöö ülestõus ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlased ja Jüriöö ülestõus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Jüriöö ülestõus ·
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Feodalism · Feodalism ja Jüriöö ülestõus ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa · Harjumaa ja Jüriöö ülestõus ·
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harri Moora · Harri Moora ja Jüriöö ülestõus ·
Identiteet
Identiteet on isiku enesetaju.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Identiteet · Identiteet ja Jüriöö ülestõus ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ivar Leimus · Ivar Leimus ja Jüriöö ülestõus ·
Juhan Luiga
Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Juhan Luiga · Jüriöö ülestõus ja Juhan Luiga ·
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kümnis · Jüriöö ülestõus ja Kümnis ·
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Klooster · Jüriöö ülestõus ja Klooster ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Jüriöö ülestõus ja Latgalid ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa · Jüriöö ülestõus ja Läänemaa ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leetopiss · Jüriöö ülestõus ja Leetopiss ·
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula linnus · Jüriöö ülestõus ja Lihula linnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Jüriöö ülestõus ja Liivimaa ordu ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased · Jüriöö ülestõus ja Liivlased ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Madisepäeva lahing · Jüriöö ülestõus ja Madisepäeva lahing ·
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mahtra sõda · Jüriöö ülestõus ja Mahtra sõda ·
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marek Tamm · Jüriöö ülestõus ja Marek Tamm ·
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marksism · Jüriöö ülestõus ja Marksism ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst · Jüriöö ülestõus ja Paavst ·
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paul Johansen · Jüriöö ülestõus ja Paul Johansen ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva · Jüriöö ülestõus ja Pihkva ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik · Jüriöö ülestõus ja Pihkva vürstiriik ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Postimees · Jüriöö ülestõus ja Postimees ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa · Jüriöö ülestõus ja Preisimaa ·
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvuslus · Jüriöö ülestõus ja Rahvuslus ·
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvusromantism · Jüriöö ülestõus ja Rahvusromantism ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala · Jüriöö ülestõus ja Revala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Jüriöö ülestõus ja Riia ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristimine · Jüriöö ülestõus ja Ristimine ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi · Jüriöö ülestõus ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond · Jüriöö ülestõus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Jüriöö ülestõus ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser · Jüriöö ülestõus ja Saksa-Rooma keiser ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakslased · Jüriöö ülestõus ja Sakslased ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid · Jüriöö ülestõus ja Semgalid ·
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sirp (ajaleht) · Jüriöö ülestõus ja Sirp (ajaleht) ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soome · Jüriöö ülestõus ja Soome ·
Soontagana maalinn
Kunagiste talude varemed maalinnas Soontagana maalinn (10.–13. sajand) paikneb Lääneranna vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soontagana maalinn · Jüriöö ülestõus ja Soontagana maalinn ·
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Stensby leping · Jüriöö ülestõus ja Stensby leping ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre · Jüriöö ülestõus ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Jüriöö ülestõus ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas · Jüriöö ülestõus ja Taani kuningas ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik · Jüriöö ülestõus ja Taani Kuningriik ·
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talitee · Jüriöö ülestõus ja Talitee ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn · Jüriöö ülestõus ja Tallinn ·
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinna piiskop · Jüriöö ülestõus ja Tallinna piiskop ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talupoeg · Jüriöö ülestõus ja Talupoeg ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Jüriöö ülestõus ja Tartu piiskopkond ·
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tõnis Lukas · Jüriöö ülestõus ja Tõnis Lukas ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Teadus · Jüriöö ülestõus ja Teadus ·
Tiina Kala
Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tiina Kala · Jüriöö ülestõus ja Tiina Kala ·
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Toompea loss · Jüriöö ülestõus ja Toompea loss ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vabadussõda · Jüriöö ülestõus ja Vabadussõda ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa · Jüriöö ülestõus ja Vana-Liivimaa ·
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Varbola Jaanilinn · Jüriöö ülestõus ja Varbola Jaanilinn ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall · Jüriöö ülestõus ja Vasall ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Veliki Novgorod · Jüriöö ülestõus ja Veliki Novgorod ·
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vikerkaar (ajakiri) · Jüriöö ülestõus ja Vikerkaar (ajakiri) ·
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ordulinnus · Jüriöö ülestõus ja Viljandi ordulinnus ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa · Jüriöö ülestõus ja Virumaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Jüriöö ülestõus 362. Kuna neil ühist 70, Jaccard indeks on 9.56% = 70 / (370 + 362).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
