Sisukord
172 suhted: Aaspere vald, Ambla kihelkond, Arbavere mõis, Arbavere vald, Arnold Knüpffer (1777–1843), Balti raudtee, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti linnuste loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Eigu mõis, Eramõis, Esimene maailmasõda, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Gustav Beermann, Gustav Johannes Beermann, Haldusüksus, Haljala kihelkond, Haljala vald, Harjumaa, Hõbeda mõis, Hõbeda vald, Heinrich Stahl, Hiis, Hulja mõis, Hulja vald, Ilumäe mõis, Imastu mõis, Imastu vald, Jõepere mõis, Jõepere vald, Jõetaguse mõis (Kadrina), Jõetaguse vald, Joachim Gottlieb Schwabe, Johann Friedrich Hartknoch, Kadrina, Kadrina Katariina kogudus, Kadrina kirik, Kadrina kirikumõis, Kadrina vald, Kalevipoja künnivaod, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kõrve mõis, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kihlevere mõis, Kihlevere vald, Kirikla, Kirikumõis, ... Laienda indeks (122 rohkem) »
Aaspere vald
Aaspere vald (saksa keeles Kattentack) oli vald Haljala kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939.
Vaata Kadrina kihelkond ja Aaspere vald
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Ambla kihelkond
Arbavere mõis
Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Arbavere mõis
Arbavere vald
Arbavere vald (saksa keeles Arbafer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Arbavere vald
Arnold Knüpffer (1777–1843)
Kadrina pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa – 15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa) oli Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.
Vaata Kadrina kihelkond ja Arnold Knüpffer (1777–1843)
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Kadrina kihelkond ja Balti raudtee
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eesti linnuste loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eestimaa kubermang
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eestimaa talurahvaseadused
Eigu mõis
Eigu mõis (saksa keeles Kimmelshof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eigu mõis
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Eramõis
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Kadrina kihelkond ja Esimene maailmasõda
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Vaata Kadrina kihelkond ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Gustav Beermann
Gustav Heinrich Beermann (7. mai (vkj) / 29. mai 1832 Vaimõisa, Märjamaa kihelkond, Läänemaa – 17. jaanuar 1917) oli Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister (Tallinna Kaarli kirik, Tartu Peetri kirik, Narva Peetri kirik), kesg juhatas veel mitme kiriku remonti.
Vaata Kadrina kihelkond ja Gustav Beermann
Gustav Johannes Beermann
Gustav Johannes Beermann (21. juuli/2. august 1870 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 10. aprill 1945 Berliin, Saksamaa) oli eesti vaimulik.
Vaata Kadrina kihelkond ja Gustav Johannes Beermann
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Kadrina kihelkond ja Haldusüksus
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Haljala kihelkond
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Haljala vald
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Harjumaa
Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.
Vaata Kadrina kihelkond ja Hõbeda mõis
Hõbeda vald
Hõbeda vald (saksa keeles Hoebbet) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Hõbeda vald
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Heinrich Stahl
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Vaata Kadrina kihelkond ja Hiis
Hulja mõis
Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Hulja mõis
Hulja vald
Hulja vald (saksa keeles Huljel) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Hulja vald
Ilumäe mõis
Ilumäe mõis (saksa keeles Illomäggi) oli Palmse mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Ilumäe mõis
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Imastu mõis
Imastu vald
Imastu vald (saksa keeles Mönnikorb) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Imastu vald
Jõepere mõis
Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Jõepere mõis
Jõepere vald
Jõepere vald (saksa keeles Joemper) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Jõepere vald
Jõetaguse mõis (Kadrina)
Jõetaguse mõis (saksa keeles Jöhntack) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 24.09.2016), tänapäeva Jõetaguse küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Jõetaguse mõis (Kadrina)
Jõetaguse vald
Jõetaguse vald (saksa keeles Jöhntack) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Jõetaguse vald
Joachim Gottlieb Schwabe
Joachim Gottlieb Schwabe (11. november 1754 Kose – 21. jaanuar 1800 Kadrina) oli baltisaksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik.
Vaata Kadrina kihelkond ja Joachim Gottlieb Schwabe
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Kadrina kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Kadrina
Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kadrina
Kadrina Katariina kogudus
EELK Kadrina Katariina kogudus on luterlik kogudus Kadrinas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kadrina Katariina kogudus
Kadrina kirik
Kadrina Katariina kirik on Eesti kindluskirik Lääne-Viru maakonnas Kadrinas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kadrina kirik
Kadrina kirikumõis
Kadrina kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Katharinen) oli kirikumõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kadrina kirikumõis
Kadrina vald
Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kadrina vald
Kalevipoja künnivaod
Kalevipoja künnivaod on mandriliustiku sulamisel settinud ooside rida Kadrina vallas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kalevipoja künnivaod
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kõrvalmõis
Kõrve mõis
Kõrve mõis, ka Kõrveküla mõis (saksa keeles Corpes, ka Corps) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 17.01.2018), tänapäeva Kõrveküla küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kõrve mõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kihelkond
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kihlevere mõis
Kihlevere mõis, kuni 18.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kihlevere mõis
Kihlevere vald
Kihlevere vald (saksa keeles Kichlefer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kihlevere vald
Kirikla
Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).
Vaata Kadrina kihelkond ja Kirikla
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kirikumõis
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kirjakeel
Kogukond
Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kogukond
Kolu mõis (Kadrina)
Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kolu mõis (Kadrina)
Kolu vald (Kadrina kihelkond)
Kolu vald (saksa keeles Heinrichshof) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kolu vald (Kadrina kihelkond)
Kolu-Pala vald
Kolu-Pala vald (saksa keeles Heinrichshof-Pallal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kolu-Pala vald
Kruusimäe
Kruusimäe (ka Kruusimäe-Kadarpiku) oli küla Virumaal Kadrina kihelkonnas, praeguse Kadapiku küla alal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kruusimäe
Kruusimäe mõis
Kruusimäe mõis (saksa keeles Klingenberg, Payonal) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 13.08.2016), tänapäeva Kadapiku küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kruusimäe mõis
Kuusalu kihelkond
Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kuusalu kihelkond
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Kuusalu vald
Lasila mõis
Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lasila mõis
Lasila vald
Lasila vald (saksa keeles Lassila) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lasila vald
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lääne-Viru maakond
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lühend
Lembit Pärn
Lembit Pärn (vene keeles Лембит Абрамович Пэрн; 20. juuni (vkj)/ 3. juuli 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang – 27. märts 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant 1943), 8. Eesti Laskurkorpuse ülem aastail 1942–1945.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lembit Pärn
Lepiku mõis (Kadrina)
Lepiku mõis (saksa keeles Leppiku) oli Kolu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, (vaadatud 08.05.2020) tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Virumaale Kadrina valda Vaiatu küla territooriumile.
Vaata Kadrina kihelkond ja Lepiku mõis (Kadrina)
Liigvere mõis
Liigvere mõis (saksa keeles Ligfer) oli Hulja mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Liigvere mõis
Loksu mõis
Loksu mõis (saksa keeles Lokso) oli Saksi mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Loksu mõis
Loobu jõgi
Loobu jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Loobu jõgi
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Kadrina kihelkond ja Luule
Mäeotsa linnamägi
Mäeotsa linnamägi on linnamägi Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Võduvere külas Mäeotsa talu piiril.
Vaata Kadrina kihelkond ja Mäeotsa linnamägi
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Kadrina kihelkond ja Märt Uustalu
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Kadrina kihelkond ja Mõõgavendade ordu
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Vaata Kadrina kihelkond ja Mõisnik
Mõndavere mõis
Mõndavere mõis (saksa keeles Möndafer, Moendafer) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 08.05.2020), tänapäeva Mõndavere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Mõndavere mõis
Muike mõis
Muike mõis (saksa keeles Muik) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Muike mõis
Muusi mõis
Muusi mõis (saksa keeles Julienhof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Muusi mõis
Neeruti (Kadrina)
Neeruti on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Neeruti (Kadrina)
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti vald
Neeruti vald (saksa keeles Buxhöwden) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Neeruti vald
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Vaata Kadrina kihelkond ja Omavalitsus
Oonurme mõis (Kadrina)
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Oonurme mõis (Kadrina)
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Kadrina kihelkond ja Otto Strandman
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Kadrina kihelkond ja Paide kreis
Pakitu mõis
Pakitu (saksa keeles Packit) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pakitu mõis
Pala mõis
Pala mõisa peahooneFoto: Ivar Leidus, 13. juuni 2012 Pala mõis (saksa keeles Palla) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pala mõis
Pala mõis (Kadrina)
Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pala mõis (Kadrina)
Pala vald (Kadrina kihelkond)
Pala vald (saksa keeles Pallal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pala vald (Kadrina kihelkond)
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Vaata Kadrina kihelkond ja Palmse mõis
Palmse vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Palmse vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950.
Vaata Kadrina kihelkond ja Palmse vald
Palmse vald (Kadrina kihelkond)
Palmse vald (saksa keeles Palms) oli vald Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Palmse vald (Kadrina kihelkond)
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pastor
Päri mõis (Kadrina)
Päri mõis (saksa keeles Perri) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 13.01.2018), tänapäeva Võduvere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Päri mõis (Kadrina)
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pärisorjus
Polli mõis (Kadrina)
Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Polli mõis (Kadrina)
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Kadrina kihelkond ja Poolmõis
Porkuni vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Porkuni vald (saksa keeles Borkholm) oli vald Väike-Maarja kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 26.02.2016)–1939.
Vaata Kadrina kihelkond ja Porkuni vald
Pressi mõis
Pressi mõis, ka Pressimäe mõis (saksa keeles Pressi) oli Vatku mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Pressi mõis
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Vaata Kadrina kihelkond ja Rahvalaul
Rakvere kihelkond
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Rakvere kihelkond
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Rakvere vald
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Vaata Kadrina kihelkond ja Raudkivi
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Rüütlimõis
Reiner Brocmann
thumb Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija.
Vaata Kadrina kihelkond ja Reiner Brocmann
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Revala
Ristmetsa
Ristmetsa oli küla Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Ristmetsa
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Kadrina kihelkond ja Rootsi aeg
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Vaata Kadrina kihelkond ja Saaga
Sadulamägi
Sadulamägi, 2007 Sadulamägi, 2021 Sadulamägi (ka Neeruti Sadulamägi) on linnamägi Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Neeruti külas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Sadulamägi
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Saksa keel
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Vaata Kadrina kihelkond ja Saksi mõis
Saksi vald
Saksi vald oli vald Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Saksi vald
Saksi vald (Kadrina kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi. Saksi vald jagati Assamalla, Lehtse ja Undla valdade vahel Saksi vald oli vald Kadrina ja Ambla kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Saksi vald (Kadrina kihelkond)
Sakussaare mõis
Sakussaare mõis, ka Sakko mõis (saksa keeles Sakkosaar) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Sakussaare mõis
Sinnepali mõis
Sinnepali (saksa keeles Sinnipal) oli Pala mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Sinnepali mõis
Soomukse mõis
Soomukse mõis (saksa keeles Somekos) oli Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Soomukse mõis
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Kadrina kihelkond ja Taani
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Kadrina kihelkond ja Taani hindamisraamat
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Kadrina kihelkond ja Tallinna kreis
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Tapa vald
Tatruse mõis
Tatruse mõis (saksa keeles Tatters) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Kadrina kihelkond ja Tatruse mõis
Tõdva-Kõnnu mõis
Tõdva-Kõnnu mõis (saksa keeles Köndes) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Tõdva-Kõnnu mõis
Tõdva-Kõnnu vald
Tõdva-Kõnnu vald (saksa keeles Köndes) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Tõdva-Kõnnu vald
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Udriku mõis
Udriku vald
Udriku vald (saksa keeles Uddrich) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Udriku vald
Uku mõis
Uku mõis (saksa keeles Ukko) oli Vohnja mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Uku mõis
Undla mõis
Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Undla mõis
Undla vald (Kadrina kihelkond)
Undla vald (saksa keeles Undel) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas ja Viru maakonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Undla vald (Kadrina kihelkond)
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Vaata Kadrina kihelkond ja Uskmatu
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vabadussõda
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vald
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vallaseadus
Vandu mõis
Vandu mõis (saksa keeles Wando) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Vandu küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vandu mõis
Vandu vald
Vandu vald (saksa keeles Wando) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vandu vald
Vasivere mõis
Vasivere mõis (saksa keeles Wassifer) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Järni küla lähedal Rakvere vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vasivere mõis
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vatku mõis
Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Kadrina kihelkond ja Väike-Maarja kihelkond
Võduvere mõis
Võduvere mõis (saksa keeles Woddofer) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 12.08.2016), tänapäeva Võduvere küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Võduvere mõis
Võduvere vald
Võduvere vald (saksa keeles Woddofer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Võduvere vald
Võsu mõis
Võsu mõis (saksa keeles Wösso) oli Palmse mõisa karjamõis Kadrina kihelkonnas Virumaal (vaadatud 11.01.2018), tänapäeva Võsu aleviku lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Võsu mõis
Vihasoo
Vihasoo on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vihasoo
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata Kadrina kihelkond ja Viru kreis
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Virumaa
Vohnja
Vohnja on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vohnja
Vohnja mõis
Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vohnja mõis
Vohnja vald (Kadrina kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Vohnja vald (saksa keeles Fonal) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Kadrina kihelkond ja Vohnja vald (Kadrina kihelkond)
1219
1219.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1219
1220
1220.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1220
1231
1231.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1231
13. sajand
13.
Vaata Kadrina kihelkond ja 13. sajand
15. sajand
15.
Vaata Kadrina kihelkond ja 15. sajand
1596
1596.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1596
1633
1633.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1633
1638
1638.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1638
1639
1639.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1639
1647
1647.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1647
1781
1781.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1781
1796
1796.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1796
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Kadrina kihelkond ja 18. sajand
1800
1800.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1800
1816
1816.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1816
1843
1843.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1843
1870
1870.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1870
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Kadrina kihelkond ja 19. sajand
1902
1902.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1902
1907
1907.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1907
1910
1910.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1910
1919
1919.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1919
1926
1926.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1926
1930
1930.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1930
1938
1938.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1938
1941
1941.
Vaata Kadrina kihelkond ja 1941
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Kadrina kihelkond ja 8. Eesti Laskurkorpus
Tuntud ka kui Kad, Kadrina kirikukihelkond, Torvastvere kihelkond.