Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu

Kahekümneviieaastane sõda vs. Pljussa vaherahu

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595. Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Sarnasusi Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu

Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Bojaar, Claes Åkesson Tott, Eesti, Ingeri, Ivan Julm, Jaanilinn, Jam-Zapolski vaherahu, Kahekümneviieaastane sõda, Karjala, Karjala kannas, Karl Henriksson Horn, Käkisalmi lään, Koporje, Koporje maakond, Liivi sõda, Liivimaa, Moskva tsaaririik, Narva, Oudova, Pihkva, Pontus De la Gardie, Priozersk, Rootsi, Rootsi Ingeri, Rzeczpospolita, Schlüsselburg, Stefan Batory, Täyssinä rahu, Vürst, Vojevood, ..., 10. august. Laienda indeks (1 rohkem) »

Bojaar

Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.

Bojaar ja Kahekümneviieaastane sõda · Bojaar ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Claes Åkesson Tott

Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Claes Åkesson Tott ja Kahekümneviieaastane sõda · Claes Åkesson Tott ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Kahekümneviieaastane sõda · Eesti ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Ingeri ja Kahekümneviieaastane sõda · Ingeri ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Ivan Julm ja Kahekümneviieaastane sõda · Ivan Julm ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Jaanilinn ja Kahekümneviieaastane sõda · Jaanilinn ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Jam-Zapolski vaherahu ja Kahekümneviieaastane sõda · Jam-Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Kahekümneviieaastane sõda ja Kahekümneviieaastane sõda · Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Kahekümneviieaastane sõda ja Karjala · Karjala ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Karjala kannas

Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).

Kahekümneviieaastane sõda ja Karjala kannas · Karjala kannas ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Karl Henriksson Horn

Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu ja Malla pärisomanik.

Kahekümneviieaastane sõda ja Karl Henriksson Horn · Karl Henriksson Horn ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Käkisalmi lään

Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.

Käkisalmi lään ja Kahekümneviieaastane sõda · Käkisalmi lään ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Kahekümneviieaastane sõda ja Koporje · Koporje ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Koporje maakond

Koporje maakond (vene Копорский уезд) oli eri aegadel Novgorodi vabariigi, Rootsi ja Venemaa keisririigi haldusüksus (maakond).

Kahekümneviieaastane sõda ja Koporje maakond · Koporje maakond ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Kahekümneviieaastane sõda ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Kahekümneviieaastane sõda ja Liivimaa · Liivimaa ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Kahekümneviieaastane sõda ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Kahekümneviieaastane sõda ja Narva · Narva ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Oudova

Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.

Kahekümneviieaastane sõda ja Oudova · Oudova ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Kahekümneviieaastane sõda ja Pihkva · Pihkva ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Kahekümneviieaastane sõda ja Pontus De la Gardie · Pljussa vaherahu ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Priozersk

Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.

Kahekümneviieaastane sõda ja Priozersk · Pljussa vaherahu ja Priozersk · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Kahekümneviieaastane sõda ja Rootsi · Pljussa vaherahu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi Ingeri

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Kahekümneviieaastane sõda ja Rootsi Ingeri · Pljussa vaherahu ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Kahekümneviieaastane sõda ja Rzeczpospolita · Pljussa vaherahu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Kahekümneviieaastane sõda ja Schlüsselburg · Pljussa vaherahu ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Kahekümneviieaastane sõda ja Stefan Batory · Pljussa vaherahu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Kahekümneviieaastane sõda ja Täyssinä rahu · Pljussa vaherahu ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Kahekümneviieaastane sõda ja Vürst · Pljussa vaherahu ja Vürst · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Kahekümneviieaastane sõda ja Vojevood · Pljussa vaherahu ja Vojevood · Näe rohkem »

10. august

10.

10. august ja Kahekümneviieaastane sõda · 10. august ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu

Kahekümneviieaastane sõda on 168 suhted, samas Pljussa vaherahu 53. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 14.03% = 31 / (168 + 53).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kahekümneviieaastane sõda ja Pljussa vaherahu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »