Sarnasusi Kahepaiksed ja Keelikloomad
Kahepaiksed ja Keelikloomad on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Imetajad, Klass (bioloogia), Kopskalad, Linnud, Loomad, Luukalad, Maolised, Neerud, Parafüleetiline rühm, Roided, Roomajad, Selgroogsed, Seljaaju, Skelett, Sool (anatoomia), Vastne.
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Keelikloomad ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Kahepaiksed ja Klass (bioloogia) · Keelikloomad ja Klass (bioloogia) ·
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Kahepaiksed ja Kopskalad · Keelikloomad ja Kopskalad ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kahepaiksed ja Linnud · Keelikloomad ja Linnud ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kahepaiksed ja Loomad · Keelikloomad ja Loomad ·
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Kahepaiksed ja Luukalad · Keelikloomad ja Luukalad ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kahepaiksed ja Maolised · Keelikloomad ja Maolised ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Kahepaiksed ja Neerud · Keelikloomad ja Neerud ·
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Kahepaiksed ja Parafüleetiline rühm · Keelikloomad ja Parafüleetiline rühm ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Kahepaiksed ja Roided · Keelikloomad ja Roided ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Roomajad · Keelikloomad ja Roomajad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kahepaiksed ja Selgroogsed · Keelikloomad ja Selgroogsed ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Kahepaiksed ja Seljaaju · Keelikloomad ja Seljaaju ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Kahepaiksed ja Skelett · Keelikloomad ja Skelett ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Kahepaiksed ja Sool (anatoomia) · Keelikloomad ja Sool (anatoomia) ·
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kahepaiksed ja Keelikloomad ühist
- Millised on sarnasused Kahepaiksed ja Keelikloomad
Võrdlus Kahepaiksed ja Keelikloomad
Kahepaiksed on 117 suhted, samas Keelikloomad 59. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 9.09% = 16 / (117 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Keelikloomad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: