Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kahepaiksed ja Melaniin

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kahepaiksed ja Melaniin

Kahepaiksed vs. Melaniin

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Sarnasusi Kahepaiksed ja Melaniin

Kahepaiksed ja Melaniin on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Erütrotsüüt, Imetajad, Kalad, Keskkõrv, Limaskest, Linnud, Loomad, Maks, Maolised, Neerud, Rakutuum, Roomajad, Selgroogsed, Silm, Sisekõrv, Temperatuur, Ultraviolettkiirgus, Veri.

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Erütrotsüüt ja Kahepaiksed · Erütrotsüüt ja Melaniin · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Melaniin · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Kahepaiksed ja Kalad · Kalad ja Melaniin · Näe rohkem »

Keskkõrv

Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.

Kahepaiksed ja Keskkõrv · Keskkõrv ja Melaniin · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Kahepaiksed ja Limaskest · Limaskest ja Melaniin · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Kahepaiksed ja Linnud · Linnud ja Melaniin · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Kahepaiksed ja Loomad · Loomad ja Melaniin · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Kahepaiksed ja Maks · Maks ja Melaniin · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Kahepaiksed ja Maolised · Maolised ja Melaniin · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Kahepaiksed ja Neerud · Melaniin ja Neerud · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Kahepaiksed ja Rakutuum · Melaniin ja Rakutuum · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Kahepaiksed ja Roomajad · Melaniin ja Roomajad · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Kahepaiksed ja Selgroogsed · Melaniin ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Kahepaiksed ja Silm · Melaniin ja Silm · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Kahepaiksed ja Sisekõrv · Melaniin ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Kahepaiksed ja Temperatuur · Melaniin ja Temperatuur · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Kahepaiksed ja Ultraviolettkiirgus · Melaniin ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Kahepaiksed ja Veri · Melaniin ja Veri · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kahepaiksed ja Melaniin

Kahepaiksed on 117 suhted, samas Melaniin 198. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.71% = 18 / (117 + 198).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Melaniin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »