Sarnasusi Kahepaiksed ja Melaniin
Kahepaiksed ja Melaniin on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Erütrotsüüt, Imetajad, Kalad, Keskkõrv, Limaskest, Linnud, Loomad, Maks, Maolised, Neerud, Rakutuum, Roomajad, Selgroogsed, Silm, Sisekõrv, Temperatuur, Ultraviolettkiirgus, Veri.
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Kahepaiksed · Erütrotsüüt ja Melaniin ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Melaniin ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kahepaiksed ja Kalad · Kalad ja Melaniin ·
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Kahepaiksed ja Keskkõrv · Keskkõrv ja Melaniin ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Kahepaiksed ja Limaskest · Limaskest ja Melaniin ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kahepaiksed ja Linnud · Linnud ja Melaniin ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kahepaiksed ja Loomad · Loomad ja Melaniin ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Kahepaiksed ja Maks · Maks ja Melaniin ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kahepaiksed ja Maolised · Maolised ja Melaniin ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Kahepaiksed ja Neerud · Melaniin ja Neerud ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Kahepaiksed ja Rakutuum · Melaniin ja Rakutuum ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Roomajad · Melaniin ja Roomajad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kahepaiksed ja Selgroogsed · Melaniin ja Selgroogsed ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Kahepaiksed ja Silm · Melaniin ja Silm ·
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Kahepaiksed ja Sisekõrv · Melaniin ja Sisekõrv ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Kahepaiksed ja Temperatuur · Melaniin ja Temperatuur ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Kahepaiksed ja Ultraviolettkiirgus · Melaniin ja Ultraviolettkiirgus ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kahepaiksed ja Melaniin ühist
- Millised on sarnasused Kahepaiksed ja Melaniin
Võrdlus Kahepaiksed ja Melaniin
Kahepaiksed on 117 suhted, samas Melaniin 198. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.71% = 18 / (117 + 198).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Melaniin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: