Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kahepaiksed ja Selgroogsed

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kahepaiksed ja Selgroogsed

Kahepaiksed vs. Selgroogsed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Sarnasusi Kahepaiksed ja Selgroogsed

Kahepaiksed ja Selgroogsed on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Devon, Imetajad, Kalad, Keelikloomad, Kolju, Kopskalad, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Luukalad, Parafüleetiline rühm, Roomajad, Süda, Selgroogsed, Seljaaju.

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Devon ja Kahepaiksed · Devon ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Kahepaiksed ja Kalad · Kalad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Kahepaiksed ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Kahepaiksed ja Kolju · Kolju ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Kopskalad

Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.

Kahepaiksed ja Kopskalad · Kopskalad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Kahepaiksed ja Linnud · Linnud ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Kahepaiksed ja Loomad · Loomad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Luukalad

Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.

Kahepaiksed ja Luukalad · Luukalad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Parafüleetiline rühm

linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.

Kahepaiksed ja Parafüleetiline rühm · Parafüleetiline rühm ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Kahepaiksed ja Roomajad · Roomajad ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Kahepaiksed ja Süda · Süda ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Kahepaiksed ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Kahepaiksed ja Seljaaju · Selgroogsed ja Seljaaju · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kahepaiksed ja Selgroogsed

Kahepaiksed on 117 suhted, samas Selgroogsed 33. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 10.00% = 15 / (117 + 33).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Selgroogsed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »