Sarnasusi Kahepaiksed ja Selgroogsed
Kahepaiksed ja Selgroogsed on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Devon, Imetajad, Kalad, Keelikloomad, Kolju, Kopskalad, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Luukalad, Parafüleetiline rühm, Roomajad, Süda, Selgroogsed, Seljaaju.
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Devon ja Kahepaiksed · Devon ja Selgroogsed ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Selgroogsed ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kahepaiksed ja Kalad · Kalad ja Selgroogsed ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Kahepaiksed ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Selgroogsed ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Kahepaiksed ja Kolju · Kolju ja Selgroogsed ·
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Kahepaiksed ja Kopskalad · Kopskalad ja Selgroogsed ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Selgroogsed ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kahepaiksed ja Linnud · Linnud ja Selgroogsed ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kahepaiksed ja Loomad · Loomad ja Selgroogsed ·
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Kahepaiksed ja Luukalad · Luukalad ja Selgroogsed ·
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Kahepaiksed ja Parafüleetiline rühm · Parafüleetiline rühm ja Selgroogsed ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Roomajad · Roomajad ja Selgroogsed ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Kahepaiksed ja Süda · Süda ja Selgroogsed ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kahepaiksed ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Selgroogsed ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kahepaiksed ja Selgroogsed ühist
- Millised on sarnasused Kahepaiksed ja Selgroogsed
Võrdlus Kahepaiksed ja Selgroogsed
Kahepaiksed on 117 suhted, samas Selgroogsed 33. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 10.00% = 15 / (117 + 33).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Selgroogsed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: