Sarnasusi Kaksikside ja Karbokatioonid
Kaksikside ja Karbokatioonid on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alkeenid, Aromaatsus, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elektronkiht, Elektronpaar, Funktsionaalrühm, Ioon, Kovalentne side, Polümerisatsioon, Süsinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kaksikside · Aatom ja Karbokatioonid ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Kaksikside · Alkeenid ja Karbokatioonid ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Kaksikside · Aromaatsus ja Karbokatioonid ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Elektrofiilne liitumine ja Kaksikside · Elektrofiilne liitumine ja Karbokatioonid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Kaksikside · Elektron ja Karbokatioonid ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Elektronkiht ja Kaksikside · Elektronkiht ja Karbokatioonid ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Elektronpaar ja Kaksikside · Elektronpaar ja Karbokatioonid ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Funktsionaalrühm ja Kaksikside · Funktsionaalrühm ja Karbokatioonid ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Kaksikside · Ioon ja Karbokatioonid ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kaksikside ja Kovalentne side · Karbokatioonid ja Kovalentne side ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Kaksikside ja Polümerisatsioon · Karbokatioonid ja Polümerisatsioon ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaksikside ja Karbokatioonid ühist
- Millised on sarnasused Kaksikside ja Karbokatioonid
Võrdlus Kaksikside ja Karbokatioonid
Kaksikside on 101 suhted, samas Karbokatioonid 71. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 6.98% = 12 / (101 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaksikside ja Karbokatioonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: