Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kaksikside ja Lämmastik
Kaksikside ja Lämmastik on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ammoniaak, Hapnik, Kolmikside, Kovalentne side, Metaan, Molekul, Süsihappegaas, Süsinik, Sulamistemperatuur, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kaksikside · Aatom ja Lämmastik ·
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Kaksikside · Ammoniaak ja Lämmastik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kaksikside · Hapnik ja Lämmastik ·
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Kaksikside ja Kolmikside · Kolmikside ja Lämmastik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kaksikside ja Kovalentne side · Kovalentne side ja Lämmastik ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Kaksikside ja Metaan · Lämmastik ja Metaan ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kaksikside ja Molekul · Lämmastik ja Molekul ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Kaksikside ja Süsihappegaas · Lämmastik ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Kaksikside ja Süsinik · Lämmastik ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kaksikside ja Sulamistemperatuur · Lämmastik ja Sulamistemperatuur ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaksikside ja Lämmastik ühist
- Millised on sarnasused Kaksikside ja Lämmastik
Võrdlus Kaksikside ja Lämmastik
Kaksikside on 101 suhted, samas Lämmastik 130. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.76% = 11 / (101 + 130).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaksikside ja Lämmastik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
