Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kaliningrad ja Preisimaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kaliningrad ja Preisimaa

Kaliningrad vs. Preisimaa

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus. Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Sarnasusi Kaliningrad ja Preisimaa

Kaliningrad ja Preisimaa on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Čechy, Berliin, Elisabet, Friedrich I (Preisimaa), Ida-Preisimaa, Immanuel Kant, Kaliningradi oblast, Königsbergi ülikool, Kolmekümneaastane sõda, Ladina keel, Läänemeri, Nõukogude Liit, Poola koridor, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Saksa keel, Saksa ordu, Vasall, Venemaa, Wilhelm I.

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Kaliningrad ja Čechy · Preisimaa ja Čechy · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Berliin ja Kaliningrad · Berliin ja Preisimaa · Näe rohkem »

Elisabet

Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Elisabet ja Kaliningrad · Elisabet ja Preisimaa · Näe rohkem »

Friedrich I (Preisimaa)

Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.

Friedrich I (Preisimaa) ja Kaliningrad · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Ida-Preisimaa ja Kaliningrad · Ida-Preisimaa ja Preisimaa · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Immanuel Kant ja Kaliningrad · Immanuel Kant ja Preisimaa · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Kaliningrad ja Kaliningradi oblast · Kaliningradi oblast ja Preisimaa · Näe rohkem »

Königsbergi ülikool

Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.

Königsbergi ülikool ja Kaliningrad · Königsbergi ülikool ja Preisimaa · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Kaliningrad ja Kolmekümneaastane sõda · Kolmekümneaastane sõda ja Preisimaa · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Kaliningrad ja Ladina keel · Ladina keel ja Preisimaa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Kaliningrad ja Läänemeri · Läänemeri ja Preisimaa · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Kaliningrad ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Preisimaa · Näe rohkem »

Poola koridor

Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.

Kaliningrad ja Poola koridor · Poola koridor ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisi keel

Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.

Kaliningrad ja Preisi keel · Preisi keel ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Kaliningrad ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Kaliningrad ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Kaliningrad ja Preislased · Preisimaa ja Preislased · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Kaliningrad ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Kaliningrad ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Kaliningrad ja Vasall · Preisimaa ja Vasall · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Kaliningrad ja Venemaa · Preisimaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Wilhelm I

Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.

Kaliningrad ja Wilhelm I · Preisimaa ja Wilhelm I · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kaliningrad ja Preisimaa

Kaliningrad on 90 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.90% = 23 / (90 + 201).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kaliningrad ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »