Ava Google MapsisSisukord
90 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Anneksioon, Avangard, Čechy, Baltiisk, Bastion, Berliin, Ehitismälestis, Eksklaav, Ekspressionism, Elisabet, Epitsenter, Filosoof, Filosoofia, Friedrich I (Preisimaa), Graafiteooria, Ida-Preisimaa, Igor Stravinski, Immanuel Kant, Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool, Impressionism, Jaanuari keskmine õhutemperatuur, Jõgi, Jossif Stalin, Juuli keskmine õhutemperatuur, Kaliningradi aukodanike loend, Kaliningradi Baltika, Kaliningradi oblast, Kapitulatsioon, Karl Ernst von Baer, Königsberg (täpsustus), Königsbergi ülikool, Königsbergi observatoorium, Königsbergi sildade probleem, Küüditamine, Kirillitsa, Kolmekümneaastane sõda, Koroljov, Kristalliöö, Kura säär, Ladina keel, Läänemeri, Leonhard Euler, Maavärin, Marienburg, Mihhail Kalinin, Moskva, Nõukogude Liidu lagunemine, Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal, Nõukogude Liit, ... Laienda indeks (40 rohkem) »
- Kaliningradi oblasti linnad
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Kaliningrad ja Albrecht von Hohenzollern
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Vaata Kaliningrad ja Anneksioon
Avangard
Avangard ehk eelvägi (prantsuse keeles avant-garde) on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Avangardis kasutatakse tavaliselt väeosade luureüksuseid või suuremaid väeosi, mille tegevust koordineerivad luureüksused.
Vaata Kaliningrad ja Avangard
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Kaliningrad ja Čechy
Baltiisk
Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.
Vaata Kaliningrad ja Baltiisk
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Vaata Kaliningrad ja Bastion
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Kaliningrad ja Berliin
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Vaata Kaliningrad ja Ehitismälestis
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Vaata Kaliningrad ja Eksklaav
Ekspressionism
August Macke. "Daam rohelise jakiga". 1913 Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914 Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu.
Vaata Kaliningrad ja Ekspressionism
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Kaliningrad ja Elisabet
Epitsenter
Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Vaata Kaliningrad ja Epitsenter
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Kaliningrad ja Filosoof
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Kaliningrad ja Filosoofia
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Kaliningrad ja Friedrich I (Preisimaa)
Graafiteooria
Graafiteooria on matemaatika haru, mille uurimisobjektiks on graaf.
Vaata Kaliningrad ja Graafiteooria
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Kaliningrad ja Ida-Preisimaa
Igor Stravinski
Igor Stravinski (prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nimekuju Stravinsky, saksa keeles nimekujusid Strawinsky või Strawinski; vene keeles Игорь Фёдорович Стравинский; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide (kodanik aastast 1945) helilooja, dirigent ja pianist.
Vaata Kaliningrad ja Igor Stravinski
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Kaliningrad ja Immanuel Kant
Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool
Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool (Балтийский федеральный университет имени Иммануила Канта) on föderaalülikool Kaliningradis.
Vaata Kaliningrad ja Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool
Impressionism
Claude Monet. "Impressioon. Tõusev päike" (1872). Õli lõuendil, 48*63 cm, Musée Marmottan, Pariis Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Vaata Kaliningrad ja Impressionism
Jaanuari keskmine õhutemperatuur
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Vaata Kaliningrad ja Jaanuari keskmine õhutemperatuur
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Kaliningrad ja Jõgi
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Kaliningrad ja Jossif Stalin
Juuli keskmine õhutemperatuur
Juuli keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Vaata Kaliningrad ja Juuli keskmine õhutemperatuur
Kaliningradi aukodanike loend
Kaliningradi aukodanike loend on mittetäielik loend inimestest, kes on valitud Kaliningradi aukodanikeks.
Vaata Kaliningrad ja Kaliningradi aukodanike loend
Kaliningradi Baltika
Kaliningradi Baltika (ametlikult Футбольный клуб «Балтика» Калининград) on 1954.
Vaata Kaliningrad ja Kaliningradi Baltika
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Kaliningrad ja Kaliningradi oblast
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Vaata Kaliningrad ja Kapitulatsioon
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Kaliningrad ja Karl Ernst von Baer
Königsberg (täpsustus)
Königsberg (eesti keeles Kuningamägi) on olnud mitme asula, mäe, laeva ja inimese nimi.
Vaata Kaliningrad ja Königsberg (täpsustus)
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Kaliningrad ja Königsbergi ülikool
Königsbergi observatoorium
Königsbergi ülikooli tähetorn Königsbergi observatoorium oli Königsbergi ülikooli observatoorium.
Vaata Kaliningrad ja Königsbergi observatoorium
Königsbergi sildade probleem
Königsbergi plaan Euleri ajal näitab seitsme Pregeli jõge ületava silla asetust Königsbergi sildade probleem on üks ajalooliselt märkimisväärne ülesanne matemaatikas.
Vaata Kaliningrad ja Königsbergi sildade probleem
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Kaliningrad ja Küüditamine
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Vaata Kaliningrad ja Kirillitsa
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Kaliningrad ja Kolmekümneaastane sõda
Koroljov
Koroljov (vene keeles Королёв) on tööstuslinn Venemaal Moskva oblastis, mis on tuntud kosmoseuuringute keskuse järgi.
Vaata Kaliningrad ja Koroljov
Kristalliöö
Kristalliöö (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias 9.
Vaata Kaliningrad ja Kristalliöö
Kura säär
Kura säär (leedu keeles Kuršių nerija, vene keeles Куршская коса) on ligi 100 km pikkune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest.
Vaata Kaliningrad ja Kura säär
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kaliningrad ja Ladina keel
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Kaliningrad ja Läänemeri
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Kaliningrad ja Leonhard Euler
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Kaliningrad ja Maavärin
Marienburg
Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.
Vaata Kaliningrad ja Marienburg
Mihhail Kalinin
Mihhail Kalinin (1920) Mihhail Ivanovitš Kalinin (19. november (vkj. 7. november) 1875 Tveri kubermang – 3. juuni 1946 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ning formaalne riigipea (Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) aastatel 1919–1946.
Vaata Kaliningrad ja Mihhail Kalinin
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Kaliningrad ja Moskva
Nõukogude Liidu lagunemine
Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.
Vaata Kaliningrad ja Nõukogude Liidu lagunemine
Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal
Nõukogude okupatsioonitsoon praeguse Saksamaa kaardil Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal (vene keeles Советская зона оккупации Германии; saksa keeles Sowjetische Besatzungszone) oli sõjajärgses Euroopas algselt üks neljast okupatsioonitsoonist Saksamaal.
Vaata Kaliningrad ja Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Kaliningrad ja Nõukogude Liit
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Vaata Kaliningrad ja Otakar II
Palmburgi sild
Palmburgi sild (2008) Palmburgi sild (saksa keeles Palmburger Brücke) on 1938.
Vaata Kaliningrad ja Palmburgi sild
Paul Hindemith
Paul Hindemith Paul Hindemith (16. november 1895 Hanau – 28. detsember 1963 Frankfurt) oli saksa uusklassitsistlik helilooja ja dirigent.
Vaata Kaliningrad ja Paul Hindemith
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Kaliningrad ja Peterburi
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Vaata Kaliningrad ja Poola koridor
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Vaata Kaliningrad ja Potsdami konverents
Pregolja
Pregolja (antiikaegne nimi Chronos, vanapreisi Preigara ja Preigile) on Kaliningradi (Visla) lahes Läänemerre suubuv jõgi.
Vaata Kaliningrad ja Pregolja
Preisi keel
Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.
Vaata Kaliningrad ja Preisi keel
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Kaliningrad ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Kaliningrad ja Preisimaa
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Kaliningrad ja Preisimaa hertsogiriik
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Kaliningrad ja Preislased
Primorsk (Kaliningradi oblast)
Primorsk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis Baltiiski linnaringkonnas.
Vaata Kaliningrad ja Primorsk (Kaliningradi oblast)
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Kaliningrad ja Punaarmee
Richteri skaala
Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
Vaata Kaliningrad ja Richteri skaala
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Kaliningrad ja Riia
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Vaata Kaliningrad ja Sadam
Sadamalinn
Sadamalinn on linn, kus asub sadam.
Vaata Kaliningrad ja Sadamalinn
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kaliningrad ja Saksa keel
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Kaliningrad ja Saksa ordu
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Kaliningrad ja Saksa Riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Kaliningrad ja Saksamaa
Sambija poolsaar
Poolsaart kujutav venekeelne kaart Sambija poolsaar (vene keeles Самбийский полуостров, ametlik nimi Калининградский полуостров – Kaliningradi poolsaar) on poolsaar Läänemere kagurannikul, Kaliningradist loodes.
Vaata Kaliningrad ja Sambija poolsaar
Sõlm (kiirusühik)
Logi Sõlm on merenduses ja lennunduses kasutatav mittesüsteemne kiirusühik.
Vaata Kaliningrad ja Sõlm (kiirusühik)
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Kaliningrad ja Seitsmeaastane sõda
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Kaliningrad ja Suue
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Kaliningrad ja Suurbritannia
Teise maailmasõja liitlased
rünnakut Pearl Harborile); teljeriigid ja nende liitlased (sinisega) ja neutraalsed riigid (halliga) Teise maailmasõja liitlased (inglise keeles Allies of World War II) olid teises maailmasõjas (1939–1945) teljeriikide vastu sõdinud riikide ja rahvaste ühendus.
Vaata Kaliningrad ja Teise maailmasõja liitlased
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740.
Vaata Kaliningrad ja Uusgootika
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Kaliningrad ja Vallikraav
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Kaliningrad ja Vasall
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Kaliningrad ja Vene keel
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Kaliningrad ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Kaliningrad ja Venemaa
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Vaata Kaliningrad ja Versailles' rahu
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Kaliningrad ja Wilhelm I
Wisła laht
Landsati satelliidifoto NASA-lt Wisła laht (poola Zalew Wiślany, vene Калининградский залив, Kaliningradskij Zaliv; leedu keeles kutsutakse lahte kas Aismarės või Aistmarės) on Läänemere lõunasopis asuv riimveeline laht, mis on laguunne ehk madal, loodeteta ja poolsuletud.
Vaata Kaliningrad ja Wisła laht
Wisła maasäär
Wisła maasäär ja laht satelliidipildil Wisła maasäär on Visla (Kaliningradi) lahte Läänemerest eraldav edela-kirdesuunaline luiteline maasäär.
Vaata Kaliningrad ja Wisła maasäär
1457
1457.
Vaata Kaliningrad ja 1457
1945
1945.
Vaata Kaliningrad ja 1945
Vaata ka
Kaliningradi oblasti linnad
- Bagrationovsk
- Baltiisk
- Gurjevsk
- Gussev
- Gvardeisk
- Kaliningrad
- Krasnoznamensk (Kaliningradi oblast)
- Laduškin
- Neman
- Nesterov
- Ozjorsk (Kaliningradi oblast)
- Polessk
- Pravdinsk
- Primorsk (Kaliningradi oblast)
- Slavsk
- Sovetsk
- Svetlogorsk
- Tšernjahhovsk
- Zelenogradsk
Tuntud ka kui Köngisberg in Preussen, Königsberg, Köningsberg.