Kiiremini kui brauser!
97 suhted: Aleuroliit, Alev, Alevik, Burtnieki lade, Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz, Devoni liivakivi, Eesti kohanimeraamat, Empoor, Erastvere, Erastvere vald, Esimene maailmasõda, Georg von Holst, Harilik haab, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik mustikas, Harilik pohl, Heisri, Hino (Kanepi), Hugo Treffner, Jõksi (Kanepi), Jõksi järv, Johann Philipp von Roth, Julius Erlemann, Kaart, Kaņepi, Kanep, Kanepi Gümnaasium, Kanepi Jaani kogudus, Kanepi kirik, Kanepi kirikuaed, Kanepi kirikumõis, Kanepi Laulu ja Mängu Selts, Kanepi raamatukogu, Kanepi Raamatukogu Selts, Kanepi Seltsimaja, Kanepi uus kalmistu, Kanepi vald, Kanepi vana kalmistu, Karl XI, Kask, Kattekold, Köstrikool, Kõrisulghäälik, Kihelkonnakool, Kirumpää, Kolovere (Põlva maakond), Laanemetsad, Leseleht, Marja Kallasmaa, ..., Matthias Johann Eisen, Märt Mitt, Moritz Georg von Kautzmann, Nahakülä, Nimetav kääne, Omastav kääne, Otepää kõrgustik, Otepää kihelkond, Põlva kihelkond, Piigandi (Kanepi), Piigandi mõis, Piigandi Mustjärv, Punane terror, Rõngu–Otepää–Kanepi maantee, Ritsike, Saksa keel, Sõnajalg, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Talu, Teine maailmasõda, Urvaste kihelkond, Vabadussõda, Vana-Piigandi vald, Võhandu jõgi, Võru praostkond, Vene keel, 1582, 1590, 1627, 1638, 1675, 1685, 17. sajand, 1722, 1737, 1782, 1785, 1798, 1831, 1838, 1839, 1877, 19. sajand, 1909, 1923, 1925, 4. august. Laienda indeks (47 rohkem) »
Aleuroliit
Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Uus!!: Kanepi ja Aleuroliit · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Kanepi ja Alev · Näe rohkem »
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Uus!!: Kanepi ja Alevik · Näe rohkem »
Burtnieki lade
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Kanepi ja Burtnieki lade · Näe rohkem »
Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz
Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz (23. november 1833 Riia – 16. juuni 1881 Pärnu) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Kanepi ja Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Kanepi ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Kanepi ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Empoor
Empoor ühes Saksamaa kirikus Kullamaa kiriku oreliväär Empoor Pisa katedraalis Empoor (saksa keeles Empore) ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi.
Uus!!: Kanepi ja Empoor · Näe rohkem »
Erastvere
Erastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Kanepi ja Erastvere · Näe rohkem »
Erastvere vald
Erastvere vald (saksa keeles Errestfer) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Uus!!: Kanepi ja Erastvere vald · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Kanepi ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Georg von Holst
Georg von Holst (2. detsember 1824 Viljandi – 25. detsember 1900 Pärnu) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Kanepi ja Georg von Holst · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Kanepi ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Kanepi ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Kanepi ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Kanepi ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Kanepi ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Heisri
Heisri on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Kanepi ja Heisri · Näe rohkem »
Hino (Kanepi)
Hino on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Kanepi ja Hino (Kanepi) · Näe rohkem »
Hugo Treffner
Hugo Treffner. Johann Köleri maal, 1886 Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (5. juuli (vkj) / 17. juuli 1845 Kanepi kihelkond, Võrumaa – 29. veebruar (vkj)/ 13. märts 1912 Tartu) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja.
Uus!!: Kanepi ja Hugo Treffner · Näe rohkem »
Jõksi (Kanepi)
Jõksi on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Kanepi ja Jõksi (Kanepi) · Näe rohkem »
Jõksi järv
Jõksi järv on järv Põlvamaal Kanepi vallas, Kanepist 1,5 km loode pool.
Uus!!: Kanepi ja Jõksi järv · Näe rohkem »
Johann Philipp von Roth
Johann Philipp von Roth (13. november / 24. november 1754 Pärnu – 13. juuni / 25. juuni 1818 Kanepi) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.
Uus!!: Kanepi ja Johann Philipp von Roth · Näe rohkem »
Julius Erlemann
Robert Julius Erlemann (13. märts 1851 Rõuge kihelkond Võrumaa – 18. aprill 1898 Tartu) oli eesti õpetaja ja kultuuritegelane.
Uus!!: Kanepi ja Julius Erlemann · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Kanepi ja Kaart · Näe rohkem »
Kaņepi
Kaņepi on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Jaunpiebalga vallas.
Uus!!: Kanepi ja Kaņepi · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Kanepi ja Kanep · Näe rohkem »
Kanepi Gümnaasium
Kanepi Gümnaasium on üldhariduskool Põlva maakonnas Kanepis.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi Gümnaasium · Näe rohkem »
Kanepi Jaani kogudus
EELK Kanepi Jaani kogudus on luterlik kogudus Kanepis.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi Jaani kogudus · Näe rohkem »
Kanepi kirik
Kanepi Jaani kirik juunis 2009 Kanepi Jaani kirik on Eesti kirik Põlva maakonnas Kanepis.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirik · Näe rohkem »
Kanepi kirikuaed
Kanepi kirikuaed 2023. aasta suvel. Näha on Vabadussõja mälestussammas (vasakul) ja II maailmasõja matmispaik (paremal). Kanepi kirikuaed on kirikuaed Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirikuaed · Näe rohkem »
Kanepi kirikumõis
Kanepi kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kannapäh) oli kirikumõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Kanepi ja Kanepi kirikumõis · Näe rohkem »
Kanepi Laulu ja Mängu Selts
Kanepi Laulu ja Mängu Selts oli aastal 1869 lauluseltsina asutatud selts.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi Laulu ja Mängu Selts · Näe rohkem »
Kanepi raamatukogu
Kanepi raamatukogu on raamatukogu Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi asulas.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi raamatukogu · Näe rohkem »
Kanepi Raamatukogu Selts
Kanepi Raamatukogu Selts on Võrumaal Kanepis tegutsenud selts.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi Raamatukogu Selts · Näe rohkem »
Kanepi Seltsimaja
Kanepi Seltsimaja (varem Kanepi Kultuurimaja) on kultuuriasutus Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi Seltsimaja · Näe rohkem »
Kanepi uus kalmistu
Kanepi uus kalmistu (ka Kanepi-Ala kalmistu) on kalmistu Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi uus kalmistu · Näe rohkem »
Kanepi vald
Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustis Kanepi vald on vald Eestis Põlva maakonna lääneosas.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi vald · Näe rohkem »
Kanepi vana kalmistu
Kanepi vana kalmistu (ka Kanepi-Mäe kalmistu) on kalmistu Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.
Uus!!: Kanepi ja Kanepi vana kalmistu · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Kanepi ja Karl XI · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Kanepi ja Kask · Näe rohkem »
Kattekold
Kattekold (Lycopodium annotinum) on kolla perekonda kollaliste sugukonda kuuluv igihaljas eostaim.
Uus!!: Kanepi ja Kattekold · Näe rohkem »
Köstrikool
Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.
Uus!!: Kanepi ja Köstrikool · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Kanepi ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Uus!!: Kanepi ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Kanepi ja Kirumpää · Näe rohkem »
Kolovere (Põlva maakond)
Kolovere oli küla Põlvamaal.
Uus!!: Kanepi ja Kolovere (Põlva maakond) · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Kanepi ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Leseleht
Leseleht (Maianthemum bifolium) on liilialiste sugukonda leselehe perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Kanepi ja Leseleht · Näe rohkem »
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kanepi ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Kanepi ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Märt Mitt
Märt Mitt (kirjanduses ka Mart Mitt; 31. oktoober (vkj. 10. oktoober) 1833 – 25. juuli (vkj. 12. juuli) 1912) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.
Uus!!: Kanepi ja Märt Mitt · Näe rohkem »
Moritz Georg von Kautzmann
Moritz Georg von Kautzmann (ka Kauzmann; 19. detsember 1811 Tartu – 26. september 1874 Gotha) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Kanepi ja Moritz Georg von Kautzmann · Näe rohkem »
Nahakülä
Nahakülä (ka Nahaküla) oli küla Põlvamaal.
Uus!!: Kanepi ja Nahakülä · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Kanepi ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Kanepi ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Uus!!: Kanepi ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »
Otepää kihelkond
Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Kanepi ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Kanepi ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »
Piigandi (Kanepi)
Piigandi on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Uus!!: Kanepi ja Piigandi (Kanepi) · Näe rohkem »
Piigandi mõis
Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Kanepi ja Piigandi mõis · Näe rohkem »
Piigandi Mustjärv
Piigandi Mustjärv Piigandi Mustjärv (ka Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Heisri külas.
Uus!!: Kanepi ja Piigandi Mustjärv · Näe rohkem »
Punane terror
Punane terror (vene keeles красный террор) oli Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918.
Uus!!: Kanepi ja Punane terror · Näe rohkem »
Rõngu–Otepää–Kanepi maantee
Kõdukülas Rõngu–Otepää–Kanepi maantee (registrinumbriga 71) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Kanepi ja Rõngu–Otepää–Kanepi maantee · Näe rohkem »
Ritsike
Ritsike oli küla Põlvamaal.
Uus!!: Kanepi ja Ritsike · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kanepi ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõnajalg
Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.
Uus!!: Kanepi ja Sõnajalg · Näe rohkem »
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Uus!!: Kanepi ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Kanepi ja Talu · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Kanepi ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Kanepi ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Kanepi ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vana-Piigandi vald
Vana-Piigandi vald (saksa keeles Alt-Pigant) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Uus!!: Kanepi ja Vana-Piigandi vald · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Kanepi ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võru praostkond
Võru praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.
Uus!!: Kanepi ja Võru praostkond · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kanepi ja Vene keel · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Kanepi ja 1582 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Kanepi ja 1590 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Kanepi ja 1627 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Kanepi ja 1638 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Kanepi ja 1675 · Näe rohkem »
1685
1685.
Uus!!: Kanepi ja 1685 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kanepi ja 17. sajand · Näe rohkem »
1722
1722.
Uus!!: Kanepi ja 1722 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Kanepi ja 1737 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Kanepi ja 1782 · Näe rohkem »
1785
1785.
Uus!!: Kanepi ja 1785 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Kanepi ja 1798 · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Kanepi ja 1831 · Näe rohkem »
1838
1838.
Uus!!: Kanepi ja 1838 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Kanepi ja 1839 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Kanepi ja 1877 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kanepi ja 19. sajand · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Kanepi ja 1909 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Kanepi ja 1923 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Kanepi ja 1925 · Näe rohkem »
4. august
4.
Uus!!: Kanepi ja 4. august · Näe rohkem »
