Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon
Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Ahela ülekanne, Ahela kasv, Alkeenid, Anioon, Asendusrühm, Intermediaat, Ioon, Isobuteen, Kontsentratsioon, Kovalentne side, Lewisi happed ja alused, Monomeer, Nukleofiil, Polümerisatsioon, Reaktsioonivõime, Stüreen, Telomerisatsioon.
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Ahela ülekanne ja Karbokatioonid · Ahela ülekanne ja Katioonne polümerisatsioon ·
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Ahela kasv ja Karbokatioonid · Ahela kasv ja Katioonne polümerisatsioon ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Karbokatioonid · Alkeenid ja Katioonne polümerisatsioon ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Anioon ja Karbokatioonid · Anioon ja Katioonne polümerisatsioon ·
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Asendusrühm ja Karbokatioonid · Asendusrühm ja Katioonne polümerisatsioon ·
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Intermediaat ja Karbokatioonid · Intermediaat ja Katioonne polümerisatsioon ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Karbokatioonid · Ioon ja Katioonne polümerisatsioon ·
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Isobuteen ja Karbokatioonid · Isobuteen ja Katioonne polümerisatsioon ·
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Karbokatioonid ja Kontsentratsioon · Katioonne polümerisatsioon ja Kontsentratsioon ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Karbokatioonid ja Kovalentne side · Katioonne polümerisatsioon ja Kovalentne side ·
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Karbokatioonid ja Lewisi happed ja alused · Katioonne polümerisatsioon ja Lewisi happed ja alused ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Karbokatioonid ja Monomeer · Katioonne polümerisatsioon ja Monomeer ·
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Karbokatioonid ja Nukleofiil · Katioonne polümerisatsioon ja Nukleofiil ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Karbokatioonid ja Polümerisatsioon · Katioonne polümerisatsioon ja Polümerisatsioon ·
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Karbokatioonid ja Reaktsioonivõime · Katioonne polümerisatsioon ja Reaktsioonivõime ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Karbokatioonid ja Stüreen · Katioonne polümerisatsioon ja Stüreen ·
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Karbokatioonid ja Telomerisatsioon · Katioonne polümerisatsioon ja Telomerisatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon ühist
- Millised on sarnasused Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon
Võrdlus Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon
Karbokatioonid on 71 suhted, samas Katioonne polümerisatsioon 33. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 16.35% = 17 / (71 + 33).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Karbokatioonid ja Katioonne polümerisatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
