Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Karbokatioonid ja Telomerisatsioon
Karbokatioonid ja Telomerisatsioon on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Alküülimine, Alküülrühm, Alkeenid, Allüülsed ühendid, Aromaatsus, Elektrofiilne liitumine, Intermediaat, Isomeerid, Isopreen, Kaksikside, Kõrvalreaktsioon, Konjugatsioon, Lahusti, Lewisi happed ja alused, Monomeer, Polümerisatsioon, Prootonhapped, Reaktsioonivõime, Stüreen, Tertsiaarne süsinikuaatom.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Karbokatioonid · Aatom ja Telomerisatsioon ·
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Ahela ülekanne ja Karbokatioonid · Ahela ülekanne ja Telomerisatsioon ·
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Ahela kasv ja Karbokatioonid · Ahela kasv ja Telomerisatsioon ·
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Alküülimine ja Karbokatioonid · Alküülimine ja Telomerisatsioon ·
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Alküülrühm ja Karbokatioonid · Alküülrühm ja Telomerisatsioon ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Karbokatioonid · Alkeenid ja Telomerisatsioon ·
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Allüülsed ühendid ja Karbokatioonid · Allüülsed ühendid ja Telomerisatsioon ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Karbokatioonid · Aromaatsus ja Telomerisatsioon ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Elektrofiilne liitumine ja Karbokatioonid · Elektrofiilne liitumine ja Telomerisatsioon ·
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Intermediaat ja Karbokatioonid · Intermediaat ja Telomerisatsioon ·
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Isomeerid ja Karbokatioonid · Isomeerid ja Telomerisatsioon ·
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Isopreen ja Karbokatioonid · Isopreen ja Telomerisatsioon ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Kaksikside ja Karbokatioonid · Kaksikside ja Telomerisatsioon ·
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Kõrvalreaktsioon ja Karbokatioonid · Kõrvalreaktsioon ja Telomerisatsioon ·
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Karbokatioonid ja Konjugatsioon · Konjugatsioon ja Telomerisatsioon ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Karbokatioonid ja Lahusti · Lahusti ja Telomerisatsioon ·
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Karbokatioonid ja Lewisi happed ja alused · Lewisi happed ja alused ja Telomerisatsioon ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Karbokatioonid ja Monomeer · Monomeer ja Telomerisatsioon ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Karbokatioonid ja Polümerisatsioon · Polümerisatsioon ja Telomerisatsioon ·
Prootonhapped
Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.
Karbokatioonid ja Prootonhapped · Prootonhapped ja Telomerisatsioon ·
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Karbokatioonid ja Reaktsioonivõime · Reaktsioonivõime ja Telomerisatsioon ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Karbokatioonid ja Stüreen · Stüreen ja Telomerisatsioon ·
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Karbokatioonid ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Telomerisatsioon ja Tertsiaarne süsinikuaatom ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Karbokatioonid ja Telomerisatsioon ühist
- Millised on sarnasused Karbokatioonid ja Telomerisatsioon
Võrdlus Karbokatioonid ja Telomerisatsioon
Karbokatioonid on 71 suhted, samas Telomerisatsioon 74. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 15.86% = 23 / (71 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Karbokatioonid ja Telomerisatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
