Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Karboksüülhapped ja Vesi
Karboksüülhapped ja Vesi on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Hape, Hapnik, Keemistemperatuur, Molekul, Normaaltingimused, Soolad, Tahkis, Tihedus, Vedelik, Vesinik, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Karboksüülhapped · Aatom ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Karboksüülhapped · Hape ja Vesi ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Karboksüülhapped · Hapnik ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Karboksüülhapped ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Karboksüülhapped ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Karboksüülhapped ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesi ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Karboksüülhapped ja Soolad · Soolad ja Vesi ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Karboksüülhapped ja Tahkis · Tahkis ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Karboksüülhapped ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Karboksüülhapped ja Vedelik · Vedelik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Karboksüülhapped ja Vesinik · Vesi ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Karboksüülhapped ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Karboksüülhapped ja Vesi
Võrdlus Karboksüülhapped ja Vesi
Karboksüülhapped on 43 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.33% = 12 / (43 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Karboksüülhapped ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
