Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Karl Suur

Index Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

121 suhted: Aachen, Aacheni toomkirik, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Alsace, Altar, Austraasia, Avaari khaaniriik, Avaari mark, Bari, Baskid, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benevento hertsogkond, Bretagne, Bretoonid, Burgundia, Desiderius, Diplomaat, Eider, Einhard, Elbe, Engern, Euroopa, Evangeelium, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangi riik, Germaanlased, Hadrianus I, Hessen, Hiliskeskaeg, Hispaania mark, Itaalia, Itaalia katepanikion, Jõulud, Karl Paks, Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Karolingide renessanss, Küüditamine, Kõrgkeskaeg, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Konstantinos VI, Kroonika, Ladina keel, Langobardid, Langobardide kuningate loend, ..., Langobardide kuningriik, Lateraani palee, Leo III (paavst), Lombardia raudkroon, Ludwig Vaga, Madalmaad, Maurid, Misjon, Neustria, Nordalbingien, Ostfaal, Paavst, Palve, Pannoonia, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Põhja-Itaalia, Peetrus, Pippin Lühike, Poeem, Prantslased, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Proosa, Provence, Ravenna eksarhaat, Reform, Reims, Rein, Rolandi laul, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma Peetri kirik, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Sakslased, Schleswig-Holstein, Stephanus II, Tüüringi, Tisza, Varakeskaeg, Verdeni kaelakohus, Weser, Widukind, Zaragoza, 15. sajand, 1999, 28. jaanuar, 742, 743, 747, 748, 751, 768, 769, 771, 772, 774, 778, 782, 790. aastad, 799, 8. sajand, 800, 804, 805, 814. Laienda indeks (71 rohkem) »

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Uus!!: Karl Suur ja Aachen · Näe rohkem »

Aacheni toomkirik

Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.

Uus!!: Karl Suur ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »

Akvitaania

Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Uus!!: Karl Suur ja Akvitaania · Näe rohkem »

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Uus!!: Karl Suur ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »

Alsace

Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Uus!!: Karl Suur ja Alsace · Näe rohkem »

Altar

Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.

Uus!!: Karl Suur ja Altar · Näe rohkem »

Austraasia

Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.

Uus!!: Karl Suur ja Austraasia · Näe rohkem »

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Uus!!: Karl Suur ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »

Avaari mark

Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.

Uus!!: Karl Suur ja Avaari mark · Näe rohkem »

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Karl Suur ja Bari · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Karl Suur ja Baskid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Karl Suur ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Karl Suur ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Benevento hertsogkond

Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.

Uus!!: Karl Suur ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »

Bretagne

Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.

Uus!!: Karl Suur ja Bretagne · Näe rohkem »

Bretoonid

Bretoonid rahvarõivastes Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6.

Uus!!: Karl Suur ja Bretoonid · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Karl Suur ja Burgundia · Näe rohkem »

Desiderius

Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.

Uus!!: Karl Suur ja Desiderius · Näe rohkem »

Diplomaat

Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.

Uus!!: Karl Suur ja Diplomaat · Näe rohkem »

Eider

thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.

Uus!!: Karl Suur ja Eider · Näe rohkem »

Einhard

Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.

Uus!!: Karl Suur ja Einhard · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Elbe · Näe rohkem »

Engern

Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.

Uus!!: Karl Suur ja Engern · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Karl Suur ja Euroopa · Näe rohkem »

Evangeelium

Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.

Uus!!: Karl Suur ja Evangeelium · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Uus!!: Karl Suur ja Frangi keiser · Näe rohkem »

Frangi kuningate loend

Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.

Uus!!: Karl Suur ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Frangi riik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Karl Suur ja Germaanlased · Näe rohkem »

Hadrianus I

Hadrianus I oli paavst 772–795.

Uus!!: Karl Suur ja Hadrianus I · Näe rohkem »

Hessen

Hessen on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Karl Suur ja Hessen · Näe rohkem »

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.

Uus!!: Karl Suur ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »

Hispaania mark

Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.

Uus!!: Karl Suur ja Hispaania mark · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Uus!!: Karl Suur ja Itaalia katepanikion · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Karl Suur ja Jõulud · Näe rohkem »

Karl Paks

Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

Uus!!: Karl Suur ja Karl Paks · Näe rohkem »

Karlmann (Frangi kuningas)

Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.

Uus!!: Karl Suur ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Karl Suur ja Karolingid · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Karl Suur ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Karolingide renessanss

Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.

Uus!!: Karl Suur ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Karl Suur ja Küüditamine · Näe rohkem »

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).

Uus!!: Karl Suur ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.

Uus!!: Karl Suur ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Karl Suur ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Konstantinos VI

Konstantinos VI (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos); 14. jaanuar 771 – pärast 797 ja enne 805) oli Bütsantsi keiser aastatel 780–797.

Uus!!: Karl Suur ja Konstantinos VI · Näe rohkem »

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Uus!!: Karl Suur ja Kroonika · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Karl Suur ja Ladina keel · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Karl Suur ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningate loend

Langobardide kuningad või reges Langobardorum (ainsuses rex Langobardorum) valitsesid seda germaani rahvast 6.

Uus!!: Karl Suur ja Langobardide kuningate loend · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Karl Suur ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lateraani palee

Lateraani palee (vasakul) ja Lateraani basiilika (paremal) Lateraani palee (itaalia keeles Palazzo Laterano) on palee Rooma kaguosas Lateraani basiilika kõrval.

Uus!!: Karl Suur ja Lateraani palee · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Karl Suur ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Lombardia raudkroon

Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.

Uus!!: Karl Suur ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Karl Suur ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Karl Suur ja Madalmaad · Näe rohkem »

Maurid

Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.

Uus!!: Karl Suur ja Maurid · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Karl Suur ja Misjon · Näe rohkem »

Neustria

* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.

Uus!!: Karl Suur ja Neustria · Näe rohkem »

Nordalbingien

Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.

Uus!!: Karl Suur ja Nordalbingien · Näe rohkem »

Ostfaal

19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.

Uus!!: Karl Suur ja Ostfaal · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Karl Suur ja Paavst · Näe rohkem »

Palve

Palve on soovi avaldamine.

Uus!!: Karl Suur ja Palve · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Karl Suur ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pannoonia Horvaatia vürstkond

Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.

Uus!!: Karl Suur ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Karl Suur ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Peetrus

Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.

Uus!!: Karl Suur ja Peetrus · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Uus!!: Karl Suur ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Poeem

Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus.

Uus!!: Karl Suur ja Poeem · Näe rohkem »

Prantslased

10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.

Uus!!: Karl Suur ja Prantslased · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Karl Suur ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Proosa

Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.

Uus!!: Karl Suur ja Proosa · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Uus!!: Karl Suur ja Provence · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Karl Suur ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Reform

Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus.

Uus!!: Karl Suur ja Reform · Näe rohkem »

Reims

Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.

Uus!!: Karl Suur ja Reims · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Rein · Näe rohkem »

Rolandi laul

''Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm'', Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, ''Bibliothèque nationale de France'' Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on prantsuse kangelaslaul, mida peetakse vanimaks prantsuse eeposeks.

Uus!!: Karl Suur ja Rolandi laul · Näe rohkem »

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Uus!!: Karl Suur ja Rooma keiser · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Karl Suur ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma Peetri kirik

Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.

Uus!!: Karl Suur ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Karl Suur ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Karl Suur ja Saksid · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Karl Suur ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Karl Suur ja Sakslased · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Karl Suur ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Stephanus II

Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.

Uus!!: Karl Suur ja Stephanus II · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Uus!!: Karl Suur ja Tüüringi · Näe rohkem »

Tisza

Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.

Uus!!: Karl Suur ja Tisza · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Karl Suur ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Verdeni kaelakohus

Verdeni kaelakohus (saksa keeles Blutgericht von Verden) oli massimõrv, mis leidis 782.

Uus!!: Karl Suur ja Verdeni kaelakohus · Näe rohkem »

Weser

Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.

Uus!!: Karl Suur ja Weser · Näe rohkem »

Widukind

Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.

Uus!!: Karl Suur ja Widukind · Näe rohkem »

Zaragoza

Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Karl Suur ja Zaragoza · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Karl Suur ja 15. sajand · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Karl Suur ja 1999 · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Karl Suur ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

742

742.

Uus!!: Karl Suur ja 742 · Näe rohkem »

743

743.

Uus!!: Karl Suur ja 743 · Näe rohkem »

747

747.

Uus!!: Karl Suur ja 747 · Näe rohkem »

748

748.

Uus!!: Karl Suur ja 748 · Näe rohkem »

751

751.

Uus!!: Karl Suur ja 751 · Näe rohkem »

768

768.

Uus!!: Karl Suur ja 768 · Näe rohkem »

769

769.

Uus!!: Karl Suur ja 769 · Näe rohkem »

771

771.

Uus!!: Karl Suur ja 771 · Näe rohkem »

772

772.

Uus!!: Karl Suur ja 772 · Näe rohkem »

774

774.

Uus!!: Karl Suur ja 774 · Näe rohkem »

778

778.

Uus!!: Karl Suur ja 778 · Näe rohkem »

782

782.

Uus!!: Karl Suur ja 782 · Näe rohkem »

790. aastad

790.

Uus!!: Karl Suur ja 790. aastad · Näe rohkem »

799

799.

Uus!!: Karl Suur ja 799 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Karl Suur ja 8. sajand · Näe rohkem »

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Uus!!: Karl Suur ja 800 · Näe rohkem »

804

804.

Uus!!: Karl Suur ja 804 · Näe rohkem »

805

805.

Uus!!: Karl Suur ja 805 · Näe rohkem »

814

814.

Uus!!: Karl Suur ja 814 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Charlemagne.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »