Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Karl Suur ja Langobardide kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Karl Suur ja Langobardide kuningriik

Karl Suur vs. Langobardide kuningriik

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Sarnasusi Karl Suur ja Langobardide kuningriik

Karl Suur ja Langobardide kuningriik on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Austraasia, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benevento hertsogkond, Desiderius, Euroopa, Germaanlased, Hadrianus I, Itaalia, Karlmann (Frangi kuningas), Kirikuriik, Ladina keel, Langobardid, Lombardia raudkroon, Neustria, Pippin Lühike, Ravenna eksarhaat, Saksid, Stephanus II, Varakeskaeg.

Austraasia

Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.

Austraasia ja Karl Suur · Austraasia ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Karl Suur · Bütsants ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsantsi keisrite loend ja Karl Suur · Bütsantsi keisrite loend ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Benevento hertsogkond

Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.

Benevento hertsogkond ja Karl Suur · Benevento hertsogkond ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Desiderius

Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.

Desiderius ja Karl Suur · Desiderius ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Euroopa ja Karl Suur · Euroopa ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Germaanlased ja Karl Suur · Germaanlased ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Hadrianus I

Hadrianus I oli paavst 772–795.

Hadrianus I ja Karl Suur · Hadrianus I ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Itaalia ja Karl Suur · Itaalia ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Karlmann (Frangi kuningas)

Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.

Karl Suur ja Karlmann (Frangi kuningas) · Karlmann (Frangi kuningas) ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Karl Suur ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Karl Suur ja Ladina keel · Ladina keel ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Karl Suur ja Langobardid · Langobardid ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lombardia raudkroon

Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.

Karl Suur ja Lombardia raudkroon · Langobardide kuningriik ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »

Neustria

* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.

Karl Suur ja Neustria · Langobardide kuningriik ja Neustria · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Karl Suur ja Pippin Lühike · Langobardide kuningriik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Karl Suur ja Ravenna eksarhaat · Langobardide kuningriik ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Karl Suur ja Saksid · Langobardide kuningriik ja Saksid · Näe rohkem »

Stephanus II

Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.

Karl Suur ja Stephanus II · Langobardide kuningriik ja Stephanus II · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Karl Suur ja Varakeskaeg · Langobardide kuningriik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Karl Suur ja Langobardide kuningriik

Karl Suur on 121 suhted, samas Langobardide kuningriik 131. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 7.94% = 20 / (121 + 131).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Karl Suur ja Langobardide kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »