59 suhted: Agregaatolek, Aktiivsüsi, Aktiivtsenter, Aktivatsioonienergia, Alküülimine, Alumiiniumoksiid, Alus (keemia), Ammoniaak, Autokatalüüs, Biokatalüüs, Difusioon, Energia, Ensüüm, Eripind, Faasiülekande katalüüs, Gibbsi vabaenergia, Halogeenimine, Hape, Hüdratatsioon, Hüdrogeenimine, Hüdroksiidioon, Heteroaatom, Heterogeenne katalüüs, Inhibiitor, Intermediaat, Isomerisatsioon, Katal, Katalüütiline tsükkel, Katalüsaator, Käärimine, Kütus, Keemiatööstus, Keemiline aktiivsus, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Kiirust limiteeriv staadium, Krakkimine, Lahusti, Metallid, Nafta, Oksüdatsioon, Oksiidid, Organokatalüüs, Polümerisatsioon, Promootor (keemia), Prooton, Radikaalinitsiaator, Radikaalreaktsioon, Rasvad, ..., Reagent, Reaktsiooni staadium, Reaktsioonikoordinaat, Silikageel, Substraat (keemia), Sulfiidid, Toomas Tamm, Valgud, Väävelhape. Laienda indeks (9 rohkem) »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Katalüüs ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Aktiivsüsi
mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.
Uus!!: Katalüüs ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Uus!!: Katalüüs ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Uus!!: Katalüüs ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Uus!!: Katalüüs ja Alküülimine · Näe rohkem »
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Katalüüs ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Katalüüs ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Katalüüs ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Autokatalüüs
Autokatalüüs on katalüüs, mille korral reaktsiooni saadus kiirendab reaktsiooni ennast.
Uus!!: Katalüüs ja Autokatalüüs · Näe rohkem »
Biokatalüüs
Laboratoorne bioreaktor (fermenter) Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades.
Uus!!: Katalüüs ja Biokatalüüs · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Katalüüs ja Difusioon · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Katalüüs ja Energia · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Katalüüs ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Katalüüs ja Eripind · Näe rohkem »
Faasiülekande katalüüs
ooniumühendit Faasiülekande katalüüs on heterogeense katalüüsi erivorm, mis põhineb teatud katalüsaatorite võimel kanda reagente ühest faasist teise, luues võimaluse reaktsiooni toimumiseks.
Uus!!: Katalüüs ja Faasiülekande katalüüs · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Katalüüs ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Halogeenimine
Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Uus!!: Katalüüs ja Halogeenimine · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Katalüüs ja Hape · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Katalüüs ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Katalüüs ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Hüdroksiidioon
Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.
Uus!!: Katalüüs ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »
Heteroaatom
Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.
Uus!!: Katalüüs ja Heteroaatom · Näe rohkem »
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Uus!!: Katalüüs ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Katalüüs ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Katalüüs ja Intermediaat · Näe rohkem »
Isomerisatsioon
Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.
Uus!!: Katalüüs ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »
Katal
Katal (tähis: kat) on SI-süsteemi tuletatud ühik, mille väljendatakse ensüümide ja teiste katalüsaatorite katalüütilist aktiivsust teatud tingimuste korral.
Uus!!: Katalüüs ja Katal · Näe rohkem »
Katalüütiline tsükkel
Katalüütiline tsükkel: A ja B konversioon katalüsaatori osalusel annab C Katalüütiline tsükkel on keemias mitmeastmelise katalüütilise reaktsiooni mehhanismi ringskeem alates lähteainetest kuni produktideni.
Uus!!: Katalüüs ja Katalüütiline tsükkel · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Katalüüs ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Katalüüs ja Käärimine · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Katalüüs ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Katalüüs ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Katalüüs ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Katalüüs ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Katalüüs ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Katalüüs ja Keemiline süntees · Näe rohkem »
Kiirust limiteeriv staadium
Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.
Uus!!: Katalüüs ja Kiirust limiteeriv staadium · Näe rohkem »
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Uus!!: Katalüüs ja Krakkimine · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Katalüüs ja Lahusti · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Katalüüs ja Metallid · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Katalüüs ja Nafta · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Katalüüs ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Katalüüs ja Oksiidid · Näe rohkem »
Organokatalüüs
Organokatalüüs tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse tõstmist madalmolekulaarse orgaanilise ühendiga, mille molekul sisaldab mittemetalset heteroaatomit.
Uus!!: Katalüüs ja Organokatalüüs · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Katalüüs ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Promootor (keemia)
Promootorid on ained, mille lisamisel katalüsaatorile selle aktiivsus ja selektiivsus suureneb.
Uus!!: Katalüüs ja Promootor (keemia) · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Katalüüs ja Prooton · Näe rohkem »
Radikaalinitsiaator
Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.
Uus!!: Katalüüs ja Radikaalinitsiaator · Näe rohkem »
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Uus!!: Katalüüs ja Radikaalreaktsioon · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Katalüüs ja Rasvad · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Katalüüs ja Reagent · Näe rohkem »
Reaktsiooni staadium
Keemilise reaktsiooni staadiumi all mõistetakse elementaarreaktsiooni teel lähteühenditest produktideni.
Uus!!: Katalüüs ja Reaktsiooni staadium · Näe rohkem »
Reaktsioonikoordinaat
Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.
Uus!!: Katalüüs ja Reaktsioonikoordinaat · Näe rohkem »
Silikageel
Silikageel on suure poorsusega amorfne hüdratiseerunud ränidioksiid (SiO2•xH2O), nn tahke geel, tavaliselt saadaval pulbrilisel või granuleeritud kujul.
Uus!!: Katalüüs ja Silikageel · Näe rohkem »
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Uus!!: Katalüüs ja Substraat (keemia) · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Katalüüs ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Toomas Tamm
Toomas Tamm (sündinud 16. oktoobril 1965 Tartus) on eesti keemiateadlane ja professor.
Uus!!: Katalüüs ja Toomas Tamm · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Katalüüs ja Valgud · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Katalüüs ja Väävelhape · Näe rohkem »