Sisukord
42 suhted: Aed, Arktika, Üheidulehelised, Cronquisti süsteem, Emakasuue, Fotosüntees, Hõimkond, Heitlehisus, Iduleht, Ilutaim, Juur, Juura (geoloogia), Kaheidulehelised, Kaheliviljastumine, Kariloom, Kõrrelised, Klass (bioloogia), Kultuurtaim, Lehelaba, Leherood, Leht, Lehtpuud, Paljasseemnetaimed, Pärismaine elustik, Põõsas, Põld, Putuktolmlemine, Puu, Ravimtaimed, Rohttaimed, Seemnetaimed, Sigimik, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Takson, Tolmlemine, Tolmutera, Tuultolmlemine, Umbrohi, Vars, Vili.
- Taimed
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Katteseemnetaimed ja Aed
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Katteseemnetaimed ja Arktika
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Vaata Katteseemnetaimed ja Üheidulehelised
Cronquisti süsteem
Cronquisti süsteem on katteseemnetaimede liigiüleste taksonite süsteem, mille väljatöötajaks on olnud Arthur Cronquist (1919–1992) ja mis on avaldatud tema raamatuis An Integrated System of Classification of Flowering Plants (1981) ja The Evolution and Classification of Flowering Plants (1968; 2.
Vaata Katteseemnetaimed ja Cronquisti süsteem
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Vaata Katteseemnetaimed ja Emakasuue
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Katteseemnetaimed ja Fotosüntees
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Katteseemnetaimed ja Hõimkond
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Katteseemnetaimed ja Heitlehisus
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Vaata Katteseemnetaimed ja Iduleht
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Katteseemnetaimed ja Ilutaim
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Katteseemnetaimed ja Juur
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Vaata Katteseemnetaimed ja Juura (geoloogia)
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Katteseemnetaimed ja Kaheidulehelised
Kaheliviljastumine
Kaheliviljastumine on taimede sugulise paljunemise protsess, kus kahel erineval taimel toimub sugurakkude liitumine.
Vaata Katteseemnetaimed ja Kaheliviljastumine
Kariloom
Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.
Vaata Katteseemnetaimed ja Kariloom
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Vaata Katteseemnetaimed ja Kõrrelised
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Katteseemnetaimed ja Klass (bioloogia)
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Vaata Katteseemnetaimed ja Kultuurtaim
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Vaata Katteseemnetaimed ja Lehelaba
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Vaata Katteseemnetaimed ja Leherood
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Katteseemnetaimed ja Leht
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Katteseemnetaimed ja Lehtpuud
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Katteseemnetaimed ja Paljasseemnetaimed
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Vaata Katteseemnetaimed ja Pärismaine elustik
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Katteseemnetaimed ja Põõsas
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Katteseemnetaimed ja Põld
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Katteseemnetaimed ja Putuktolmlemine
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Katteseemnetaimed ja Puu
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Vaata Katteseemnetaimed ja Ravimtaimed
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Katteseemnetaimed ja Rohttaimed
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Vaata Katteseemnetaimed ja Seemnetaimed
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Vaata Katteseemnetaimed ja Sigimik
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Katteseemnetaimed ja Suguline sigimine
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Vaata Katteseemnetaimed ja Sugutu paljunemine
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Katteseemnetaimed ja Taimed
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Vaata Katteseemnetaimed ja Takson
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Katteseemnetaimed ja Tolmlemine
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Vaata Katteseemnetaimed ja Tolmutera
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Vaata Katteseemnetaimed ja Tuultolmlemine
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Vaata Katteseemnetaimed ja Umbrohi
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Katteseemnetaimed ja Vars
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Katteseemnetaimed ja Vili
Vaata ka
Taimed
- Alusmets
- Igihaljus
- Katteseemnetaimed
- Ligniin
- Maismaataimed
- Põõsas
- Primaarproduktsioon
- Puittaimed
- Putuktolmlemine
- Seemnetaimed
- Soontaimed
- Soonteta taimed
- Taimed
Tuntud ka kui Angiosperm, Angiospermae, Angiospermid, Anthophyta, Katteseemnetaim, Magnoliophyta, Õistaim, Õistaimed.