Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keel ja Keeleteaduse mõisteid
Keel ja Keeleteaduse mõisteid on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Algkeel, Grammatika, Idiolekt, Keele omandamine, Keelemärk, Keelepuu, Keelesugulus, Keeleteadus, Keelkond, Kiri (keeleteadus), Murre, Riigikeel, Sõnavara, Släng, Tähendus, Tehiskeel, Viipekeel.
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Algkeel ja Keel · Algkeel ja Keeleteaduse mõisteid ·
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Grammatika ja Keel · Grammatika ja Keeleteaduse mõisteid ·
Idiolekt
Idiolekt on üksikule isikule omane keele variant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes.
Idiolekt ja Keel · Idiolekt ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keele omandamine
Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest.
Keel ja Keele omandamine · Keele omandamine ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keelemärk
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks.
Keel ja Keelemärk · Keelemärk ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Keel ja Keelepuu · Keelepuu ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Keel ja Keelesugulus · Keelesugulus ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Keel ja Keeleteadus · Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Keel ja Keelkond · Keeleteaduse mõisteid ja Keelkond ·
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Keel ja Kiri (keeleteadus) · Keeleteaduse mõisteid ja Kiri (keeleteadus) ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Keel ja Murre · Keeleteaduse mõisteid ja Murre ·
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Keel ja Riigikeel · Keeleteaduse mõisteid ja Riigikeel ·
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Keel ja Sõnavara · Keeleteaduse mõisteid ja Sõnavara ·
Släng
Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.
Keel ja Släng · Keeleteaduse mõisteid ja Släng ·
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Keel ja Tähendus · Keeleteaduse mõisteid ja Tähendus ·
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Keel ja Tehiskeel · Keeleteaduse mõisteid ja Tehiskeel ·
Viipekeel
Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keel ja Keeleteaduse mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Keel ja Keeleteaduse mõisteid
Võrdlus Keel ja Keeleteaduse mõisteid
Keel on 57 suhted, samas Keeleteaduse mõisteid 592. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.62% = 17 / (57 + 592).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keel ja Keeleteaduse mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
