Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Algkeel, Braille kiri, ERR Novaator, Fülogenees, Ferdinand de Saussure, Gorgias, Grammatika, Grupp, Idiolekt, Immanuel Kant, Indiviid, Informaatika, Inimene, Jean-Jacques Rousseau, Kõne, Kõne (keeleteadus), Keel (täpsustus), Keele omandamine, Keelefilosoofia, Keelemärk, Keelepuu, Keelesugulus, Keeleteadus, Keelkond, Keelkondade loend, Keelte loend, Kiri (keeleteadus), Kodeerimine, Kogemus, Kommunikatsioon, Loogika, Loom, Ludwig Wittgenstein, Maailmapilt, Matemaatika, Märgisüsteem, Märk, Mõtlemine, Murre, Noam Chomsky, Platon, Programmeerimiskeel, Reegel, Riigikeel, Sõna, Sõnavara, Semioos, Släng, Sotsiaalne klass, Subkultuur, ..., Suuline keel, Tähendus, Tehiskeel, Tehiskeelte loend, Vana-Kreeka, Viipekeel, Zoosemiootika. Laienda indeks (7 rohkem) »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Keel ja Algkeel · Näe rohkem »
Braille kiri
Braille kiri ehk Braille' kiri (ka punktkiri ehk pimedate kiri) on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil.
Uus!!: Keel ja Braille kiri · Näe rohkem »
ERR Novaator
ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.
Uus!!: Keel ja ERR Novaator · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Keel ja Fülogenees · Näe rohkem »
Ferdinand de Saussure
Ferdinand de Saussure Ferdinand de Saussure (26. november 1857 Genf – 22. veebruar 1913 Vufflens-le-Château) oli Šveitsi keeleteadlane, semiootik ja strukturalismi rajajaid.
Uus!!: Keel ja Ferdinand de Saussure · Näe rohkem »
Gorgias
Gorgias (kreeka Γοργίας; umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Leontinoi linnast Sitsiilias.
Uus!!: Keel ja Gorgias · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Grupp
Grupiks ehk sotsiaalseks rühmaks nimetatakse igasugust inimeste (või ka loomade) kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalne võrgustik.
Uus!!: Keel ja Grupp · Näe rohkem »
Idiolekt
Idiolekt on üksikule isikule omane keele variant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes.
Uus!!: Keel ja Idiolekt · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Keel ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Keel ja Indiviid · Näe rohkem »
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Uus!!: Keel ja Informaatika · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Keel ja Inimene · Näe rohkem »
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Uus!!: Keel ja Jean-Jacques Rousseau · Näe rohkem »
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Uus!!: Keel ja Kõne · Näe rohkem »
Kõne (keeleteadus)
Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses.
Uus!!: Keel ja Kõne (keeleteadus) · Näe rohkem »
Keel (täpsustus)
"Keel" on sõna, mis on kasutusel mitmes tähenduses.
Uus!!: Keel ja Keel (täpsustus) · Näe rohkem »
Keele omandamine
Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest.
Uus!!: Keel ja Keele omandamine · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Keel ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Keelemärk
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks.
Uus!!: Keel ja Keelemärk · Näe rohkem »
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Uus!!: Keel ja Keelepuu · Näe rohkem »
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Uus!!: Keel ja Keelesugulus · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Keel ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Keel ja Keelkond · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Keel ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Uus!!: Keel ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kodeerimine
Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil.
Uus!!: Keel ja Kodeerimine · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Keel ja Kogemus · Näe rohkem »
Kommunikatsioon
Kommunikatsioon ehk suhtlemine ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus.
Uus!!: Keel ja Kommunikatsioon · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Keel ja Loogika · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Keel ja Loom · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Keel ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Maailmapilt
Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.
Uus!!: Keel ja Maailmapilt · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Keel ja Matemaatika · Näe rohkem »
Märgisüsteem
Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).
Uus!!: Keel ja Märgisüsteem · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Keel ja Märk · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Keel ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Keel ja Murre · Näe rohkem »
Noam Chomsky
Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.
Uus!!: Keel ja Noam Chomsky · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Keel ja Platon · Näe rohkem »
Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
Uus!!: Keel ja Programmeerimiskeel · Näe rohkem »
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Uus!!: Keel ja Reegel · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Keel ja Riigikeel · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Keel ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Keel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Semioos
Semioos (varasemas kasutuses: semioosis) on märgiprotsess.
Uus!!: Keel ja Semioos · Näe rohkem »
Släng
Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.
Uus!!: Keel ja Släng · Näe rohkem »
Sotsiaalne klass
Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel.
Uus!!: Keel ja Sotsiaalne klass · Näe rohkem »
Subkultuur
Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris).
Uus!!: Keel ja Subkultuur · Näe rohkem »
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Uus!!: Keel ja Suuline keel · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Keel ja Tähendus · Näe rohkem »
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Uus!!: Keel ja Tehiskeel · Näe rohkem »
Tehiskeelte loend
Siin on loetletud tehiskeeli.
Uus!!: Keel ja Tehiskeelte loend · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Keel ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Viipekeel
Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega.
Uus!!: Keel ja Viipekeel · Näe rohkem »
Zoosemiootika
Zoosemiootika on biosemiootika haru, mis uurib loomade omailma ja kommunikatsiooni, rakendades semiootilist lähenemist.
Uus!!: Keel ja Zoosemiootika · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Inimkeel, Keel (keeleteadus), Keel (lingvistika), Keeled.
