Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid
Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Arvutilingvistika, Dialektoloogia, Diskursuseanalüüs, Foneetika, Fonoloogia, Kääne, Keel, Keelesugulus, Keeleuniversaal, Korpuslingvistika, Morfoloogia, Pragmaatika, Psühholingvistika, Rakenduslingvistika, Süntaks, Sõnaliik, Semantika.
Arvutilingvistika
Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.
Arvutilingvistika ja Keeleteadus · Arvutilingvistika ja Keeleteaduse mõisteid ·
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Dialektoloogia ja Keeleteadus · Dialektoloogia ja Keeleteaduse mõisteid ·
Diskursuseanalüüs
Diskursuseanalüüs on teksti või kõne uurimine koos taustaga.
Diskursuseanalüüs ja Keeleteadus · Diskursuseanalüüs ja Keeleteaduse mõisteid ·
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Foneetika ja Keeleteadus · Foneetika ja Keeleteaduse mõisteid ·
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Fonoloogia ja Keeleteadus · Fonoloogia ja Keeleteaduse mõisteid ·
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Kääne ja Keeleteadus · Kääne ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Keel ja Keeleteadus · Keel ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Keelesugulus ja Keeleteadus · Keelesugulus ja Keeleteaduse mõisteid ·
Keeleuniversaal
Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele.
Keeleteadus ja Keeleuniversaal · Keeleteaduse mõisteid ja Keeleuniversaal ·
Korpuslingvistika
Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (keelekorpuste) koostamise, töötlemise ja kasutamisega.
Keeleteadus ja Korpuslingvistika · Keeleteaduse mõisteid ja Korpuslingvistika ·
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Keeleteadus ja Morfoloogia · Keeleteaduse mõisteid ja Morfoloogia ·
Pragmaatika
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.
Keeleteadus ja Pragmaatika · Keeleteaduse mõisteid ja Pragmaatika ·
Psühholingvistika
Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega.
Keeleteadus ja Psühholingvistika · Keeleteaduse mõisteid ja Psühholingvistika ·
Rakenduslingvistika
Rakenduslingvistika ehk rakenduslik keeleteadus on keeleteaduse haru, mis uurib keelega seotud igapäevaelu probleeme.
Keeleteadus ja Rakenduslingvistika · Keeleteaduse mõisteid ja Rakenduslingvistika ·
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Keeleteadus ja Süntaks · Keeleteaduse mõisteid ja Süntaks ·
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Keeleteadus ja Sõnaliik · Keeleteaduse mõisteid ja Sõnaliik ·
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Keeleteadus ja Semantika · Keeleteaduse mõisteid ja Semantika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid
Võrdlus Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid
Keeleteadus on 54 suhted, samas Keeleteaduse mõisteid 592. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.63% = 17 / (54 + 592).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keeleteadus ja Keeleteaduse mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
