Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus
Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Astmevaheldus, Geminaadivaheldus, Käänamine, Käändsõna, Nimetav kääne, Omastav kääne, Ortograafia, Osastav kääne, Pööramine, Prosoodia, Sõnavorm, Sulghäälik, Tüvi (keeleteadus), Tegusõna, Välde.
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Astmevaheldus ja Keeleteaduse mõisteid · Astmevaheldus ja Vältevaheldus ·
Geminaadivaheldus
Geminaadivaheldus on astmevaheldus, mille puhul tugevas astmes on geminaat, nõrgas astmes ühekordne häälik.
Geminaadivaheldus ja Keeleteaduse mõisteid · Geminaadivaheldus ja Vältevaheldus ·
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Käänamine ja Keeleteaduse mõisteid · Käänamine ja Vältevaheldus ·
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Käändsõna ja Keeleteaduse mõisteid · Käändsõna ja Vältevaheldus ·
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Keeleteaduse mõisteid ja Nimetav kääne · Nimetav kääne ja Vältevaheldus ·
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Keeleteaduse mõisteid ja Omastav kääne · Omastav kääne ja Vältevaheldus ·
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Keeleteaduse mõisteid ja Ortograafia · Ortograafia ja Vältevaheldus ·
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Keeleteaduse mõisteid ja Osastav kääne · Osastav kääne ja Vältevaheldus ·
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Keeleteaduse mõisteid ja Pööramine · Pööramine ja Vältevaheldus ·
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Keeleteaduse mõisteid ja Prosoodia · Prosoodia ja Vältevaheldus ·
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Keeleteaduse mõisteid ja Sõnavorm · Sõnavorm ja Vältevaheldus ·
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Keeleteaduse mõisteid ja Sulghäälik · Sulghäälik ja Vältevaheldus ·
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Keeleteaduse mõisteid ja Tüvi (keeleteadus) · Tüvi (keeleteadus) ja Vältevaheldus ·
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Keeleteaduse mõisteid ja Tegusõna · Tegusõna ja Vältevaheldus ·
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus ühist
- Millised on sarnasused Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus
Võrdlus Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus
Keeleteaduse mõisteid on 592 suhted, samas Vältevaheldus 23. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 2.44% = 15 / (592 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
