592 suhted: Abikeel, Abimäärsõna, Abisõna, Abitegusõna, Abreviatuur, Absoluutne ajaarvamine, Abstraktsioon, Abstraktsus, Adaptatsioon, Adjektiivne võrdlustarind, Adjunkt (keeleteadus), Adverbiaalne võrdlustarind, Aeg (keeleteadus), Afaasia, Afiks, Afiksoid, Afrikaat, Afrikanistika, Agentiivsus, Aglutinatiivne keel, Aglutinatsioon, Agrammatism, Ahelverb, Ahtushäälik, Ainesõna, Ainsus, Ajamäärus, Akommodatsioon, Aksioom, Aktant, Aktantne atribuut, Aktiiv, Aktiivsus, Aktsent, Akustika, Akuut, Alalütlev kääne, Alaleütlev kääne, Alaltütlev kääne, Algkeel, Algoritm, Algvõrre, Algvorm, Alistus, Alliteratsioon, Allkeel, Allofoon, Ametlik keel, Anagramm, Analüütiline keel, ..., Anglitsism, Antonüüm, Apofoonia, Arabistika, Argikeel, Arhaism, Artikulatsioon, Arv (keeleteadus), Arvutifonoloogia, Arvutilingvistika, Arvutipõhine tõlkimine, Asemäärsõna, Asesõna, Asjasõna, Aspekt (keeleteadus), Aspektverb, Aspiratsioon, Assürioloogia, Assimilatsioon, Assonants, Astmevaheldus, Asustusnimi, Balkani keeleliit, Balkani uuringud, Barbarism, Blisskiri, Da-tegevusnimi, Daativ, Daktüloloogia, Dünaamiline situatsioon, De Wahli reegel, Definiitsus ja indefiniitsus, Deiksis, Deminutiiv, Denominaal, Des-vorm, Determinatiiv, Diakriitiline märk, Diakroonia (keeleteadus), Dialektoloogia, Diasüsteem, Diftong, Diglossia, Digraaf, Diskursuseanalüüs, Duratiivne situatsioon, Eelteema, Eeslisand, Eessõna, Eestäiend, Eesvokaalid, Eitav kõneliik, Eksonüüm, Eksotsentriline fraas, Elementaarlause, Ellips (lausekujund), Emakeel, Emakeelepäev, Emiline ja etiline, Emotsioonisõnavara, Endonüüm, Endotsentriline fraas, Eponüüm, Ergatiiv-absolutiivne keel, Eufemism, Eurodicautom, Eurokeel, Evidentsiaalsus, Faasiverb, Fansub, Fennougristika, Fii-omadused, Finiitfraas, Fleksioon, Fokuseerimine, Foneem, Foneetika, Foneetiline transkriptsioon, Fonoloogia, Formaalne grammatika, Formant, Fraas, Fraasi laiendosa, Fraasi peasõna, Fraasimäärus, Fraasistruktuurigrammatika, Fraseologism, Fraseoloogia, Freim, Geminaadivaheldus, Generatiivne grammatika, Glüüf, Glotokronoloogia, Graavis, Grafeem, Grafeemika, Grammatika, Grammatiline kategooria, Grammatilised seosed, Grammatilised vahendid, Grammatiseerumine, Grassmanni seadus, Hambasombuhäälik, Hammashäälik, Hääldusalus, Häälik, Häälikkiri, Häälikusüsteem, Hüüdlause, Hüüdsõna, Hübriidsõna, Hoidjakeel, Homograafia, Homonüüm, Homonüümia, Hulgafraas, Hulgamäärus, Hulgasõna, Huulhäälik, IATE, Idiolekt, Idioom, Ilmaütlev kääne, Imperfektiivne aspekt, Implikatuur, Indoeuropeistika, Infiks, Infinitiiv, Initsiaalsõna, Intransitiivlause, Isik (keeleteadus), Isikunimi, Isolaatkeel, Isoleeriv keel, Jaatav kõneliik, Jakobsoni kommunikatsioonimudel, Järeldav rinnastus, Järellisand, Järeltäiend, Jutumärgid, Juurdeütlev kääne, Kaashäälik, Kaashäälikuühend, Kaasnemismäärus, Kaassõna, Kaassõnafraas, Kajasõna, Kaksikverb, Kaksus, Kantseliit, Kaudne kõneviis, Kausatiivtarind, Kausatiivverb, Käänamine, Käändsõna, Kääne, Käskiv kõneviis, Käsklause, Küsilause, Kõneakt, Kõnekeel, Kõnesüntesaator, Kõnetakt, Kõnetehnoloogia, Kõnetrakt, Kõneviis, Kõrihäälik, Kõrisulghäälik, Kõrvallause, Keel, Keele omandamine, Keele teke, Keeledemograafia, Keeledušš, Keelekümblus, Keelekomisjon, Keelekontakt, Keelekonverentsid, Keelekood, Keelekorpus, Keelekorraldus, Keeleliit, Keeleline relativism, Keelemärk, Keelenõuanne, Keelend, Keeleoskustase, Keelepäev, Keelepesa, Keelepoliitika, Keelepuu, Keelerežiim, Keeleressursid, Keelesaar, Keeleseadus, Keelesugulus, Keeletüübid, Keeletüpoloogia, Keeleteadus, Keeletoimetaja, Keeletoimetamine, Keeleuniversaal, Keeleuuendus, Keelevahetus, Keeleväänaja, Keelevõime, Keelkond, Kesksugu, Keskvõrre, Kestust näitav määrus, Kiil (lauseliige), Kiilung, Kindel kõneviis, Kiri (keeleteadus), Kirjakeel, Kirjutamine, Klassifikaator (keeleteadus), Koartikulatsioon, Kogeja-omajalause, Kohamäärus, Kohanimi, Kohtulingvistika, Kolesõna, Koma, Kommunikatiivne keeleõpe, Kommunikatiivsed lausetüübid, Komplekslause, Konnotatsioon, Konstruktsioonigrammatika, Kontaktiteooria, Kontraktsioon, Koodikopeerimine, Koodivahetus, Koolon, Koopula, Korduvust näitav määrus, Korpuslingvistika, Kreoolkeel, Kuluvorm, Laadivaheldus, Laensõna, Laenukihid, Laineteooria (lingvistika), Lapsekeel, Lateraal, Latiiv, Latiivne määrus, Lause, Lause kõrvalliikmed, Lause moodustajad, Lause pealiikmed, Lause suhtluseesmärk, Lauseeitus, Lauseliige, Lausetüüp, Lausung, Lähtetekst, Lühend, Lühendis, Lünklause, Lõik (keeleteadus), Lõpukadu, Lõpuvaheldus, Leksikaliseerumine, Leksikograafia, Leksikoloogia, Lemma (keeleteadus), Lihtöeldis, Lihtlause, Liidik, Liitöeldis, Liitlause, Liitsõna, Liitsed minevikuajad, Lingua franca, Lisand (keeleteadus), Litereerimine, Lokaliseerimine, Lokatiivne määrus, Loomuliku keele töötlus, Lugemine, Ma-tegevusnimi, Majuskel, Markeerituse mudel, Masintõlge, Matronüüm, Määrsõna, Määrsõnafraas, Määrus, Määruslause, Määrustäiend, Mööndusmäärus, Mõttekriips, Mõttepunktid, Meessugu, Metakeel, Minevik (keeleteadus), Mineviku kesksõna, Misjonilingvistika, Mitmus, Modaalsus, Modaalverb, Morf, Morfeem, Morfoloogia, Morfonoloogia, Morfosüntaks, Morse, Multietnolekt, Murderühm, Murrak, Murrakurühm, Murre, Muutumatu sõna, Naissugu, Nasalisatsioon, Näitav asesõna, Neologism, Nimekorraldus, Nimetav kääne, Nimisõna, Ninahäälik, Nominalisatsioon, Nominatiiv-akusatiivne keel, Normaallause, Normimine (keeleteadus), Ohustatud keel, Olemasolulause, Olev kääne, Omadussõna, Omadussõnafraas, Omadussõnaline täiend, Omasõna, Omastav kääne, Onomatopöa, Ortograafia, Osaalus, Osalause, Osastav kääne, Otsesed tõlkevõtted, Otstarbemäärus, Palataal, Palatalisatsioon, Palindroom, Parasiitsõna, Parsimine, Passiiv, Passiivilause, Patronüüm, Pärandkeel, Pärisnimi, Pööramine, Pöördjärjestusega hulgafraas, Pööre (keeleteadus), Pühendusnimi, Põhivärvinimede teooria, Põhjusmäärus, Põimlause, Pealause, Perfektiivne aspekt, Perfektiivne situatsioon, Perifrastiline verb, Pidžin, Piiblikeel, Piiri väljendav kohamäärus, Piiritluslisand, Piktograafia, Pinyin, Polüseemia, Poolvokaal, Pragmaatika, Pragmaatiline abisõna, Praha koolkond, Praktiline transkriptsioon, Predikatsioon, Prefiks, Presidendi käändkond, Progressiivtarind, Prosoodia, Psühholingvistika, Purism, Puudepank, Rahvaetümoloogia, Rahvusvaheline fennougristikakongress, Rakenduslingvistika, Rõhk (keeleteadus), Rõhumäärsõna, Reaalid, Reduplikatsioon, Reeglipõhine masintõlge, Reema, Regionaalkeel, Rektsioon, Rekursiivne lühend, Riigikeel, Rindlause, Rinnastus, Saama-tulevik, Sapiri-Whorfi hüpotees, Sarnassõna, Sünonüüm, Sünonüümia, Süntaks, Sõlmkiri, Sõltuvusmäärus, Sõnaühend, Sõnajärg, Sõnaliik, Sõnamäng, Sõnaraamat, Sõnaseletus, Sõnastik, Sõnavara, Sõnavorm, Sõne, Sõrmendtähestik, Seesütlev kääne, Seestütlev kääne, Seisundimäärus, Semantika, Semantiline kolmnurk, Semantiline supositsioon, Semantiline väli, Seotud laiend, Separatiivne määrus, Seriaalkonstruktsioon, Sibilant, Sidend, Sihilisus, Sihitav kääne, Sihitis, Sihitu tegusõna, Silp, Silpkiri, Sisekadu, Sisendkeel, Sisseütlev kääne, Sisuline ühildumine, Skopos-teooria, Släng, Soovlause, Statistiline masintõlge, Stenograafia, Strukturaallingvistika, Substantiivifraas, Substraat (lingvistika), Subtiitrid, Sufiks, Sugudeta keel, Sulghäälik, Superstraat, Suunduv kääne, SVO, Swadeshi loend, Tagasõna, Tagavokaalid, Tarind (keeleteadus), Tähendus, Tähestik, Tähistaja, Tähistatav, Täht (kiri), Täiend, Täislause, Tüüpsõna, Tüvevaheldus, Tüvi (keeleteadus), Tõenäosushinnang, Tõlge, Tõlk, Tõlkeabiprogramm, Tõlkelaen, Tõlketeadus, Tõlkeuniversaalid, Tõlkija, Tõlkimine, Teatelaad, Teema (keeleteadus), Teema ja reema, Tegevussubjekt, Tegijamäärus, Tegijanimi, Tegumood, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Tegusõna vabad laiendid, Tegusõnafraas, Tehiskeel, Tehissõna, Tehnikatõlge, Tekst, Teksti sidusus, Termin, Terminibaas, Tingimusmäärus, Tingiv kõneviis, Tingmärklühend, Toon (keeleteadus), Toonikeel, Toponüümika, Toponüümiline perekonnanimi, Transliteratsioon, Tremulant, Trigraaf, Tsirkumfiks, Tsitaatsõna, Tsiteerimine, Tulema-tarind, Tuletus, Tuletusalus, Tulevik (keeleteadus), Umbisikuline tegumood, Uudissõna, Vaeglause, Vaegomadussõna, Vahekeel, Vahendimäärus, Valdajamäärus, Valents (keeleteadus), Valikküsilause, Vandetõlk, Vat-tegevusnimi, Vähemuskeel, Väitlause, Välde, Väljasurnud keel, Vältevaheldus, Võõrkeel, Võõrsõna, Võõrtäht, Võrded, Veebisõnastik, Velaar, Viipekeel, Viisakusmaksiimid, Viisimäärus, Viitamine, Virvasõna, Vokaalmitmus, Vokatiiv, Voor (keeleteadus), X'-teooria. Laienda indeks (542 rohkem) »
Abikeel
Abikeel (ka rahvusvaheline abikeel) on kergesti õpitav tehiskeel, mis on loodud rahvusvahelise suhtluse hõlbustamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abikeel · Näe rohkem »
Abimäärsõna
Abimäärsõna ehk afiksaaladverb on lauses tegusõna juurde kuuluv muutumatu sõna, mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle tähendust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abimäärsõna · Näe rohkem »
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abisõna · Näe rohkem »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Abreviatuur
Abreviatuur (ladinakeelsest sõnast abbreviatura 'lühend'.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abreviatuur · Näe rohkem »
Absoluutne ajaarvamine
Absoluutne ajaarvamine ehk rahvusvaheliselt absoluutne kronoloogia on arheoloogia ja ajaloo mõiste.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Absoluutne ajaarvamine · Näe rohkem »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Abstraktsus · Näe rohkem »
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Adaptatsioon · Näe rohkem »
Adjektiivne võrdlustarind
Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Adjektiivne võrdlustarind · Näe rohkem »
Adjunkt (keeleteadus)
Adjunkt on keeleteaduses vastupidi argumendile lause või osalause mittekohustuslik element.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Adjunkt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Adverbiaalne võrdlustarind
Adverbiaalne võrdlustarind on võrdluslause osa, mis väljendab intensiivsusastet määrsõna või selle laiendi abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Adverbiaalne võrdlustarind · Näe rohkem »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Afaasia
Aju piirkond, mille kahjustumise korral võib tekkida kõnehalvatus Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Afaasia · Näe rohkem »
Afiks
Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Afiks · Näe rohkem »
Afiksoid
Afiksoid ehk poolafiks ehk semiafiks ehk poolliide on sõna osa, mis liidetakse sõnatüvele uue sõna moodustamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Afiksoid · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Afrikaat · Näe rohkem »
Afrikanistika
Afrikanistika on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib Aafrikat, eriti Aafrika keeli, kultuure ja ühiskondi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Afrikanistika · Näe rohkem »
Agentiivsus
Agentiivsus on öeldise leksikaalne kategooria, mis tähendab, et olukorras osaleb agent ehk tegija, s.o elus, olukorra suhtes aktiivne, teadlikult toimiv ja/või seda kontrolliv osaline.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Agentiivsus · Näe rohkem »
Aglutinatiivne keel
Aglutinatiivne on keel, kus peamiseks sõnavormide moodustusviisiks on aglutinatsioon.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aglutinatiivne keel · Näe rohkem »
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Agrammatism
Agrammatism on üks motoorse afaasia sümptomitest, mida iseloomustab grammatilisi funktsioone täitvate sõnade ja morfeemide ja sõnade õige järjekorra puudumine kõnes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Agrammatism · Näe rohkem »
Ahelverb
Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ahelverb · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainesõna
Ainesõnad ehk loendamatud (nimi)sõnad või jaotatavad (nimi)sõnad on ainsuslikud mitteloendatavad sõnad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ainesõna · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ainsus · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Akommodatsioon
Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Akommodatsioon · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aksioom · Näe rohkem »
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aktant · Näe rohkem »
Aktantne atribuut
Aktantne atribuut on nimisõnafraasi laiend ehk täiend, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aktantne atribuut · Näe rohkem »
Aktiiv
Aktiiv on passiivi kõrval '''öeldise''' tegumoe süntaktiline grammatiline kategooria, mida iseloomustab see, et tegevussubjekt on lauses alus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aktiiv · Näe rohkem »
Aktiivsus
Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aktiivsus · Näe rohkem »
Aktsent
Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aktsent · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Akustika · Näe rohkem »
Akuut
Akuut (´) on diakriitiline märk, mis näiteks koos e-tähega näeb välja nii: é.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Akuut · Näe rohkem »
Alalütlev kääne
Alalütlev kääne ehk adessiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv asukohakääne.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Alalütlev kääne · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Alaltütlev kääne
Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Alaltütlev kääne · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Algkeel · Näe rohkem »
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Algoritm · Näe rohkem »
Algvõrre
Algvõrre ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Algvõrre · Näe rohkem »
Algvorm
Käändsõna või pöördsõna algvorm on sõnavorm, millest sõnamuutmise kirjeldamisel lähtutakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Algvorm · Näe rohkem »
Alistus
Alistusseos ehk subordinatsioon on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Alistus · Näe rohkem »
Alliteratsioon
Alliteratsioon on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Alliteratsioon · Näe rohkem »
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Allkeel · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Allofoon · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Anagramm
Anagramm on sõnamäng, kus tähed sõnas või lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna või lause.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Anagramm · Näe rohkem »
Analüütiline keel
Analüütiline keel on keeletüpoloogias sellist tüüpi keel, milles iga sõna lauses koosneb vaid ühest morfeemist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Analüütiline keel · Näe rohkem »
Anglitsism
Anglitsism on keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest teise keelde.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Anglitsism · Näe rohkem »
Antonüüm
Antonüümid ehk vastandsõnad (kreeka sõnadest anti "vastu" ja onyma "nimi") on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Antonüüm · Näe rohkem »
Apofoonia
Apofoonia ehk vokaalivahetus ehk ablaut on vokaali vaheldumine etümoloogiliselt kokkukuuluvates sõnades või sõnaosades.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Apofoonia · Näe rohkem »
Arabistika
Arabistika on uurimisharu, mis tegeleb araabia keele ja kultuuriga ning mida üldiselt uuritakse väljaspool araabia maid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arabistika · Näe rohkem »
Argikeel
Argikeel on keelekuju, mida kasutatakse igapäevases suhtluses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Argikeel · Näe rohkem »
Arhaism
Arhaism (kreeka archaios ’vana, muistne, vanaaegne’) on sõna, sõnavorm või väljend, mis on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud, kuid mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arhaism · Näe rohkem »
Artikulatsioon
Artikulatsioon ehk hääldus ehk hääldamisviis on keeles häälikute moodustamine kõneelunditega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Artikulatsioon · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvutifonoloogia
Arvutifonoloogia on formaalse ja keeletehnoloogia osa, mis uurib ja töötleb fonoloogilist informatsiooni.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arvutifonoloogia · Näe rohkem »
Arvutilingvistika
Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arvutilingvistika · Näe rohkem »
Arvutipõhine tõlkimine
Arvutipõhine tõlkimine on tõlkimise vorm, mille puhul tõlkija kasutab tõlkimise abivahendina arvutitarkvara.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Arvutipõhine tõlkimine · Näe rohkem »
Asemäärsõna
Asemäärsõna e proadverb on muutumatu sõna, mis esineb lauses adverbiaalina ning viitab kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku määrsõnaga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Asemäärsõna · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Asesõna · Näe rohkem »
Asjasõna
Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Asjasõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aspektverb
Aspektverb ehk aspektiline verb on sihiline tegusõna, mis väljendab tegevust, millele on omane sisemine piirivõimalus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aspektverb · Näe rohkem »
Aspiratsioon
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute sulghäälikute ehk klusiilide järel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Aspiratsioon · Näe rohkem »
Assürioloogia
Assürioloogia on teadusharu, mis tegeleb Mesopotaamia (praeguse Iraagi piirkonna) ja selle ümbruskonna vanade kultuuride, keelte ja ajaloo uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Assürioloogia · Näe rohkem »
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Assimilatsioon · Näe rohkem »
Assonants
Assonants on keeleteaduses sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Assonants · Näe rohkem »
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Asustusnimi
Asustusnimi ehk oikonüüm on asula nimi; üks toponüümide liike.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Asustusnimi · Näe rohkem »
Balkani keeleliit
Balkan keeleliit on Balkani keelte piirkondlike tunnuste kogum, milles sarnanevad grammatika, süntaks, sõnavara ja fonoloogia.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Balkani keeleliit · Näe rohkem »
Balkani uuringud
Jirečeki joon Balkani uuringud või balkanoloogia või balkanistika on Kagu-Euroopat uuriv teadusharu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Balkani uuringud · Näe rohkem »
Barbarism
Barbarism on võõrkeele elementide (sõnade või väljendite) kasutamine teises keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Barbarism · Näe rohkem »
Blisskiri
Blisskirjas lause: "Mina tahan minna kinno" või "Mulle meeldib käia kinos". Esimene sümbol: isik + 1, teine: süda ja üleval tegemise tunnus, kolmas: jalad ja tegemise tunnus, kino kujutab maja + kaamera + liikumine. Blisskiri on üks alternatiivkommunikatsiooni liike.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Blisskiri · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Daativ · Näe rohkem »
Daktüloloogia
Daktüloloogia ehk sõrmkõne ehk sõrmendkõne on kirjapildi edasiandmine daktüloloogiatähestiku abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Daktüloloogia · Näe rohkem »
Dünaamiline situatsioon
Dünaamiline situatsioon on teatud aja jooksul toimuv, muutlik olukord, mida lauses tähistab dünaamiline verb ja mis näitab tegevuslaadi tunnust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Dünaamiline situatsioon · Näe rohkem »
De Wahli reegel
De Wahli reegliks nimetatakse Edgar von Wahli poolt 1911.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja De Wahli reegel · Näe rohkem »
Definiitsus ja indefiniitsus
Definiitsus ja indefiniitsus on lause teatestruktuuri elemendid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Definiitsus ja indefiniitsus · Näe rohkem »
Deiksis
Deiksis on nähtus, mis seob omavahel diskursuse maailma ja füüsilise olukorra.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Deiksis · Näe rohkem »
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Deminutiiv · Näe rohkem »
Denominaal
Denominaal on sõna, mis on tuletatud noomeni tüvest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Denominaal · Näe rohkem »
Des-vorm
des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Des-vorm · Näe rohkem »
Determinatiiv
Determinatiiv on ideogramm, mida kasutatakse sõnade semantiliste kategooriate tähistamiseks logograafilistes kirjades, et aidata kitsendada kirjutatud sõnade tähenduse tõlgendamist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Determinatiiv · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Diakroonia (keeleteadus)
Diakroonia on keeleteaduses keele uurimine ajalooliselt, selle arengu kirjeldamine ja analüüsimine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diakroonia (keeleteadus) · Näe rohkem »
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Dialektoloogia · Näe rohkem »
Diasüsteem
Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diasüsteem · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diftong · Näe rohkem »
Diglossia
Diglossia on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diglossia · Näe rohkem »
Digraaf
Digraaf on kahe tähe ühend ühe hääliku või foneemi tähistamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Digraaf · Näe rohkem »
Diskursuseanalüüs
Diskursuseanalüüs on teksti või kõne uurimine koos taustaga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Diskursuseanalüüs · Näe rohkem »
Duratiivne situatsioon
Duratiivne situatsioon on keeleteaduses situatsioon, mis kestab praegusel hetkel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Duratiivne situatsioon · Näe rohkem »
Eelteema
Eelteema on sõna või fraas, millega sõnastatakse ennetavalt lause teema.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eelteema · Näe rohkem »
Eeslisand
Eeslisand on nimisõnafraasi põhja ees paiknev lisand.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eeslisand · Näe rohkem »
Eessõna
Eessõna ehk prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eessõna · Näe rohkem »
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eestäiend · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Eksonüüm
Eksonüüm ehk väliskeelne nimi on mingis keeles kasutatav nimi objekti kohta väljaspool maa-ala, kus seda keelt tunnustatakse ametikeelena.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eksonüüm · Näe rohkem »
Eksotsentriline fraas
Eksotsentriline fraas on fraas, mille '''peasõna''' ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eksotsentriline fraas · Näe rohkem »
Elementaarlause
Lause moodustajate ehituse põhjal liigitatakse laused elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Elementaarlause · Näe rohkem »
Ellips (lausekujund)
Ellips on lausekujund, kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks või tekstist oleks raske aru saada.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ellips (lausekujund) · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Emakeel · Näe rohkem »
Emakeelepäev
Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Emakeelepäev · Näe rohkem »
Emiline ja etiline
Emiline ja etiline (ehk eemne ja eetne) on kaks kirjeldusviisi – vastavalt sisemine ja väline.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Emiline ja etiline · Näe rohkem »
Emotsioonisõnavara
Emotsioonisõnavara koosneb leksikaalsetest üksustest (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Emotsioonisõnavara · Näe rohkem »
Endonüüm
Endonüüm ehk sisekeelne nimi on kohalik nimi sel kujul, nagu teda koha peal kasutatakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Endonüüm · Näe rohkem »
Endotsentriline fraas
Endotsentriline fraas on fraas, mille peasõna võib esineda ka ilma laiendita ja samas täita terve fraasiga samaväärset süntaktilist funktsiooni.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Endotsentriline fraas · Näe rohkem »
Eponüüm
Eponüüm (kreeka liitsõnast epōnymos, mis tuleneb kreeka sõnadest epi 'peal', 'üle' + onyma 'nimi') on isiku nime järgi loodud mõistenimetus kas fakti või moodustise kohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eponüüm · Näe rohkem »
Ergatiiv-absolutiivne keel
Ergatiiv-absolutiivne joondus Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ergatiiv-absolutiivne keel · Näe rohkem »
Eufemism
Eufemism ehk peitesõna on mahendav väljend, mida kasutatakse ebasündsa või teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eufemism · Näe rohkem »
Eurodicautom
Eurodicautom oli üks esimesi Euroopa Liidu terminoloogia andmebaase.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eurodicautom · Näe rohkem »
Eurokeel
Eurokeel on keel, mida kasutatakse Euroopa Liidu tekstides Eurokeel on keel, mida kasutatakse Euroopa Liidu dokumentides.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Eurokeel · Näe rohkem »
Evidentsiaalsus
Evidentsiaalsus on grammatiline kategooria, millega tähistatakse keeleliselt vormistuvat viidet teabe allikale.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Evidentsiaalsus · Näe rohkem »
Faasiverb
Faasiverb on verb, mis väljendab tegevuse algust või lõppu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Faasiverb · Näe rohkem »
Fansub
Fansub Fansub (lühend fansubtiitritest) on asjaarmastajate (mitteametlike tõlkijate) tehtud välismaiste filmide või programmide subtiitertõlge.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fansub · Näe rohkem »
Fennougristika
Fennougristika on keeleteaduse haru, mis tegeleb soome-ugri keelte uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fennougristika · Näe rohkem »
Fii-omadused
Fii-omadused ehk φ-omadused on keeleteaduses predikaadi ja argumendi vahelised vastavused isiku, soo ja arvu osas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fii-omadused · Näe rohkem »
Finiitfraas
Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Finiitfraas · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fleksioon · Näe rohkem »
Fokuseerimine
Fokuseerimine on millegi esiletõstmine lauses, lause teatestruktuuri element.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fokuseerimine · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Foneem · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Foneetika · Näe rohkem »
Foneetiline transkriptsioon
Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Foneetiline transkriptsioon · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Formaalne grammatika
Formaalseks grammatikaks nimetatakse informaatikas ja keeleteaduses formaalse keele täpset kirjeldust, mis tähendab keele kuuluvate stringide (sõne (informaatika)) määratlemist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Formaalne grammatika · Näe rohkem »
Formant
Formant (inglise keeles formant) on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud (James Jeans, 1938).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Formant · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraas · Näe rohkem »
Fraasi laiendosa
Fraasi laiendosa on sõna või fraas, mis laiendab fraasi peasõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraasi laiendosa · Näe rohkem »
Fraasi peasõna
Fraasi peasõna ehk fraasi põhisõna on see sõna lauses, mida fraasi laiendid lauses sisuliselt täpsustavad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraasi peasõna · Näe rohkem »
Fraasimäärus
Fraasimäärus ehk fraasiadverbiaal on mis tahes omadus- või määrsõna laiend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraasimäärus · Näe rohkem »
Fraasistruktuurigrammatika
Fraasistruktuurigrammatika on grammatikateooria, mis kirjeldab lause struktuuri tema moodustajate kauduMüürisep, Kaili 2000.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraasistruktuurigrammatika · Näe rohkem »
Fraseologism
Fraseologism on ühele keelele omane püsiväljend, muutumatu ja tõlkimatu sõnaühend, mille aluseks on metafoor või võrdlus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraseologism · Näe rohkem »
Fraseoloogia
Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Fraseoloogia · Näe rohkem »
Freim
Freim (inglise keeles frame), ka raam, on 1970.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Freim · Näe rohkem »
Geminaadivaheldus
Geminaadivaheldus on astmevaheldus, mille puhul tugevas astmes on geminaat, nõrgas astmes ühekordne häälik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Geminaadivaheldus · Näe rohkem »
Generatiivne grammatika
Generatiivne grammatika on teooria keeleteaduses, mille kohaselt keelte aluseks on sisemine reeglistik, mis genereerivad just niisuguseid sõnade kombinatsioone, mis moodustavad grammatiliselt enam-vähem õigeid lauseid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Generatiivne grammatika · Näe rohkem »
Glüüf
Glüüf on kirjamärk, elementaarne graafiline sümbol kokkulepitud sümbolite hulgas, mida kasutatakse lugemise ja kirjutamise kaudu tähenduse edasiandmiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Glüüf · Näe rohkem »
Glotokronoloogia
Glotokronoloogia (vanakreeka γλῶττα "keel" ja χρóνος "aeg") on kahe või rohkema sugulaskeele põhisõnavara võrdlemisel põhinev statistiline meetod ühisest algkeelest lähtuvate tütarkeelte vahelise suhtelise suguluse määra ning tütarkeelteks jagunemisest möödunud aja kindlakstegemiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Glotokronoloogia · Näe rohkem »
Graavis
Graavis on diakriitik rõhu vm hääldusseiga näitamiseks, nt mère (kaldkriips vasakult paremale tähe peal).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Graavis · Näe rohkem »
Grafeem
Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grafeem · Näe rohkem »
Grafeemika
Grafeemika ehk grafemaatika on keeleteaduslik kirjasüsteemide ja nende elementide – grafeemide uurimine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grafeemika · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grammatika · Näe rohkem »
Grammatiline kategooria
Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grammatilised seosed · Näe rohkem »
Grammatilised vahendid
Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grammatilised vahendid · Näe rohkem »
Grammatiseerumine
Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grammatiseerumine · Näe rohkem »
Grassmanni seadus
Grassmanni seadus on reeglipära vanakreeka ja sanskriti keeles, mis sätestab, et kui aspireeritud konsonandile järgneb silbialguline aspireeritud konsonant, kaotab esimene neist oma aspiratsiooni.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Grassmanni seadus · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Hammashäälik
Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hammashäälik · Näe rohkem »
Hääldusalus
Hääldusalus ehk artikulatsioonibaas on keelele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hääldusalus · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Häälik · Näe rohkem »
Häälikkiri
Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Häälikkiri · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Hüüdlause
Hüüdlause ehk eksklamatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab kõneleja emotsionaalset suhtumist lauses esitatu kohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hüüdlause · Näe rohkem »
Hüüdsõna
Hüüdsõna ehk interjektsioon on sõnaliik, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hüüdsõna · Näe rohkem »
Hübriidsõna
Hübriidsõna on sõna, mille osad pärinevad erinevatest keeltest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hübriidsõna · Näe rohkem »
Hoidjakeel
Hoidjakeel ehk hoidekeel ehk ninnutamine on keelevariant, mis on ema, hoidja(te) või teiste täiskasvanute lapsele suunatud mugandatud keel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hoidjakeel · Näe rohkem »
Homograafia
Homograafid on lekseemid, mis kirjutatakse ühtmoodi, kuid hääldatakse erinevalt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Homograafia · Näe rohkem »
Homonüüm
Homonüüm on samakujuline, kuid eri tähendusega sõna (või üldisemalt märk).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Homonüüm · Näe rohkem »
Homonüümia
Homonüümia on nähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus: tegu on kahe erineva lekseemiga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Homonüümia · Näe rohkem »
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hulgafraas · Näe rohkem »
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hulgamäärus · Näe rohkem »
Hulgasõna
Eesti hulgasõnade kasutamises on toimunud järgmine nihe: ainsusliku osa õpilasi (s.o hulgafraas) asemel kasutatakse üha sagedamini mitmuslikku osad õpilased (s.o nimisõnafraas), samuti nt enamik õpilasi > enamikud õpilased, mitu õpilast > mitmed õpilased.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Hulgasõna · Näe rohkem »
Huulhäälik
Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Huulhäälik · Näe rohkem »
IATE
IATE ehk Euroopa interaktiivne terminibaas (inglise keeles Inter-Active Terminology for Europe) on Euroopa Liidu institutsioonide ja ametite ühine terminibaas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja IATE · Näe rohkem »
Idiolekt
Idiolekt on üksikule isikule omane keele variant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Idiolekt · Näe rohkem »
Idioom
Idioom on püsiühend, millel on kujundlik tähendus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Idioom · Näe rohkem »
Ilmaütlev kääne
Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ilmaütlev kääne · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Implikatuur
Implikatuur on Paul Grice'ilt pärinev (lingvistilise) pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Implikatuur · Näe rohkem »
Indoeuropeistika
Indoeuropeistika on indoeuroopa keelte uurimisega tegelev keeleteaduse haru.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Indoeuropeistika · Näe rohkem »
Infiks
Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Infiks · Näe rohkem »
Infinitiiv
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Infinitiiv · Näe rohkem »
Initsiaalsõna
Initsiaalsõna on fraasi moodustavate sõnade algustähtedest moodustatud lühend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Initsiaalsõna · Näe rohkem »
Intransitiivlause
Intransitiivlauses puudub grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Intransitiivlause · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Isikunimi
Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Isikunimi · Näe rohkem »
Isolaatkeel
Isolaatkeel ehk isoleeritud keel on keel, mida pole seni õnnestunud genealoogiliselt liigitada ja mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Isolaatkeel · Näe rohkem »
Isoleeriv keel
Isoleeriv keel ehk amorfne keel on keel, milles ei ole sõnade fleksiooni ega derivatsiooni (näiteks vanahiina keel) või ei ole ainult fleksiooni (näiteks vietnami keel) ja milles grammatilisi seoseid väljendavad lause sõnajärg või abisõnad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Isoleeriv keel · Näe rohkem »
Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Jaatav kõneliik · Näe rohkem »
Jakobsoni kommunikatsioonimudel
Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli eesmärk on kirjeldada inimestevahelist suhtlust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Jakobsoni kommunikatsioonimudel · Näe rohkem »
Järeldav rinnastus
Järeldav rinnastus on järeldav grammatiline seos, mis ühendab rinnastatud osalauseid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Järeldav rinnastus · Näe rohkem »
Järellisand
Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Järellisand · Näe rohkem »
Järeltäiend
Järeltäiend on täiend, mis asub nimisõnafraasis põhisõna järel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Järeltäiend · Näe rohkem »
Jutumärgid
Jutumärgid on paaris kirjavahemärgid, mida kasutatakse otsese kõne, tsitaadi või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Jutumärgid · Näe rohkem »
Juurdeütlev kääne
Juurdeütlev kääne on mulgi murdealal paiguti levinud kääne, mis on moodustunud lühenenud tagasõna manu 'juurde' muutumisest käänet väljendavaks järelliiteks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Juurdeütlev kääne · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaashäälikuühend
Kaashäälikuühend ehk konsonantühend on häälikuühend, mis koosneb kahest või enamast eri kaashäälikust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaashäälikuühend · Näe rohkem »
Kaasnemismäärus
Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaasnemismäärus · Näe rohkem »
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaassõna · Näe rohkem »
Kaassõnafraas
Kaassõnafraas ehk adpositsioonifraas on fraas, mis koosneb kaassõnast ja nimisõnast.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaassõnafraas · Näe rohkem »
Kajasõna
Kajasõna on ideofooniliste ehk helisid jäljendavate sõnapaaride teine sõna, mis osaliselt kordab esimest, ei esine aga iseseisva sõnana nagu näiteks teine sõna eesti sõnapaaris tühi-tähi… Kajasõnu on kirjeldatud näiteks mitmetes Lõuna-Aasia keeltes, sealhulgas tamili keeles, ka mandariini keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kajasõna · Näe rohkem »
Kaksikverb
Kaksikverb ehk rindverb ehk sariverb ehk seriaalverb koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaksikverb · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaksus · Näe rohkem »
Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kantseliit · Näe rohkem »
Kaudne kõneviis
Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi,.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kaudne kõneviis · Näe rohkem »
Kausatiivtarind
Kausatiivtarind on lausekonstruktsioon, mille liht- või liitöeldis väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kausatiivtarind · Näe rohkem »
Kausatiivverb
Kausatiivverb on tegusõna, mis väljendab tegevuse põhjustamist – üks tegevus kutsub esile teise.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kausatiivverb · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Käänamine · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Käändsõna · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kääne · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Käsklause
Käsklause ehk imperatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab käsku, palvet, üleskutset või nõuet lausega märgitud sündmuse teostamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Käsklause · Näe rohkem »
Küsilause
Küsilause väljendab küsimust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Küsilause · Näe rohkem »
Kõneakt
Kõneakt ehk kõnetegu on lingvistika mõiste, mis viitab tegevusele, mida lausungeid lausudes läbi viiakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõneakt · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõnesüntesaator · Näe rohkem »
Kõnetakt
Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõnetakt · Näe rohkem »
Kõnetehnoloogia
Kõnetehnoloogia (inglise speech technology) on keeletehnoloogia haru, mis on keskendunud inimese kõneldud keele töötlemisele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõnetehnoloogia · Näe rohkem »
Kõnetrakt
Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõnetrakt · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõneviis · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kõrvallause · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keel · Näe rohkem »
Keele omandamine
Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keele omandamine · Näe rohkem »
Keele teke
Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keele teke · Näe rohkem »
Keeledemograafia
Keeledemograafia ehk lingvodemograafia on keeleteaduse ja demograafia piiriteadus, mis enamasti statistilisi meetodeid kasutades uurib rahvastikuga seotud keeleprotsesse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeledemograafia · Näe rohkem »
Keeledušš
Keeledušš (inglise keeles language showers) on üks lõimitud aine- ja keeleõppe läbiviimise meetoditest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeledušš · Näe rohkem »
Keelekümblus
Keelekümblus on mitmekeelsuse väljakujunemist toetav kakskeelse õppe meetod.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekümblus · Näe rohkem »
Keelekomisjon
Keelekomisjon on komisjon, kus arutatakse ja lahendatakse keeleprobleeme.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekomisjon · Näe rohkem »
Keelekontakt
Keelekontaktiks nimetatakse erinevate keelte või keelekujude omavahelise kokkupuute tagajärjel tekkivaid mõjusid nende grammatikas ja sõnavaras.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekontakt · Näe rohkem »
Keelekonverentsid
Keelekonverentsid olid aastatel 1908–1911 toimunud neli eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisthttp://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/moskva_loeng_2009-2010_6.pdf (vaadatud 05.03.2013).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekonverentsid · Näe rohkem »
Keelekood
Keelekood on mingile keelele omistatud täheline või numbriline kood.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekood · Näe rohkem »
Keelekorpus
Korpuseks nimetatakse lingvistikas valitud, digiteeritud ja teatud reeglite järgi töödeldud tekstide kogumit.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekorpus · Näe rohkem »
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelekorraldus · Näe rohkem »
Keeleliit
Keeleliit ehk sprachbund on omavahel tihedas kontaktis olevad keeled, mis muutuvad sarnaseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleliit · Näe rohkem »
Keeleline relativism
Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleline relativism · Näe rohkem »
Keelemärk
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelemärk · Näe rohkem »
Keelenõuanne
Keelenõuanne on Eesti Keele Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti „Keelehoole” väljund.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelenõuanne · Näe rohkem »
Keelend
Keelend ehk keeleline väljend on keelekasutuse ühiku (nt sõna, sõnaühendi) vahetu vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelend · Näe rohkem »
Keeleoskustase
Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi kohaselt lähtutakse kolmest keeleoskustasemest: A – algeline keelekasutus, B – iseseisev keelekasutus ja C – vaba keelekasutus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleoskustase · Näe rohkem »
Keelepäev
Keelepäev on päev, kui mõnes piirkonnas (nt maakonnas) või asutuses (nt koolis), ettevõttes või organisatsioonis peetakse emakeele tunnustamiseks keelekoosolekuid või muid keeleteemalisi üritusi (hrl populaarteaduslikus vormis).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelepäev · Näe rohkem »
Keelepesa
Keelepesa (inglise language nest) on mingi väikese põliskeele (nt võru keele) säilitamisviis laste päevahoius või lasteaias.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelepesa · Näe rohkem »
Keelepoliitika
Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelepoliitika · Näe rohkem »
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelepuu · Näe rohkem »
Keelerežiim
Keelerežiim on mingis piirkonnas (nt riigis) olevate õiguslike, halduslike jt meetmete süsteem, mille eesmärk on tagada seal keelekeskkonna stabiilsus ja jätkusuutlikkus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelerežiim · Näe rohkem »
Keeleressursid
Keeleressursid on elektroonselt hoitavad ja töödeldavad tekstikogumid, mida kasutatakse keeleuuringuteks või keeletehnoloogilistel eesmärkidel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleressursid · Näe rohkem »
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelesaar · Näe rohkem »
Keeleseadus
Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleseadus · Näe rohkem »
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelesugulus · Näe rohkem »
Keeletüübid
Keeletüübid on mingite keeletunnuste alusel saadud keele liigitused.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeletüübid · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keeletoimetaja
Keeletoimetaja on toimetaja, kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades eelkõige õigekirja ja stilistikat ning tagades ühtlase keelekasutuse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeletoimetaja · Näe rohkem »
Keeletoimetamine
Keeletoimetamine on teksti toimetamise osa, mis seisneb autori kirjutatud valmisteksti muutmises ja korrigeerimises selleks, et saavutada teksti õigekeelsus, ühemõttelisus, hõlbus arusaadavus, stiililine sobivus, loogilisus ning selles esinevate terminite ja andmete õigsus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeletoimetamine · Näe rohkem »
Keeleuniversaal
Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleuniversaal · Näe rohkem »
Keeleuuendus
Keeleuuendus on kirjakeele grammatika, sõnavara, häälduse ja õigekirja muutmine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleuuendus · Näe rohkem »
Keelevahetus
Keelevahetus (inglise language shift) on nähtus, kui mingi keele kõneleja emakeele asemel hakkab rääkima teist keelt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelevahetus · Näe rohkem »
Keeleväänaja
Keeleväänaja on mingis keeles sõna või fraas, mida on raske hääldada.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keeleväänaja · Näe rohkem »
Keelevõime
Keelevõime on võime kasutada suhtlemisel sümbolilisi märgisüsteeme.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelevõime · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keelkond · Näe rohkem »
Kesksugu
Kesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kesksugu · Näe rohkem »
Keskvõrre
Keskvõrre ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Keskvõrre · Näe rohkem »
Kestust näitav määrus
Kestust näitav määrus on ajamäärus, mis näitab tegevusele kuluvat aega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kestust näitav määrus · Näe rohkem »
Kiil (lauseliige)
Kiil on lauses esinev sõna või fraas, mis on lausega seotud üksnes sisulisel tasandil ega mõjuta seda grammatiliselt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kiil (lauseliige) · Näe rohkem »
Kiilung
Kiilung on sõnajärje viga, mis tekib tihti teonime (tegevust tähistav mine-tuletis) sisaldavates lausetes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kiilung · Näe rohkem »
Kindel kõneviis
Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kindel kõneviis · Näe rohkem »
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kirjutamine
Kirjutamine Kirjutamine on suulise kõne esitamine kirjas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kirjutamine · Näe rohkem »
Klassifikaator (keeleteadus)
Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Klassifikaator (keeleteadus) · Näe rohkem »
Koartikulatsioon
Koartikulatsioon ehk kooshääldus ehk kaashääldus on ühe hääliku häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koartikulatsioon · Näe rohkem »
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kogeja-omajalause · Näe rohkem »
Kohamäärus
Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal on määrus, mis väljendab tegevuse kohta ja vastab küsimusele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kohamäärus · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kohanimi · Näe rohkem »
Kohtulingvistika
Kohtulingvistika on rakenduslingvistika haru, mis käsitleb õigusvaldkonna keelekasutuse ja lingvistiliste tõendusmaterjalidega seotud küsimusi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kohtulingvistika · Näe rohkem »
Kolesõna
Kolesõna on eesti keele sisult või vormilt ebaõnnestunud uudiskeelend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kolesõna · Näe rohkem »
Koma
koma Koma on kirjavahemärk, mis sarnaneb kujult ülakoma ja ühekordse ülemise jutumärgiga, kuid asetseb neist erinevalt teksti alumisel joonel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koma · Näe rohkem »
Kommunikatiivne keeleõpe
Kommunikatiivne keeleõpe on meetod, mis võeti maailmas laialdaselt kasutusele 1960.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kommunikatiivne keeleõpe · Näe rohkem »
Kommunikatiivsed lausetüübid
Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kommunikatiivsed lausetüübid · Näe rohkem »
Komplekslause
Laused liigituvad moodustajate struktuuri järgi elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Komplekslause · Näe rohkem »
Konnotatsioon
Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Konnotatsioon · Näe rohkem »
Konstruktsioonigrammatika
Konstruktsioonigrammatika ehk tarindigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Konstruktsioonigrammatika · Näe rohkem »
Kontaktiteooria
Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kontaktiteooria · Näe rohkem »
Kontraktsioon
Kontraktsiooniks nimetatakse keeleajaloos sõnatüve lühenemist ehk sõna silpide arvu vähenemist - näiteks: *kastek+et > (*kasteɣet > kasteet >) kasted.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kontraktsioon · Näe rohkem »
Koodikopeerimine
Koodikopeerimiseks (ingl code-copying) nimetatakse keelekontaktidest johtuvate muutuste protsessi, mille käigus ühe keele elemendid sisestatakse teise keelde.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koodikopeerimine · Näe rohkem »
Koodivahetus
Koodivahetus on kahe või enama keele või keelevariandi kasutamine ühe lausungi või vestluse piires.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koodivahetus · Näe rohkem »
Koolon
Koolon Koolon ehk kaksikpunkt (sümboliga) on kirjavahemärk, mis koosneb kujuteldaval vertikaaljoonel olevast kahest võrdse suurusega punktist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koolon · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Koopula · Näe rohkem »
Korduvust näitav määrus
Korduvust näitav määrus ehk korduvusmäärus on ajamäärus, mis väljendab lauses situatsiooni korduvust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Korduvust näitav määrus · Näe rohkem »
Korpuslingvistika
Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (keelekorpuste) koostamise, töötlemise ja kasutamisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Korpuslingvistika · Näe rohkem »
Kreoolkeel
Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kreoolkeel · Näe rohkem »
Kuluvorm
Kuluvorm on lühemaks kulunud sõna või sõnavorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Kuluvorm · Näe rohkem »
Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Laadivaheldus · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Laensõna · Näe rohkem »
Laenukihid
Laenukihid on vaadeldavasse keelde (nt eesti keelde) mingil keele ajaloo etapil tulnud laenude (nt inglise keelest) kogumid, mis pärinevad vaadeldavat keelt tugevasti mõjutanud/mõjutavast kontaktkeelest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Laenukihid · Näe rohkem »
Laineteooria (lingvistika)
Laineteooria (saksa Wellentheorie; inglise wave model, wave theory) on keelekujunemisteooria, mis väidab, et keelemuutused levivad oma tekkekohast iga suunas lainetena kõrvalaladele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Laineteooria (lingvistika) · Näe rohkem »
Lapsekeel
Lapsekeel (ka lastekeel) on emakeelt omandavate laste keelekasutus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lapsekeel · Näe rohkem »
Lateraal
Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lateraal · Näe rohkem »
Latiiv
Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Latiiv · Näe rohkem »
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Latiivne määrus · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lause · Näe rohkem »
Lause kõrvalliikmed
Lause kõrvalliikmed on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lause kõrvalliikmed · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lause pealiikmed · Näe rohkem »
Lause suhtluseesmärk
Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lause suhtluseesmärk · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lauseliige · Näe rohkem »
Lausetüüp
Keeleteaduses on lausetüüp erinevatele lausetele omaste ühiste semantiliste või süntaktiliste tunnuste kogum.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lausetüüp · Näe rohkem »
Lausung
Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lausung · Näe rohkem »
Lähtetekst
Lähtetekst on kirjaliku tõlke alusmaterjaliks olev tekst.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lähtetekst · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lühend · Näe rohkem »
Lühendis
Lühendis on sõna või sõnaühend, mis on saadud sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lühendis · Näe rohkem »
Lünklause
Lünklause ehk elliptiline lause ehk väljajätteline lause on selline lause, milles mingi süntaktiliselt kohustuslik element on sõnastamata, kuid sisuliselt olemas (juurdemõeldav).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lünklause · Näe rohkem »
Lõik (keeleteadus)
Lõik on kirjutatud proosateksti osa, mis on ümbritsevast tekstist eraldatud taandridade ja/või tühjade ridadega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lõik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Lõpukadu
Lõpukadu ehk apokoop on keele ajaloos toimunud hääliku või häälikute kadumine sõna lõpust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lõpukadu · Näe rohkem »
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lõpuvaheldus · Näe rohkem »
Leksikaliseerumine
Leksikaliseerumine on keele evolutsioonis toimuv mõistete keelendumise protsess.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Leksikaliseerumine · Näe rohkem »
Leksikograafia
Leksikograafia (kreeka keelest: lexikon sõnaraamat + graphō kirjutan) on sõnastike (sh sõnaraamatute) koostamise teooria ja praktika — sõnaraamatute koostamise õpetust kui ka sõnastike tegemist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Leksikograafia · Näe rohkem »
Leksikoloogia
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Leksikoloogia · Näe rohkem »
Lemma (keeleteadus)
Lemma on arvutilingvistikas kokkukuuluvate sõnavormide hulk, kusjuures ei võeta seisukohta, milline neist vormidest on põhivorm (mida tehakse lekseemi puhul).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lemma (keeleteadus) · Näe rohkem »
Lihtöeldis
Lihtöeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis võib olla ühesõnaline lihtvorm või mitmesõnaline liitvorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lihtöeldis · Näe rohkem »
Lihtlause
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lihtlause · Näe rohkem »
Liidik
Liidik ehk kliitik ehk liidepartikkel on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Liidik · Näe rohkem »
Liitöeldis
Liitöeldis ehk liitpredikaat on öeldis, kus pöördeline verbivorm moodustab ühendi käändelise verbivormiga, teonime, teise pöördelise verbivormi või käänd- või määrsõnaga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Liitöeldis · Näe rohkem »
Liitlause
Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Liitlause · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Liitsõna · Näe rohkem »
Liitsed minevikuajad
Liitsed minevikuvormid on võrreldes lihtminevikuga keerukamad nii sisult kui vormilt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Liitsed minevikuajad · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lingua franca · Näe rohkem »
Lisand (keeleteadus)
Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lisand (keeleteadus) · Näe rohkem »
Litereerimine
Litereerimine on suulise kõne kirjapanek.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Litereerimine · Näe rohkem »
Lokaliseerimine
Lokaliseerimine on tõlgitava teksti kohandamine lõppkasutaja kultuuriruumi traditsioonide ja seadustega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lokaliseerimine · Näe rohkem »
Lokatiivne määrus
Lokatiivne määrus on asukohta väljendav määrus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lokatiivne määrus · Näe rohkem »
Loomuliku keele töötlus
Loomuliku keele töötlus (Natural language processing, NLP) on arvutiteaduse, tehisintellekti ja arvutilingvistika ühisosa, mis keskendub inimese ja arvuti vahelisele suhtlusele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Loomuliku keele töötlus · Näe rohkem »
Lugemine
Josef Wagner-Höhenberg. Lugev munk. 19.–20. sajandi vahetus Lugeja 2020. aasta augustis Paide Vallimäel. Lugemine on kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduse lahtimõtestamine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Lugemine · Näe rohkem »
Ma-tegevusnimi
ma-tegevusnimi ehk ma-infinitiiv on tegusõna infiniitne ehk käändeline vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ma-tegevusnimi · Näe rohkem »
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Majuskel · Näe rohkem »
Markeerituse mudel
Markeerituse mudel (ingl Markedness Model) on keeleteadlase Carol Myers-Scottoni poolt välja töötatud mitmekeelse suhtluse kirjeldamise raamistik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Markeerituse mudel · Näe rohkem »
Masintõlge
Masintõlge (ka automaattõlge, raaltõlgeTehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981. Lk 304) on arvutilingvistika haru, mis uurib võimalusi tõlkida tarkvara abil teksti või kõnet ühest loomulikust keelest teise.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Masintõlge · Näe rohkem »
Matronüüm
Matronüüm on isiku liignimi, mis põhineb ema, vanaema või varasema naissoost esivanema eesnimel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Matronüüm · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Määrsõna · Näe rohkem »
Määrsõnafraas
Määrsõnafraas ehk adverbifraas on fraas, mille põhisõna on määrsõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Määrsõnafraas · Näe rohkem »
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Määrus · Näe rohkem »
Määruslause
Määruslause on kõrvallause, mis on pealause moodustaja vaba laiend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Määruslause · Näe rohkem »
Määrustäiend
Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Määrustäiend · Näe rohkem »
Mööndusmäärus
Mööndusmäärus ehk kontsessiivadverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse mööndust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Mööndusmäärus · Näe rohkem »
Mõttekriips
Mõttekriips (–) on kirjavahemärk, millega märgitakse lausekatkestust ja mõttepausi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Mõttekriips · Näe rohkem »
Mõttepunktid
Mõttepunktid ehk kolm punkti (...) on kirjavahemärk.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Mõttepunktid · Näe rohkem »
Meessugu
Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Meessugu · Näe rohkem »
Metakeel
Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Metakeel · Näe rohkem »
Minevik (keeleteadus)
Minevik on keeles ajakategooria liige.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Minevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Mineviku kesksõna
Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Mineviku kesksõna · Näe rohkem »
Misjonilingvistika
Misjonilingvistika on kristliku misjoni teenistuses olev lingvistika.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Misjonilingvistika · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Mitmus · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Modaalsus · Näe rohkem »
Modaalverb
Modaalverbide abil väljendatakse modaalsust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Modaalverb · Näe rohkem »
Morf
Morf on üksus, mis on sõnavormi segment.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morf · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morfeem · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Morfonoloogia
Morfonoloogia (ka morfofoneemika) on keeleteaduse haru.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morfonoloogia · Näe rohkem »
Morfosüntaks
Morfosüntaks on keeleteaduse haru, mis uurib grammatilisi kategooriaid ja keeleüksusi, millel on nii morfoloogilised kui ka süntaktilisi omadusi ning mida saab seetõttu defineerida nii morfoloogiliste kui ka süntaktiliste kriteeriumide järgi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morfosüntaks · Näe rohkem »
Morse
keel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Morse · Näe rohkem »
Multietnolekt
Multietnolektiks (ingl multiethnolect) nimetatakse mitmekultuurilistes piirkondades kõneldavat standardkeele varianti, mis tekib keelekontaktide tulemuselQuist, Pia (2000).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Multietnolekt · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Murderühm · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Murrak · Näe rohkem »
Murrakurühm
Murrakurühm on murrakuid ühendav üksus, mis moodustab murde.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Murrakurühm · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Murre · Näe rohkem »
Muutumatu sõna
Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Muutumatu sõna · Näe rohkem »
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Naissugu · Näe rohkem »
Nasalisatsioon
Nasalisatsioon on koartikulatsiooninähtus, mille puhul nasaali ümbruses olevad häälikud saavad nasaalse värvingu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nasalisatsioon · Näe rohkem »
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Näitav asesõna · Näe rohkem »
Neologism
Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Neologism · Näe rohkem »
Nimekorraldus
Nimekorraldus on keelekorralduse osa, mis uurib nimekasutust, korrastab nimesid ja koostab soovitusnimestikke.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nimekorraldus · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nominalisatsioon · Näe rohkem »
Nominatiiv-akusatiivne keel
Nominatiiv-akusatiivne joondus Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Nominatiiv-akusatiivne keel · Näe rohkem »
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Normaallause · Näe rohkem »
Normimine (keeleteadus)
Normimine ehk normeerimine on mingi kirjakeele normi (nt eesti kirjakeele normi) paika panemine ja ühtlasi esitamine keelekorraldusallikates ja keelekomisjonide otsustes/soovitustes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Normimine (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ohustatud keel
Ohustatud keeleks nimetatakse keelt, millel on oht lähimas tulevikus (umbes ühe-kahe põlvkonna jooksul) välja surra.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ohustatud keel · Näe rohkem »
Olemasolulause
Olemasolulause ehk eksistentsiaallause on mittenormaallause ehk markeeritud lausetüüp, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Olemasolulause · Näe rohkem »
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Olev kääne · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omadussõnafraas
Omadussõnafraas ehk adjektiivifraas on moodustatud põhisõna, s.o omadussõna või omadussõnalise asesõna ümber.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Omadussõnafraas · Näe rohkem »
Omadussõnaline täiend
Omadussõnaline täiend ehk adjektiivatribuut on täiend, mis toimib semantilise predikaadina ja määrab ära nimisõnafraasi peasõna tähendusklassi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Omadussõnaline täiend · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Omasõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Onomatopöa
Onomatopöa ehk helijäljendus (vanakreekakeelsest sõnast ὀνοματοποιία; ὄνομα "nimi" ja ποιέω "ma teen") on kuuldud helide sõnadesse panemine ehk jäljendav väljendamine häälikute abil. Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Onomatopöa · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Ortograafia · Näe rohkem »
Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Osaalus · Näe rohkem »
Osalause
Osalause on liitlause moodustaja, millel on lausele iseloomulik ehitus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Osalause · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Otsesed tõlkevõtted
Otseseid tõlkevõtteid on uurinud ja sõnastanud Vinay ja Darbelnet.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Otsesed tõlkevõtted · Näe rohkem »
Otstarbemäärus
Otstarbemäärus ehk finaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmus(t)e otstarvet.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Otstarbemäärus · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Palataal · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Palindroom
Palindroom on keelend, mis on nii päri- kui ka tagurpidi lugedes täpselt samasugune.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Palindroom · Näe rohkem »
Parasiitsõna
Parasiitsõnad ehk nugisõnad on tihti korratavad tähendusvähesed täitesõnad kõnekeeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Parasiitsõna · Näe rohkem »
Parsimine
Parsimine ehk süntaksianalüüs (ka süntaktiline analüüs; inglise parsing) on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Parsimine · Näe rohkem »
Passiiv
Passiiv on võrdväärselt aktiiviga tegusõna grammatiline kategooria.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Passiiv · Näe rohkem »
Passiivilause
Passiivilause on lause, kus mingitel põhjustel tegevussubjekt ei esine grammatilise subjektina, näiteks See pilt on valmis joonistatud; Mängija visati võistkonnast välja.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Passiivilause · Näe rohkem »
Patronüüm
Patronüüm on täisnime komponent, mis põhineb isiku isa, vanaisa või isegi varasema meessoost esivanema eesnimel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Patronüüm · Näe rohkem »
Pärandkeel
Pärandkeel (ingl heritage language) on koduses keskkonnas omandatud vähemuskeel, mis pole kõneleja asukohariigis ei ametlik ega ka ühiskonnas laiemalt kasutusel olev keel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pärandkeel · Näe rohkem »
Pärisnimi
Pärisnimi ehk prooprium on mingit entiteeti (näiteks inimest, inimrühma, looma, kohta, eset, asutust) tähistav sõna või sõnaühend, mis on mõeldud selle eristamiseks teistest samalaadsetest entiteetidest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pärisnimi · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pööramine · Näe rohkem »
Pöördjärjestusega hulgafraas
Pöördjärjestusega hulgafraas on fraas, kus hulgafraasi tavapärane sõnade järjekord on ümber pööratud, nii et hulgasõna ehk kvantor on pärast laiendit.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pöördjärjestusega hulgafraas · Näe rohkem »
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pööre (keeleteadus) · Näe rohkem »
Pühendusnimi
Pühendusnimi on kohanimi, mis on mingile objektile antud mõne isiku mälestuseks või austusekshttp://www.eki.ee/nimeselts/nimeterm.htm (vaadatud 23.10.2013).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pühendusnimi · Näe rohkem »
Põhivärvinimede teooria
Põhivärvinimede teooria (täpsemalt: põhivärvinimede universaalse evolutsiooni teooria) järgi tulevad mingisse keelde põhivärvid kindlas järjekorras.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Põhivärvinimede teooria · Näe rohkem »
Põhjusmäärus
Põhjusmäärus ehk kausaaladverbiaal on määrus, mis väljendab põhjust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Põhjusmäärus · Näe rohkem »
Põimlause
Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses, näiteks: Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Põimlause ei ole näiteks lause Peenral kasvasid ilusad lilled - see on lihtlause.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Põimlause · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pealause · Näe rohkem »
Perfektiivne aspekt
Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Perfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Perfektiivne situatsioon
Perfektiivne situatsioon ehk piiritletud situatsioon on loomulikus keeles perfektiivse aspekti abil väljendatav situatsioon, mis on piiritletud kas seisundi või asukoha muutusega või tegevuse lõppemisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Perfektiivne situatsioon · Näe rohkem »
Perifrastiline verb
Perifrastiline verb on tegusõna, mis koosneb tegusõna pöördelisest vormist ja.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Perifrastiline verb · Näe rohkem »
Pidžin
Pidžin (inglise keeles pidgin) on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pidžin · Näe rohkem »
Piiblikeel
Piiblikeel on kristlikus pühakirjas Piiblis kasutatav keel, mis kristliku kultuuriruumi keeltes moodustab tavaliselt omaette keelekihi ja traditsiooni, mis on oluline nii üld- ja kirjakeele kujunemise seisukohalt kui ka kultuurilooliselt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Piiblikeel · Näe rohkem »
Piiri väljendav kohamäärus
Piiri väljendav kohamäärus ehk piiri märkiv määrus ehk terminatiivne määrus on latiivse ehk sihti väljendava kohamääruse erijuhtum.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Piiri väljendav kohamäärus · Näe rohkem »
Piiritluslisand
Piiritluslisand on lisand, mis piiritleb nimisõna ja on selle referendi tuvastamiseks tingimata vajalik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Piiritluslisand · Näe rohkem »
Piktograafia
Piktograafia ehk piltkiri on piltide ja jooniste (piktogrammide) kasutamise süsteem mõtete väljendamiseks ja teadete edestamiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Piktograafia · Näe rohkem »
Pinyin
Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pinyin · Näe rohkem »
Polüseemia
Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Polüseemia · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Pragmaatika
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pragmaatika · Näe rohkem »
Pragmaatiline abisõna
Pragmaatilised abisõnad ehk pragmaatilised partiklid on peamiselt suulisele kõnele omaste sõnade rühm, kuhu kuulub sidesõnu, hüüdsõnu ja adverbe ning sõnu, mida kirjakeeles üldjuhul ei kasutata ega klassifitseerita, näiteks näh, ptüi, ee, ää jne.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Pragmaatiline abisõna · Näe rohkem »
Praha koolkond
Nikolai Trubetzkoy, 1920. aastad Praha koolkond oli alates 1926.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Praha koolkond · Näe rohkem »
Praktiline transkriptsioon
Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises (tavaliselt teist kirja kasutavas keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust. Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile. Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Praktiline transkriptsioon · Näe rohkem »
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Predikatsioon · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Prefiks · Näe rohkem »
Presidendi käändkond
Presidendi käändkonnaks on hakatud nimetama keelenormist hälbivat nähtust, kus perekonnanime ei käänata enam nimekäänamisreeglite järgi (nt Jõgi: Jõe vs. Jõgi: Jõgi).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Presidendi käändkond · Näe rohkem »
Progressiivtarind
Progressiivtarind on tarind, mis väljendab oleviku- või minevikuhetkel parasjagu käimas olevat tegevust, kuid hetkelist tegevust märkivate verbide puhul aitab progressiivtarind väljendada tulevikku.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Progressiivtarind · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Prosoodia · Näe rohkem »
Psühholingvistika
Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Psühholingvistika · Näe rohkem »
Purism
Purismi all mõistetakse lingvistikas püüdu puhastada keel võõrapärastest sõnadest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Purism · Näe rohkem »
Puudepank
Lause süntaks fraasipuuna (vasakul) ja sõltuvuspuuna (paremal). Puudepank on keelekorpus, mis koosneb süntaktiliselt märgendatud lausetest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Puudepank · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Rahvusvaheline fennougristikakongress
Rahvusvaheline fennougristika kongress (nimetatud ka Rahvusvaheline soome-ugri (kultuuri)kongress; inglise keeles International Congress for Finno-Ugric Studies, ladina keeles Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum; CIFU) on suurim eri riikides soome-ugri rahvaid uurivate teadlaste kongress, mida korraldatakse üks kord iga viie aasta tagant.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline fennougristikakongress · Näe rohkem »
Rakenduslingvistika
Rakenduslingvistika ehk rakenduslik keeleteadus on keeleteaduse haru, mis uurib keelega seotud igapäevaelu probleeme.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rakenduslingvistika · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Rõhumäärsõna
Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rõhumäärsõna · Näe rohkem »
Reaalid
Reaalid (ld realia) on tõlketeaduses kultuurispetsiifilised elemendid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Reaalid · Näe rohkem »
Reduplikatsioon
Reduplikatsioon on sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Reduplikatsioon · Näe rohkem »
Reeglipõhine masintõlge
Vauquois´ püramiid: mida kõrgemal tasemel toimub ülekanne, seda keelteülesem on masintõlke süsteem. Eeldusel, et sisendi analüüs kõrgemale tasemele on korrektne, paraneb nii ka tõlke kvaliteet Reeglipõhine masintõlge (RPMT; masintõlke "klassikaline lähenemine") hõlmab masintõlke süsteeme, mis põhinevad lingvistilisel infol lähte- ja sihtkeele kohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Reeglipõhine masintõlge · Näe rohkem »
Reema
Reema on lause teatestruktuuris teate sihtpunkt ehk uus informatsioon.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Reema · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rektsioon · Näe rohkem »
Rekursiivne lühend
Rekursiivne lühend on lühend (harilikult akronüüm või initsiaalsõna), mis lühendatavas fraasis ise sisaldub.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rekursiivne lühend · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Riigikeel · Näe rohkem »
Rindlause
Rindlause ehk parataks on.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rindlause · Näe rohkem »
Rinnastus
Rinnastus ehk rinnastusseos ehk koordinatsioon on üks moodustajate grammatilise seose liike.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Rinnastus · Näe rohkem »
Saama-tulevik
Saama-tulevik on eesti keeles tarind, mis moodustatakse verbi saama olevikuvormist ning põhiverbi ''ma''-tegevusnimest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Saama-tulevik · Näe rohkem »
Sapiri-Whorfi hüpotees
Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sapiri-Whorfi hüpotees · Näe rohkem »
Sarnassõna
Sarnassõnad ehk paronüümid on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sarnassõna · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Sünonüümia
Sünonüümia ehk samatähenduslikkus on sõnadevaheline paradigmaatiline suhe.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sünonüümia · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõlmkiri
Sõlmkiri on teadete edastamise süsteem, mille puhul teadete edastamiseks kasutatakse sõlmi ja värvusi niidil või nööril.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõlmkiri · Näe rohkem »
Sõltuvusmäärus
Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõltuvusmäärus · Näe rohkem »
Sõnaühend
Sõnaühend on grammatiliselt seostuvate täistähenduslike ehk iseseisvate sõnade ühendus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnaühend · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnaliik · Näe rohkem »
Sõnamäng
Sõnamäng ehk paronomaasia on sisult erinevate sõnade pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest või muust taolisest johtuv kõlasarnasus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnamäng · Näe rohkem »
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnaraamat · Näe rohkem »
Sõnaseletus
Sõnaseletus on sõna või sõnaühendi tähenduse selgitus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnaseletus · Näe rohkem »
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnastik · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnavara · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Sõne
Sõne ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar ehk tekstisõna on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõne · Näe rohkem »
Sõrmendtähestik
Sõrmendtähestik ehk sõrmtähestik ehk daktüloloogiatähestik on viipekeele osa, milles igale tähele vastab käelaba ja sõrmede asend (sõrmend).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sõrmendtähestik · Näe rohkem »
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Semantika · Näe rohkem »
Semantiline kolmnurk
Semantiline kolmnurk ehk tähenduse kolmnurk ehk semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas kasutatav skeem, mis näitlikustab, et märk pole keelevälise asjaga vahetult seotud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Semantiline kolmnurk · Näe rohkem »
Semantiline supositsioon
Semantiline supositsioon (suppositio semantica) on supositsioon (formaalse supositsiooni ja materiaalse supositsiooni kõrval), mille puhul mingit väljendit kasutatakse selleks, et rääkida mis tahes sama tähendusega väljendist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Semantiline supositsioon · Näe rohkem »
Semantiline väli
Semantiline väli ehk tähendusväli koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Semantiline väli · Näe rohkem »
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Seotud laiend · Näe rohkem »
Separatiivne määrus
Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Separatiivne määrus · Näe rohkem »
Seriaalkonstruktsioon
Seriaalkonstruktsioonideks nimetatakse lausemalle tingivaid ning liitöeldisena käsitletavaid finiitverbiühendeid – üksik- ja perifrastilisi verbe ning mõningaid liikumisverbide ühendeid (eelkõige minema-verbi ühendid).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Seriaalkonstruktsioon · Näe rohkem »
Sibilant
Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sibilant · Näe rohkem »
Sidend
Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sidend · Näe rohkem »
Sihilisus
Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sihilisus · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sihitis · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Silp · Näe rohkem »
Silpkiri
Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Silpkiri · Näe rohkem »
Sisekadu
Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sisekadu · Näe rohkem »
Sisendkeel
Sisendkeel on keele omandamisel aluseks olev keeleaines.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sisendkeel · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Sisuline ühildumine
Sisuline ühildumine on ühildumise eriliik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sisuline ühildumine · Näe rohkem »
Skopos-teooria
Skopos-teooria (sks k Skopostheorie; kr k skopos 'eesmärk') on tõlketeaduses kasutusel olev mõiste, mille võttis kasutusele saksa tõlke- ja keeleteadlane Hans J. Vermeer 1978.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Skopos-teooria · Näe rohkem »
Släng
Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Släng · Näe rohkem »
Soovlause
Soovlause ehk optatiivlause on lausetüüp, mis väljendab soovi ja kuulub lause suhtluseesmärgi allharusse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Soovlause · Näe rohkem »
Statistiline masintõlge
Vauquois' püramiid: mida kõrgemal tasemel toimub ülekanne, seda keelteülesem on masintõlkesüsteem. Eeldusel, et sisendi analüüs kõrgemale tasemele on korrektne, paraneb ka tõlke kvaliteet Statistiline masintõlge (SMT) on masintõlke paradigma, kus tõlked genereeritakse statistiliste mudelite abil.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Statistiline masintõlge · Näe rohkem »
Stenograafia
Stenograafia ehk kiirkiri on erimärkidest koosnev kiri, mis on loodud peamiselt suulise kõne kiireks ülesmärkimiseks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Stenograafia · Näe rohkem »
Strukturaallingvistika
Strukturaallingvistika on keeleteaduse suund, millele on iseloomulik keele käsitamine range süsteemina ning täpselt määratletud analüüsi- ja kirjeldusmeetodite kasutamine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Strukturaallingvistika · Näe rohkem »
Substantiivifraas
Substantiivifraasiks nimetatakse nimisõnafraasi, mille peasõnaks on nimisõna ja laiendiks on täiend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Substantiivifraas · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Subtiitrid
Subtiiter on filmi või telesaate dialoogi lühike tõlketekst või transkriptsioon, mis kuvatakse tavaliselt ekraani allservas (või kui seal on juba muu tekst, siis ülaservas).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Subtiitrid · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sufiks · Näe rohkem »
Sugudeta keel
Grammatiliste sugudeta keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sugudeta keel · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Superstraat
Superstraat on domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Superstraat · Näe rohkem »
Suunduv kääne
Suunduv kääne ehk aditiiv on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Suunduv kääne · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja SVO · Näe rohkem »
Swadeshi loend
Swadeshi loend on Ameerika keeleteadlase Morris Swadeshi 1940.–50.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Swadeshi loend · Näe rohkem »
Tagasõna
Tagasõna ehk postpositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi järel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tagasõna · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Tarind (keeleteadus)
Tarind ehk grammatiline konstruktsioon ehk konstruktsioon on keeleüksus, milles konventsionaliseerunud fonoloogiline ja/või morfosüntaktiline mall on seotud spetsiifilise semantilise ja/või pragmaatilise sisuga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tarind (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tähendus · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tähestik · Näe rohkem »
Tähistaja
Tähistaja (ing: signifier; prantsuse: signifiant) on pilt, häälik (heliline kujutis või märk), tähenduse kandja ja tähistustoimingu osa (väljendusplaan, vorm).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tähistaja · Näe rohkem »
Tähistatav
Tähistatav (ing: signified; prantsuse: signifié) on märgi tähenduse osa, see mõiste, kujund või mõte teadvuses, millele märk viitab.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tähistatav · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Täiend · Näe rohkem »
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Täislause · Näe rohkem »
Tüüpsõna
Tüüpsõna on keeles sõna, mille najal on võimalik käänata või pöörata teisi sõnu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tüüpsõna · Näe rohkem »
Tüvevaheldus
Tüvevaheldus on sõnatüve esinemine sõna eri muutevormides eri kujul.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tüvevaheldus · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tõenäosushinnang
Tõenäosushinnang ehk episteemiline modaalsus avaldub lauses tõenäosus- või usutavusastme määranguna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõenäosushinnang · Näe rohkem »
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlge · Näe rohkem »
Tõlk
Tõlk on inimene, kes teeb suulist tõlget.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlk · Näe rohkem »
Tõlkeabiprogramm
Tõlkeabiprogramm (inglise keeles CAT tool – computer-assisted translation tool) on arvutiprogramm, mida peamiselt kasutavad tõlkebüroodes või vabakutselisena töötavad tõlkijad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlkeabiprogramm · Näe rohkem »
Tõlkelaen
Tõlkelaen (ka kalk, kalka) on omakeelne sõna või sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlkelaen · Näe rohkem »
Tõlketeadus
Tõlketeadus on mitme teadusharuga seotud akadeemiline valdkond, milles tegeletakse kirjaliku tõlkimise, suulise tõlkimise ja lokaliseerimise teooria, kirjeldamise ja rakendamise uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlketeadus · Näe rohkem »
Tõlkeuniversaalid
alt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlkeuniversaalid · Näe rohkem »
Tõlkija
Tõlkija on inimene, kes teeb kirjalikku tõlget.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlkija · Näe rohkem »
Tõlkimine
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus. Michelangelo Merisi da Caravaggio, 1607. Malta Tõlkimine on teksti vahendamine ühest keelest teise.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tõlkimine · Näe rohkem »
Teatelaad
Teatelaad on kõneviisiülene kategooria, mis näitab kõneleja ja kuulaja positsioone edastatava teate suhtes.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Teatelaad · Näe rohkem »
Teema (keeleteadus)
Teema on lause teatestruktuuris teate lähtepunkt ehk see, mille kohta midagi teatatakse.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Teema (keeleteadus) · Näe rohkem »
Teema ja reema
Teema ja reema tähistavad keeleteaduses lause teatestruktuuri elemente.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Teema ja reema · Näe rohkem »
Tegevussubjekt
Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegevussubjekt · Näe rohkem »
Tegijamäärus
Tegijamäärus ehk agentadverbiaal on määruse liik, mis väljendab lauses tegijat tegevuse osalisena.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegijamäärus · Näe rohkem »
Tegijanimi
Tegijanimi (ladina keeles nomen agentis) on tegevust kirjeldavast sõnast tuletatud nimisõna, mis märgib millegi tegijat; näiteks "tegija" on tegijanimi tegusõnast "tegema".
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegijanimi · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna vabad laiendid
Tegusõna vabad laiendid on laiendid, mis sõltuvad tegusõnast vähem kui seotud laiendid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegusõna vabad laiendid · Näe rohkem »
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tegusõnafraas · Näe rohkem »
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tehiskeel · Näe rohkem »
Tehissõna
Tehissõna on tehistüve sisaldav sõna (sh tuletissõna), mis on saadud kas häälikute kombineerimisel või mingi keele sõnatüve suvaliselt muuteshttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tehissõna · Näe rohkem »
Tehnikatõlge
Tehnikatõlge ehk tehniline tõlge on tõlke liik, mis hõlmab tehnikatekstide kirjutajate loodud dokumentide või spetsiifilisemate tehnikavaldkonna tekstide tõlkimist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tehnikatõlge · Näe rohkem »
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tekst · Näe rohkem »
Teksti sidusus
Teksti sidusus e kohesioon tähendab, et tekst on sisuliselt ja tähenduslikult tervik,Kasik, R. (2007).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Teksti sidusus · Näe rohkem »
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Termin · Näe rohkem »
Terminibaas
Terminibaas on terminite andmebaas, enamasti mitmekeelne.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Terminibaas · Näe rohkem »
Tingimusmäärus
Tingimusmäärus ehk konditsionaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse tingimust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tingimusmäärus · Näe rohkem »
Tingiv kõneviis
Tingiva kõneviisi ehk konditsionaali põhitähenduseks on märkida sündmuse (või seisundi) irreaalsust vaatlushetkel ja selle episteemilist võimalikkust (esinemise tõenäosust) mingis kujuteldavas situatsioonis („võimalikus maailmas“).
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tingiv kõneviis · Näe rohkem »
Tingmärklühend
Tingmärklühend on tingmärk, mida kasutatakse kirjalikus kõnes mingi sõna või sõnaühendi asemel.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tingmärklühend · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Toonikeel · Näe rohkem »
Toponüümika
Toponüümika ehk toponüümia (ka toponomastika) on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Toponüümika · Näe rohkem »
Toponüümiline perekonnanimi
Toponüümiline perekonnanimi on perekonnanimi, mis on tuletatud kohanime järgi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Toponüümiline perekonnanimi · Näe rohkem »
Transliteratsioon
Transliteratsioon ehk ümbertähtimine (translitereerimine) (trans- + ladina keeles litera 'täht') on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Transliteratsioon · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tremulant · Näe rohkem »
Trigraaf
Trigraaf on kolmest märgist koosnev rühm, mida kasutatakse ühe heli või häälikute kombinatsiooni tähistamiseks, mis ei vasta kirjutatud tähtedele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Trigraaf · Näe rohkem »
Tsirkumfiks
Tsirkumfiks on afiksi liik, kus prefiks ehk eesliide ja sufiks ehk järelliide kuuluvad kokku ning kumbki ei moodusta eraldi tähendust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tsirkumfiks · Näe rohkem »
Tsitaatsõna
Tsitaatsõnad on muutmata kujul võõrkeelest üle võetud sõnad, mida hääldatakse vastavalt päritolukeele reeglitele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tsitaatsõna · Näe rohkem »
Tsiteerimine
Tsiteerimine ehk tsiteering on teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast pärineva tekstilõigu paigutamine kirjalikku või suulisse teksti koos selle toimingu märgatavaks tegemisega, tavaliselt koos selle tekstilõigu autori, allika või mõlema äranäitamisega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tsiteerimine · Näe rohkem »
Tulema-tarind
Tulema-tarind on eesti keeles tarind, millel on järgmine ehitus: da-infinitiivi ees võivad olla laiendid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tulema-tarind · Näe rohkem »
Tuletus
Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tuletus · Näe rohkem »
Tuletusalus
Tuletusalus ehk alussõna on lekseem, millest moodustatakse sõnatuletuse teel ehk tuletusliiteid lisades tuletisi ehk uusi alussõnast erineva tähendusega sõnu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tuletusalus · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Umbisikuline tegumood · Näe rohkem »
Uudissõna
Uudissõna on keeles ühesõnaline neologism ehk uudiskeelend.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Uudissõna · Näe rohkem »
Vaeglause
Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vaeglause · Näe rohkem »
Vaegomadussõna
Vaegomadussõna väljendab omadust ja esineb lauses täiendina.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vaegomadussõna · Näe rohkem »
Vahekeel
Vahekeel (inglise keeles interlanguage) on keelevariant, mille õppijad loovad õpitavas sihtkeeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vahekeel · Näe rohkem »
Vahendimäärus
Vahendimäärus ehk abinõumäärus ehk instrumentaaladverbiaal on määruse liik, mis väljendab vahendit või abinõu.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vahendimäärus · Näe rohkem »
Valdajamäärus
Valdajamäärus ehk habitiivverbiaal on lauseliige, mis märgib harilikult elusolendit, kelle valdusse või toime-, taju-, vastutus- vms piirkonda miski suundub, sinna kuulub või sealt lähtub.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Valdajamäärus · Näe rohkem »
Valents (keeleteadus)
Valents on predikaadi (tavaliselt tegusõna) seotud laiendite arv; valentsi märkimiseks võib kasutada ka mõistet kohaline, nt kahekohaline verb.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Valents (keeleteadus) · Näe rohkem »
Valikküsilause
Valikküsilause on küsilause, mille võimalikud vastused on küsimusega ette antud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Valikküsilause · Näe rohkem »
Vandetõlk
Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vandetõlk · Näe rohkem »
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vat-tegevusnimi · Näe rohkem »
Vähemuskeel
Vähemuskeel on keel, mida räägib mingis piirkonnas (nt riigis) vähemuses olev rahvusrühm.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vähemuskeel · Näe rohkem »
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Väitlause · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Välde · Näe rohkem »
Väljasurnud keel
Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Võõrkeel
Võõrkeel on inimese emakeelest erinev keel, mida inimene õpib kas õppeasutuses või iseseisvalt.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Võõrkeel · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Võõrtäht
Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Võõrtäht · Näe rohkem »
Võrded
Võrded on omadussõna võrdlusastmed.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Võrded · Näe rohkem »
Veebisõnastik
Veebisõnastik on veebis kasutatav sõnastik.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Veebisõnastik · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Velaar · Näe rohkem »
Viipekeel
Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Viipekeel · Näe rohkem »
Viisakusmaksiimid
Vastavalt Geoffrey Leechile on olemas viisakuspõhimõtted koos vestlus maksiimidega, mis sarnanevad nendega, mida Paul Grice formuleeris.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Viisakusmaksiimid · Näe rohkem »
Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Viisimäärus · Näe rohkem »
Viitamine
Viitamine ehk osutus ehk '''viiteseos''' ehk '''viitesuhe''' ehk '''referents''' (ingl reference) on keeleteaduses keeleüksuse vastavusse viimine tegeliku või kujuteldava maailma referendiga.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Viitamine · Näe rohkem »
Virvasõna
Virvasõna (inglise keeles false friend) on keeleteaduse termin, millega märgitakse mitmes keeles esinevat rahvusvahelist, sama või sarnase tüvega sõna, mille tähendus on aga keeliti erinev.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Virvasõna · Näe rohkem »
Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vokaalmitmus · Näe rohkem »
Vokatiiv
Vokatiiv on üttekääne, mis leidub indoeuroopa keeltes, nagu näiteks ladina keeles ja läti keeles, ja kartveli keeltes, näiteks gruusia keeles.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Vokatiiv · Näe rohkem »
Voor (keeleteadus)
Voor ehk kõnevoor on keeleteaduse mõiste, mis tähistab suulises vestluses ühe kõneleja jätkuvat häälesolekut.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja Voor (keeleteadus) · Näe rohkem »
X'-teooria
X'-teooria (inglise keeles X-bar theory) ehk X'-süntaks on keeleteaduses Noam Chomsky (1970) esitatud ja Ray Jackendoffi (1977) edasiarendatud teooria süntaktiliste moodustajate seesmise struktuuri kohta.
Uus!!: Keeleteaduse mõisteid ja X'-teooria · Näe rohkem »