Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Akantoodid, Alamhõimkond, Aort, Dinosaurused, Ediacara, Ektoderm, Erituselundkond, Eukarüoodid, Hõimkond, Hyperoartia, Imetajad, Kahekülgsed, Kahepaiksed, Kõhrkalad, Kesknärvisüsteem, Kiiruimsed, Kilpkonnalised, Klass (bioloogia), Konodondid, Kopskalad, Krokodill, Latimeeria, Lüli, Lõuatud, Lihas, Linnud, Loode, Loomad, Loomade elu, Luukalad, Mantelloomad, Maolised, Neel, Neerud, Parafüleetiline rühm, Pärak, Pärishulkraksed, Pihklased, Ripikloomad, Roided, Roomajad, Saba, Sagaruimsed, Süstikkalad, Selgroog, Selgroogsed, Selgrootud, Seljaaju, Silmud, Sisalikulised, ..., Skelett, Sool (anatoomia), Soomussisalikud, Teissuused, Teleostomi, Telg, Tetrapoodid, Vastne, 1885. Laienda indeks (9 rohkem) »
Akantoodid
Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamasti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.
Uus!!: Keelikloomad ja Akantoodid · Näe rohkem »
Alamhõimkond
Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.
Uus!!: Keelikloomad ja Alamhõimkond · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Keelikloomad ja Aort · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Keelikloomad ja Dinosaurused · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Keelikloomad ja Ediacara · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Keelikloomad ja Ektoderm · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Keelikloomad ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Keelikloomad ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Keelikloomad ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hyperoartia
Merisutt Hyperoartia on lõuatute rühm, kuhu kuuluvad silmulised ning fossiilsed perekonnad Jamoytius (Jamoytius kerwoodi), Endeiolepis ja Euphanerops, kes arvatakse tavaliselt hoopis kilbitute ehk anaspiidide (Anaspida) klassi.
Uus!!: Keelikloomad ja Hyperoartia · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Keelikloomad ja Imetajad · Näe rohkem »
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Uus!!: Keelikloomad ja Kahekülgsed · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Keelikloomad ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Keelikloomad ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Keelikloomad ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Keelikloomad ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Uus!!: Keelikloomad ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Keelikloomad ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Konodondid
Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.
Uus!!: Keelikloomad ja Konodondid · Näe rohkem »
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Uus!!: Keelikloomad ja Kopskalad · Näe rohkem »
Krokodill
Krokodill (Crocodylus) on krokodillaste sugukonda kuuluv roomajate perekond.
Uus!!: Keelikloomad ja Krokodill · Näe rohkem »
Latimeeria
Latimeeria ehk harilik latimeeria (Latimeria chalumnae) on õõnesogaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Keelikloomad ja Latimeeria · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Keelikloomad ja Lüli · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Keelikloomad ja Lõuatud · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Keelikloomad ja Lihas · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Keelikloomad ja Linnud · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Keelikloomad ja Loode · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Keelikloomad ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Keelikloomad ja Loomade elu · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Keelikloomad ja Luukalad · Näe rohkem »
Mantelloomad
Meritupp ''Ciona intestinalis''. Mantelloomad (Tunicata, varem ka Urochordata) on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas.
Uus!!: Keelikloomad ja Mantelloomad · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Keelikloomad ja Maolised · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Keelikloomad ja Neel · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Keelikloomad ja Neerud · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Keelikloomad ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Keelikloomad ja Pärak · Näe rohkem »
Pärishulkraksed
Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.
Uus!!: Keelikloomad ja Pärishulkraksed · Näe rohkem »
Pihklased
Pihklased (Myxini) on meres elavate koljuste klass.
Uus!!: Keelikloomad ja Pihklased · Näe rohkem »
Ripikloomad
Ripikloomad (Appendicularia, sünonüüm Larvacea) on klass, mis kuulub hõimkonda mantelloomad.
Uus!!: Keelikloomad ja Ripikloomad · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Keelikloomad ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Keelikloomad ja Roomajad · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Keelikloomad ja Saba · Näe rohkem »
Sagaruimsed
Sagaruimsed (ka lihasuimsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Sarcopterygii) on luukalade ülemklassi kuuluv ürgne kalade klass, mis hõlmab kopskalu ja vihtuimelisi (latimeeria).
Uus!!: Keelikloomad ja Sagaruimsed · Näe rohkem »
Süstikkalad
Süstikkalad (Cephalochordata) on primitiivsete keelikloomade alamhõimkond.
Uus!!: Keelikloomad ja Süstikkalad · Näe rohkem »
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Uus!!: Keelikloomad ja Selgroog · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Keelikloomad ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Keelikloomad ja Selgrootud · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Keelikloomad ja Seljaaju · Näe rohkem »
Silmud
''Cephalaspis tenuicornis''. Joonistus. Merisutt (kuuluvus vaidlustatud) Silmud (Cephalaspidomorphi) on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina, mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond.
Uus!!: Keelikloomad ja Silmud · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Keelikloomad ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Keelikloomad ja Skelett · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Keelikloomad ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Uus!!: Keelikloomad ja Soomussisalikud · Näe rohkem »
Teissuused
Teissuused (Deuterostomia) on loomade takson – alampõhikond.
Uus!!: Keelikloomad ja Teissuused · Näe rohkem »
Teleostomi
Teleostomi on lõugadega selgroogsete klaad, kuhu kuuluvad tetrapoodid, luukalad ja väljasurnud kalade klass – akantoodid.
Uus!!: Keelikloomad ja Teleostomi · Näe rohkem »
Telg
Telg on masinaelement, mis on ette nähtud temal paiknevate detailide toetamiseks.
Uus!!: Keelikloomad ja Telg · Näe rohkem »
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Uus!!: Keelikloomad ja Tetrapoodid · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Keelikloomad ja Vastne · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Keelikloomad ja 1885 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Chordata, Chordate, Keelikloomade hõimkond.
