Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keelte loend ja Saami keeled
Keelte loend ja Saami keeled on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Akkala saami keel, Inari saami keel, Kemi saami keel, Kildini saami keel, Koltasaami keel, Lõunasaami keel, Lule saami keel, Põhjasaami keel, Pite saami keel, Turjasaami keel, Ume saami keel.
Akkala saami keel
Akkala saami keel on saami keel, mida räägiti saami külades A´kkelis ja Ču´kksuâlis Venemaal Koola poolsaare sisemaal Kovdori rajoonis.
Akkala saami keel ja Keelte loend · Akkala saami keel ja Saami keeled ·
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Inari saami keel ja Keelte loend · Inari saami keel ja Saami keeled ·
Kemi saami keel
Kemi saami keel on 19. sajandil väljasurnud saami keel, mida kõneldi Soome Lapimaa lõunaosas Kuolajärvi ja Sompio piirkonnas.
Keelte loend ja Kemi saami keel · Kemi saami keel ja Saami keeled ·
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Keelte loend ja Kildini saami keel · Kildini saami keel ja Saami keeled ·
Koltasaami keel
Koltasaami keel (koltasaami keeles sääʹmǩiõll, põhjasaami keeles nuortalašgiella) on saami keel, mida tänapäeval kõneldakse peamiselt Soomes Inari valla Sevettijärvi (Čeʹvetjäuʹrr), Nellimi (Njeäʹllem) ja Näätämö (Njauddâm) külas ning Venemaal Notozero (Njuõʹttjäuʹrr) piirkonnas.
Keelte loend ja Koltasaami keel · Koltasaami keel ja Saami keeled ·
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Keelte loend ja Lõunasaami keel · Lõunasaami keel ja Saami keeled ·
Lule saami keel
Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.
Keelte loend ja Lule saami keel · Lule saami keel ja Saami keeled ·
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Keelte loend ja Põhjasaami keel · Põhjasaami keel ja Saami keeled ·
Pite saami keel
Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.
Keelte loend ja Pite saami keel · Pite saami keel ja Saami keeled ·
Turjasaami keel
Turjasaami keele kõnelejate põline asuala on kaardil märgitud numbriga 9 Turjasaami keel on idapoolseim saami keel.
Keelte loend ja Turjasaami keel · Saami keeled ja Turjasaami keel ·
Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.
Keelte loend ja Ume saami keel · Saami keeled ja Ume saami keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keelte loend ja Saami keeled ühist
- Millised on sarnasused Keelte loend ja Saami keeled
Võrdlus Keelte loend ja Saami keeled
Keelte loend on 847 suhted, samas Saami keeled 50. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 1.23% = 11 / (847 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keelte loend ja Saami keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
