Sarnasusi Keemia ja Keemiaseadused
Keemia ja Keemiaseadused on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Füüsika, Füüsikaline keemia, Ideaalne gaas, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline tasakaal, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Lahus, Nobeli keemiaauhind, Perioodilisusseadus, Reaalne gaas, Soojusefekt, Stöhhiomeetria, Termodünaamika.
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Keemia · Füüsika ja Keemiaseadused ·
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Füüsikaline keemia ja Keemia · Füüsikaline keemia ja Keemiaseadused ·
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Ideaalne gaas ja Keemia · Ideaalne gaas ja Keemiaseadused ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemia ja Keemiline ühend · Keemiaseadused ja Keemiline ühend ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemia ja Keemiline element · Keemiaseadused ja Keemiline element ·
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Keemia ja Keemiline kineetika · Keemiaseadused ja Keemiline kineetika ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemia ja Keemiline reaktsioon · Keemiaseadused ja Keemiline reaktsioon ·
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Keemia ja Keemiline tasakaal · Keemiaseadused ja Keemiline tasakaal ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiaseadused ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Keemia ja Lahus · Keemiaseadused ja Lahus ·
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Keemia ja Nobeli keemiaauhind · Keemiaseadused ja Nobeli keemiaauhind ·
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Keemia ja Perioodilisusseadus · Keemiaseadused ja Perioodilisusseadus ·
Reaalne gaas
Reaalne gaas ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist.
Keemia ja Reaalne gaas · Keemiaseadused ja Reaalne gaas ·
Soojusefekt
Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.
Keemia ja Soojusefekt · Keemiaseadused ja Soojusefekt ·
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Keemia ja Stöhhiomeetria · Keemiaseadused ja Stöhhiomeetria ·
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Keemia ja Termodünaamika · Keemiaseadused ja Termodünaamika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemia ja Keemiaseadused ühist
- Millised on sarnasused Keemia ja Keemiaseadused
Võrdlus Keemia ja Keemiaseadused
Keemia on 89 suhted, samas Keemiaseadused 93. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 8.79% = 16 / (89 + 93).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemia ja Keemiaseadused. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: